Tagasi sõnastikku

Ilmumisandmed, tiitelleht ja raamatu eessõna PDF-ina.


Eessõna

Kasutusjuhend

Sõnaartikkel

Märgendid ja lühendid

Muuttüübid

8. trüki toimetamisel kasutatud allikad

VÕÕRSÕNADE LEKSIKON

8., põhjalikult ümber töötatud trükk

Eduard Vääri, Richard Kleis, Johannes Silvet, Tiina Paet ja Tuuli Rehemaa

Eesti Keele Instituut, Kirjastus Valgus

Toimetajad: Tiina Paet, Tuuli Rehemaa, Katrin Kuusik, Argo Mund, Kaspar Kolk (etümoloogia), Ülle Viks (morfoloogia)

Konsultandid: Raul Eamets (majandus), Tiiu Erelt (keeleteadus), Helen Geršman (araabia keel), Toomas Hiio (sõjandus), Hurmi Jürjens (tehnika, infotehnoloogia), Madis Jürviste (prantsuse keel), Margus Kolga (sõjandus), Kaspar Kolk (ladina, kreeka keel), Malle Kuum (farmatseutika), Urmas Laansoo (botaanika), Tiina Leemets (ortograafia, morfoloogia), Aleksander Maastik (keskkonnakaitse), Olle Mirme (filmindus), Sirje Mäearu (ortograafia, morfoloogia, kokandus), Maret Nukke (jaapani keel), Toe Nõmm (sõjandus), Heido Ots (tehnika), Mattias Palli (õigeusu terminoloogia), Pille Petersoo (kokandus), Jaak Põlluste (meditsiin), Peeter Päll (keelte ja rahvaste nimetused, hääldus), Kristiina Ross (heebrea keel), Kaidi Rätsep (türgi keel), Heete Sahkai (itaalia, hispaania keel), Vello Salo (katoliku terminoloogia), Sven-Erik Soosaar (etümoloogia), Heidi Soosalu (seismoloogia), Ilona Tragel (keeleteadus), Kalle Truus (keemia), Helena Uleksin (muusika)

Tehniline tugi: Indrek Hein, Andres Loopmann, Tiina Puolakainen, Ain Teesalu

Leksikon on valminud Eesti Keele Instituudi sõnastikusüsteemis EELex.

Leksikoni valmimist on toetanud Haridus- ja Teadusministeerium programmist „Eesti keel ja kultuurimälu (2008‒2011)“.

Õigused: autorid ja kirjastus Valgus, 2012

SAATEKS

„Võõrsõnade leksikoni“ veebiversiooni aluseks on kirjastuse Valgus „Võõrsõnade leksikoni“ kaheksas trükk (leksikoni esmatrükk 1961, Eesti Riiklik Kirjastus), mida on täiendanud ja toimetanud Eesti Keele Instituudi leksikograafid koostöös eriala­konsultantidega. Leksikon on mõeldud kõigile, keda huvitab võõrsõnade õigekiri, tähendus, muutmine või päritolu.

Eestis on „Võõrsõnade leksikoni“ traditsioon vaid mõnevõrra lühem kui õigekeelsussõnaraamatu traditsioon, ulatudes 1930. aastasse (esimene õigekeelsus­sõnaraamat ilmus 1918. a). Usutavasti on „Võõrsõnade leksikon“ õigekeelsussõnaraamatu ja seletussõnaraamatu kõrval üks kasutatavamaid sõnastikke. Varasemad „Võõrsõnade leksikonid“ on olnud kirjeldavad sõnaraamatud, ent kaheksas trükk on saanud noolviidete ja morfoloogia lisamisega ka soovitusliku aspekti.

Teiskeelsete vastavate sõnastike hulgast on „Võõrsõnade leksikonile“ kõige lähem soomekeelne „Sivistyssanakirja“. Võrreldavad on ka ingliskeelne „Oxford Dictionary of Foreign Words and Phrases“ ja saksakeelne „Duden. Das groβe Fremdwörterbuch. Herkunft und Bedeutung der Fremdwörter“.

Üks vanimaid eesti sõnakogusid on Ferdinand Johann Wiedemanni „Ehstnisch-deutsches Wörterbuch“ (1869), mis sisaldab ohtralt nii laen- kui ka võõrsõnu. Päris esimene, Herbert Haljaspõllu koostatud „Võõrsõnade leksikon“ ilmus aastatel 1930–1931 vihikutena ja sisaldas 18 000 märksõna ning sententsi­kogu (6000 märksõna). 1933. a tuli trükist H. Haljaspõllu „Väike võõrsõnastik“. August Voldemar Kõrvi 1935. a „Õpilase võõrsõnastik“ (sisaldas 6000 võõrsõna ja võõrnime) on koostatud „Eesti õigekeelsus-sõnaraamatu“, H. Haljaspõllu 1930.–1931. a „Võõrsõnade leksikoni“ ja 1933. a „Väikese võõrsõnastiku“ põhjal. 1936. a ilmus A. V. Kõrvilt „Uute ja teiste vähemtuntud sõnade sõnastik“ ja 1937. a H. Haljaspõllult „Suur võõrsõnade leksikon“, mis on 1930.–1931. a „Võõrsõnade leksikoni“ teine, täiendatud trükk. Veel samal aastal jõudis lugejateni ka kolmas trükk pealkirjaga „Entsüklopeediline võõrsõnastik“.

II maailmasõja järgsetel aastatel olid Eesti Vabariigi aegsed teatmeteosed keelatud, seetõttu tekkis suur vajadus uue võõrsõnastiku järele. Selle tühimiku täitis Richard Kleisi (1896–1982), Johannes Silveti (1895–1979) ja Eduard Vääri (1926–2005) koostatud „Võõrsõnade leksikon“, millest ajavahemikul 1961–1983 anti välja viis trükki. 1990. aastate keskel asusid E. Vääri ja kirjastuse Valgus toimetajad leksikoni täiendama ja ümber töötama. „Võõrsõnade leksikoni“ 6. ja 7. trükki (ilmunud vastavalt 2000 ja 2006) lisati kokku 18 000 uut märksõna.

Eesti keeles on sõnu jagatud eri alustel. Võib eristada näiteks 1) omasõnu, mille alla kuuluvad põlis-, laen- ja tehissõnad, 2) võõrsõnu, millel on kirjapildis võõraks peetavaid struktuurijooni (tähed f, š, z, ž; sõnaalguline b, d, g; pearõhk järgsilbil; eesti keelele võõrad häälikuühendid; järgsilbis o; järgsilbis pikad täishäälikud), ja 3) tsitaatsõnu, mis on võõrkeelest otse, mugandamata kujul eestikeelsesse teksti võetud sõnad. Seega on pealkiri „Võõrsõnade leksikon“ mõnevõrra tinglik, kuna teos sisaldab peale võõrsõnade tsitaatsõnu ja vähesel määral laensõnu.

Tiina Paet

EESSÕNA

„Võõrsõnade leksikoni“ (edaspidi VL) 8. trüki aluseks on Eduard Vääri, Johannes Silveti ja Richard Kleisi koostatud ning 2006. a kirjastuse Valgus välja antud 7. trüki elektrooniline andmebaas, mida on põhjalikult uuendatud ja täiendatud Eesti Keele Instituudi elektroonilises sõnastikusüsteemis EELex.

Muudatusi „Võõrsõnade leksikoni“ 8. trükis on tehtud sõnaartikli igas üksuses.

Märksõnad. VL 2012 ei esita märksõnadena enam paljusid laensõnu, nagu kuningas, kunst, masin, paber, papp, park, piht, pihtima, pipar, pirn, plaat, post, vaas, tort jts. Kuivõrd nende sõnade varasem võõrsõnade leksikonis kajastamise põhjus oli ilmselt etümoloogia näitamise soov, siis pärast Eesti Keele Instituudi etümoloogia­sõnaraamatu ilmumist neid leksikonist ei leia. Üks märksõnavaliku kriteeriume ongi esinemus Eesti Keele Instituudi uues etümoloogiasõnastikus. Mõnel juhul on siiski VLi süstemaatilisuse huvides laensõnu sisse jäetud, nt sarja või süsteemi kuuluvad märksõnad, nagu rubla, arssin. Võrreldes eelmise trükiga on välja jäetud ka osa liitsõnu, eelkõige need, mille mõlemad osad on omaette märksõnana olemas, nt elektrimootor, elektrijuht, veterinaarmeditsiin, telefoniaparaat. Esitada on püütud eeskätt liitsõnu, mille tähendus ei selgu osiste tähenduse põhjal ja mis on liitmisel saanud uue tähenduse, nt märksõna polaarfront, sest kuigi nii polaar- kui ka front on sõnastikus sees, on liitsõnal siiski omaette tähendus meteoroloogiaterminina.

Välja on jäetud osa vananenud sisuga termineid, paljud allesjäänud on saanud märgendi van. Ka on välja jäetud võõrkeelseid sõnu-väljendeid, millel pole termini- ega kinnisväljendi väärtust ja mille koht on pigem kakskeelses sõnaraamatus, nagu inglise airfresh, exhibition, car, town, saksa noch nie dagewesenes, prantsuse baisse jpt.

Märksõnastikku on lisatud rahvaste ja muistsete hõimude nimetusi, nt anglosaksid, doorlased, etruskid, kimbrid.

Lisatud on uuemaid kasutusele tulnud võõr- ja tsitaatsõnu, nt acquis, barista, baguette, kannelloon, lounge, tortelliin jpt.

Piiratud hulgal on sisse võetud uuemaid kõnekeelseid sõnu, uute märksõnade lisamisel on lähtutud kasutussagedusest. Erialasõnadest on rohkem meditsiini- ja kokandussõnu. Regulaarseid tuletisi enamasti ei esitata.

Pärisnimesid on VLis piiratud hulgal, peamiselt sellised, mida on võimalik ka üldnimena käsitada, nt Knesset (kirjutatakse ka knesset).

Ladina ja kreeka sententsid ja tsitaatmärksõnad. Võrreldes VLi eelmiste väljaannetega on mõnevõrra vähendatud kirjanduslikku päritolu sententside hulka ning suurendatud üldväljendite, motode, tehnikaterminite jms osakaalu. Ladina­keelsete tsitaatmärksõnade valikus on eelistatud eestikeelsetes tekstides sagedamini kasutatavaid sõnu ja väljendeid. Ladinakeelset õigusteaduse ja meditsiini sõnavara on esitatud piiratud hulgal, sest neis valdkondades on ilmunud ladina-eesti erialasõnastikud.

Uute sõnade allikana on kasutatud muu hulgas Eesti Keele Instituudi keele­nõuande elektroonilist andmebaasi, mis põhineb igapäevasel telefoni- ja meili­nõuandel, seega kajastab ka võõrsõnade kasutust eesti keeles eriti hästi, Sirje Mäearu kokandusterminite kogu, Peeter Pälli koostatud rahvaste ja keelte nimetuste andmebaasi Linguae, Eesti Keele Instituudi uute sõnade vahebaasi ning keele­korraldajate võõrsõnateemalisi kirjutisi.

Tähenduse seletus. Olemasolevaid seletusi on võimalust mööda aja­kohastatud, tähenduste kontrollimiseks on tehtud koostööd asjatundjatega ja kasutatud võrgu-uuringuid. Sõnade puhul, mille tegelik kasutus läheb lahku keele­korralduse soovitustest, on antud enamasti mõlemad, nt sõnal pasta, mida ÕS 2006 ei soovita kasutada tähenduses ’makarontoode, makaronitoit’, on VLis üheks seletuseks ’kok makarontoode; sellest valmistatud roog’.

Erinevalt varasemast kirjutatakse seletuses esinev märksõna välja, varem oli see lühendatud.

8. trüki suurim muudatus on morfoloogilise info lisamine. VLi ortograafia ja morfoloogia on üldjoontes kooskõlas „Eesti õigekeelsussõnaraamatu“ viimase versiooniga.

Muudatused morfoloogias, etümoloogias, häälduses ja viitamises on kirjeldatud vastavates peatükkides.

KASUTUSJUHEND

SÕNAARTIKKEL

Sõnaartikkel võib sisaldada järgmist infot:

  1. märksõna (sõna, sõnaosa, lühend või väljend) poolpaksus kirjas, homonüüminumber,
  2. hääldus (nurksulgudes), kuulatav hääldusnäide (ikooni klõpsamisel)
  3. morfoloogiaandmed (noolsulgudes),
  4. etümoloogiaandmed (ümarsulgudes),
  5. lühendite puhul lühendi alus (looksulgudes),
  6. seletus, mille järel võib olla näide,
  7. eriala, stiili vm märgend,
  8. viide mõnele muule märksõnale (seletust mõista aitav või vastandsõna),
  9. allartikkel.

Märksõna

Märksõnad on esitatud tähestikulises järjestuses sõnavahet arvestamata, poolpaksus kirjas. Tsitaatmärksõnad on kursiivkirjas. Ühes artiklis võib olla üks või mitu märksõna. Märksõnaks võib olla sõna, sõnaosa, lühend või väljend.

Märksõnad on üldjuhul ainsuses, mitmuses esitatud märksõnad on tähistatud märgendiga pl, nt afropatsid pl, maurid pl. Mitmussõnadel on märgend plt (plurale tantum), nt bikiinid plt.

Märksõna eri kirjapildiga variandid on ühes artiklis järjestikku, esimesel kohal on enamasti sõna, mille kasutus on sagedasem või mille vorm on lühem.

Homonüümseid märksõnu eristab homonüüminumber, nt auto1, auto2.

Mitteladina tähestikuga keeltest pärinevad sõnad või nende lähtevormid on translitereeritud vastavate tabelite järgi. Jaapani ja araabia keele puhul on lähtutud Emakeele Seltsi keeletoimkonna soovitustest. Mitteladina, täpsemalt vene tähestikus on esitatud üksnes vene päritolu sõnade etümoloogilised lähtevormid.

Hääldus

Hääldus antakse nendel tsitaatsõnadel, millel see erineb kirjapildist, ja ka mõnel muul sõnal, millel on vaja näidata rõhku. Palatalisatsiooni ei näidata. Hääldus on nurksulgudes püstkirjas. 8. trükis kirjutatakse välja kogu märksõna hääldus, nt mea culpa, mea maxima culpa [mea kulpa mea maksima kulpa]. Pigem pikana häälduvad häälikud märgitakse häälduses kahe tähega, pikkuskriipse ei tarvitata, nt arete [aretee]. Enamasti on antud lähtekeele hääldus, mõnel juhul ka mugand­hääldus.

Hääldust saab ka kuulata, selleks tuleb klõpsata märgile . Hääldust ei anta tsitaatlühenditel, -sõnaosistel ega nooleviitega märksõnadel. Mõnel märksõnal on kaks hääldust ja kaks ikooni, nt association   [ingl əssouši·eišn, pr asosjasj·o(n)]. Sellisel juhul esineb selline sõnakuju kahes keeles ja kursorit ikoonile viies saab teada, mis keele hääldusega on tegu.

Häälduse on sisse lugenud eesti emakeelega inimesed, kes valdavad vastavat võõrkeelt väga hästi, hääldus on originaalilähedane. Hääldus on salvestatud ja lisatud siinsesse veebileksikoni 2016. aasta lõpus ja 2017. aasta alguses.

Rõhku näidatakse juhul, kui see ei ole esisilbil ja kui rõhk ei lange pika vokaali või diftongiga silbile. Morfoloogiaosas näidatakse rõhku kahe märgiga: III-vältelist rõhusilpi tähistatakse graavisega (`), I- ja II-vältelist silpi akuudiga (´), mis asuvad rõhulise silbi esimese vokaali ees, nt all`ergia, all´ergiline. Hääldusväljal märgib vältest sõltumata kõiki rõhulisi silpe keskpunkt (·) vokaali ees, nt aigrette [egr·et] või elektro- [el·ektro]. Rõhu asukohta ei ole märgitud kolme- ja neljasilbilistel sõnadel, kus pearõhk on varem olnud lõppsilbil, nt adjutant, mandoliin, imperatiiv, ja kus võib pearõhu panna nii esimesele kui ka viimasele silbile.

Silbipiiri märgitakse pöördsediiga, nt deus [de˛us].

Kuigi tsitaatsõnu tuleks reegli järgi hääldada nagu võõrkeeles, kust nad pärinevad, ei saa võõrkeele hääldusreegleid automaatselt eesti keeles rakendada. Arvestada tuleb eesti keele häälduse ja grammatika võimalusi ning traditsiooni.

„Võõrsõnade leksikoni“ hääldusjuhend peab sobima paljude keelte häälduse märkimiseks, seega saab märgitud hääldus olla üksnes ligilähedane. Häälduse märkimisel ei kasutata rahvusvahelist foneetilist tähestikku ega muud väga täpset süsteemi. Täpsema häälduse leiab vastava keele sõnastikust. Originaalilähedast hääldust kuuleb ikooni klõpsates.

Ladina keele hääldus on märgitud Eestis saksa mõjul kujunenud traditsiooni järgi, ladina vokaali pikkus on tähistatud ainult rõhulises silbis, üldjuhul tuginedes „Oxford Latin Dictionary“ andmetele.

Häälikute edasiandmisel piirdutakse eesti kirjaviisi tähtedega, kasutades lisaks järgmisi erisümboleid:

ð heliline hammashäälik nagu inglise sõnas the või other, nt farthing [faaðing].
ә ebamäärane (redutseeritud) täishäälik nagu inglise sõnas about, meenutab eesti ö-d, nt barrister [baristә(r)].
θ helitu hammashäälik nagu inglise sõnas thin või path, lihtsamas häälduses t või f, nt anthem [änθәm].
w põgus u-häälik nagu inglise sõnas win või u ja v vahepealne häälik, nt catwalk [kätwook].
(n) märgib eelneva täishääliku ninahääldust (nasalisatsiooni), mis on tüüpiline prantsuse ja portugali keelele, nt à quatre mains [ak·atr mä(n)].
(r) nõrgalt häälduv r, nt airboat [eə(r)bout].
˛ silbipiir, nt šiiit [ši˛iit].

Kui sõnal on eesti keeles välja kujunenud lähtekeelsest mingil määral erinev mugandhääldus, on esitatud nii originaalkeele hääldus kui ka eesti mugandhääldus, nt ingliskeelne catering [keitәring] ja [keitering]. Mõnel sõnal on antud mitme keele hääldus, nt sõna saint [pr sä(n), ingl seint].

Morfoloogia

Morfoloogiline info antakse kõigile märksõnadele, v.a tsitaatsõnad ja -väljendid, pärisnimed, lühendid, sõnaühendid ja allmärksõnad.

Märksõna vorm. Käändsõna on tavaliselt ainsuse nimetava vormis; kui sõna kasutatakse eeskätt mitmuses, siis mitmuse nimetava vormis. Pöördsõna on ma-tegevusnime vormis.

Morfoloogiline info on märksõna järel noolsulgude < > vahel, kus esitatakse muutevormid, tüübinumber ja sõnaliik, nt adjöö <adj`öö interj>, efekt <ef`ekt efekti ef`ekti 22e s>, efektiivne <efekt`iiv|ne -se 2 adj>, efektitsema <ef´ektitsema 27 v>, kino <kino k`inno 17 s>, lueetiline <lueetili|ne -se -st 12 adj>, president <presid|`ent -endi -`enti 22e s>.

Muutevormid. Esikohal on sõna algvorm: käändsõnal ainsuse nimetav, pöördsõnal ma-tegevusnimi, algvormi positsioonis antakse ka muutumatu sõna. Muutuva sõna algvormile võib järgneda veel mõni muutevorm, kui selles esinev tüvi erineb algvormi tüvest. Muutevormi tüvi on püstkirjas, muutelõpp (kui see on olemas) on kursiivis, nt lueetilist, ef´ektitsema.

Mitmusliku märksõna järel on mitmuse märgend pl, kuid kõik muutevormid antakse üldjuhul ainsuses, et näidata ka mitmusliku sõna ainsuse kuju, nt akadid pl <akad -i 2e s>, hetiidid pl <het|`iit -iidi -`iiti 22e s>.

Ainult mitmuses kasutatavatel sõnadel on märgend plt (plurale tantum) ja mitmuslikud muutevormid, nt bikiinid plt <bik|iinid -`iinide 22e s>.

Liitsõnadel esitatakse ainult sõna viimase komponendi muutevormid, vormide ees on märk +, nt kameraaltööd pl <+ t`öö 26i s>, luminofoorlamp <+ l`amp lambi l`ampi 22e s>.

Märksõna käsitletakse liitsõnana sageli ka siis, kui ta sisaldab võõrsõna tähenduslikke komponente, mis eesti keele seisukohalt liitsõnaosad ei ole. Komponentideks jagamine võimaldab selgemalt esitada morfoloogiliselt ja tähenduslikult olulisi komponente, nt metastaatiline <+ staatili|ne -se -st 12 adj>, polüeeder <+ `eed|er -ri 2e s>.

Muutevormides kasutatakse morfonoloogilist transkriptsiooni, st näidatakse silbi III väldet graavisega (`) ja ebareeglipärast rõhku akuudiga (´). Välte- ja rõhu­märgid asuvad silbituuma ehk silbi esimese vokaali ees (nt ef`ekt, esse´istika). Reeglipärast rõhku ei näidata. Reeglipäraseks loetakse rõhku, mis asub esimesel silbil (nt hevea, mastiks) või pikka vokaali või diftongi sisaldaval järgsilbil (nt matemaatika). Näitamata jääb ka rõhk, mis langeb kokku III vältega – sel juhul näitab vältemärk ka rõhu asukohta (nt asal`ea, rem`iks, esse`ist).

Algvormile lisatavad muutevormid esitatakse lühendatud kujul, st vormide ühist algusosa ei korrata (arvestades ka transkriptsioonimärke). Algvormis näitab ühisosa piiri püstkriips, järgnevates vormides asendab ühisosa teksti sidekriips, nt <presid|`ent -endi -`enti..> = <presid`ent presidendi presid`enti..>. Kui muutevorm kattub püstkriipsule eelneva ühisosaga, märgib järgnevat vormi ainult sidekriips, nt <bravuurika|s -..> = <bravuurika|s bravuurika..>. Lühendamist ei toimu, kui ühisosa on lühem kui kolm tähemärki, nt <ef`ekt efekti ef`ekti..>.

Tüübinumber juhib kasutaja siinses eessõnas muuttüüpide tabeli juurde (vt ptk Muuttüübid) ja veebis ÕS 2013 tüübikirjelduste juurde. Tüübikirjelduses antud tüüpsõna põhivormid on eeskujuks ülejäänud muutevormide moodustamisel. Tüübinumber puudub muutumatutel sõnadel, nt adjöö <adj`öö interj>.

Alltüüpe eristav vokaal noomeni e käändsõna tüübinumbri järel näitab mitmuse osastava (pl part) vokaallõppu, nt bakaalkaup <+ k`aup kauba k`aupa 22u s> (pl part: + k`aupu), hopakk <hop|`akk -aki -`akki 22e s> (pl part: hop`akke) või tüvevokaali i muutumist e-ks id-lõpu ees, nt artikkel <art`ik|kel -li 2e s> (pl part: art`ikleid).

Kui tüübinumbri järel alltüübi vokaali ei ole, siis jääb mitmuse osastavas püsima ainsuse tüvevokaal, nt dumping <dumping -u 2 s> (pl part: dumpinguid), gala <gala 17 s> (pl part: galasid).

Neis tüüpides, kus mitmuse osastava vokaal on kõigil sõnadel sama, ei ole alltüüpe ja mitmuse vokaal leitakse tüüpsõna järgi, nt tehnikum <tehnikum -i 19 s> (pl part: tehnikume – nagu seminare).

Paralleeltüübid. Kui üks ja sama sõna võib muutuda kahe muuttüübi järgi, antakse sõnale kaks tüübinumbrit (nt 11~9, 19~2e). Küsimärk teise tüübinumbri järel (nt 12~10?) osutab sekundaarsele muuttüübile, mille vorme kasutatakse vähem. Paralleeltüüpide puhul tuleb põhivormide moodustamist vaadata kahe tüüpsõna alt. Nt

akvaarium <akv`aarium -i 19~2e s> nagu

19 (seminar): akv`aarium akv`aariumi akv`aariumi akv`aariumi,

pl: akv`aariumide akv`aariume,

2e (number): akv`aarium akv`aariumi akv`aariumit,

pl: akv`aariumite akv`aariumeid.

kristlane <kr`istla|ne -se -st 12~10? s> nagu

12 (oluline): kr`istlane kr`istlase kr`istlast kr`istlasse,

pl: kr`istlaste kr`istlasi,

10 (soolane): kr`istlane kr`istlase kr`istlast –,

pl: kr`istlaste kr`istlaseid.

Suurema muutmiserinevuse korral (nt kui sõna välde varieerub või kui sõna võib olla nii muutumatu kui ka käänduv) antakse mitu morfoloogilise info kirjet:

aula <aula 16 s; `aula 1 s>,

inkognito <ink´ognito adv; ink´ognito 1 s>,

kolhoosnik <kolhoosnik -u 2 s; kolh`oosn|`ik -iku -`ikku 25 s>.

Sõnaliigimärgendeid võib olla mitu, kui sõna kuulub eri sõnaliikidesse, kuid käänamises erinevusi ei ole, nt

blond <bl`ond blondi bl`ondi 22e s, adj> (pr) valgetverd, heledajuukseline.

Kui sõna eri tähendused kuuluvad eri sõnaliikidesse, esitatakse sõnaliik iga tähenduse juures ka eraldi, nt

stiilikas <stiilika|s - 2 adj, s> •
1. adj hea stiiliga, väljenduslaadilt ilmekas
2. s kõnek stiilipidu, kus kantakse kindlas stiilis kostüüme,

stopp <st`opp interj; st`opp stopi st`oppi 22e s> (< ingl stop seisma panema, peatama; peatus) •
1. interj seis!, peatu!, pea kinni!
2. s seisak, peatus; tehn seiskar, vt ka autostopp.

Etümoloogia

Etümoloogias näidatakse nii märksõna päritolu kui ka lähtevormi tõlget. Kui märksõnu on artiklis mitu ja mõni nende osa kordub, siis seda etümoloogilises infos ei korrata, nt heteroplaasia (< hetero- + kr plasis kujundamine), alloplaasia (< allo-). Kui sõnaosised esinevad sõnaraamatus omaette märksõnadena, on etümoloogia­osas viited, mis juhatavad etümoloogiat vaatama vastava märksõna juurest. Sageli on etümoloogiline seos esitatud ka seletuse tekstis samatüvelisele sõnale viitamisega. Kui seletuses esineb vastav sõnaosis viitena, siis etümoloogiaväljal seda ei korrata, vaid viite järgi tuleb vaadata etümoloogiat vastava märksõna juurest, nt märksõna lineaarmootor sõnaosis mootor on seletuses viitena, seega etümoloogia­osas viidet sõnale mootor ei ole.

Etümoloogiaosas näidatakse sõna tähenduslikke komponente, ehkki sõna võib olla eesti keelde laenatud tervikuna. Üldjuhul on etümoloogias esitatud keel, milles sõna selles tähenduses ja eesti vastele lähedasel häälikulisel kujul esimesena esines; kaugema päritolu näitamise korral on osa keeli (milles tähenduslikud või häälikulised muutused pole olnud nii suured) laenamiste reast välja jäetud. Euroopa keeltes levinud rahvusvahelistel sõnadel, mis on moodustatud peamiselt vanakreeka ja ladina tüvede põhjal, ei ole toodud keelt, milles sõna nüüdis­aegses tähenduses esimesena esines, vaid on otse viidatud algkeelele, välja arvatud juhul, kui sõna esinemine viitab peamiselt mingile kitsamale kultuuri­areaalile.

Nool (<) etümoloogilise vaste ees märgib, et sõna tähendus on eesti keeles algkujuga võrreldes oluliselt muutunud või et sõna on tekkinud etümoloogiliste osiste liitmisel: sel juhul on sõnaosiste vahel märk +. Kui sõna esineb algkeeles samas tähenduses kui eesti keeles, siis etümoloogia ees noolt ei ole. Kui sõna on laenamise käigus omandanud uue tähenduse, on algkeele põhitähendus antud etümoloogia tõlkes, nt raadius (< ld radius kodar, kiir, raadius). Etümoloogia tõlge on antud ka juhul, kui eesti keeles on sõnal kitsam, spetsiifiline, algkeeles aga üldisem tähendus, nt radža (sanskr rājā kuningas, valitseja). Jutumärgid etümoloogia tõlkes näitavad, et tõlgitav väljend on ka originaalkeeles kasutusel kujundlikus tähenduses, nt hot dog (Ameerika ingl „kuum koer“).

Ladina ja vene tähestikus sõnad on nende üldkasutataval keeleomasel kirjalikul kujul ilma lisamärkideta. Muid tähestikke kasutavate keelte sõnad on esitatud kas rahvusvaheliselt käibivas või mõnel juhul ka eestipärases trans­literatsioonis, mis annab võimalikult täpselt edasi eelkõige nende kirjapilti, mitte hääldust. Hiina sõnad on esitatud pinyin-transliteratsioonis.

Märgendid

Märgendid näitavad valdkonda, sagedust, stiilitasandit jm. Märgend käib selle märksõna kohta, mille järel ta paikneb, nt imitaator, simulaator kõnek tähendab, et kõnekeelne on ainult simulaator.

Märksõnale lisatud erialamärgend ei tähenda tingimata, et vastav sõna oleks kitsa eriala termin, vaid et sõna on selles valdkonnas kasutusel. Ka valdkonna märgendi ees tähendab, et märgend ei hõlma kogu kasutusala, vaid üks ja sama tähendus on nii üldkeeles kui ka terminina, nt kakofoonia ka muus. Vt ka ptk Märgendid ja lühendid.

Tähenduste seletused

Kui sõna eri tähenduste valdkonnad on lähedased ja seletuste sisuline erinevus väike, eristab tähendusi semikoolon. Üksteisest sisult või valdkonnalt kaugemad seletused on eristatud numbritega. Tähenduste märkimisel on üldjuhul eespool üldkeelne, levinum tähendus, seejärel erialane; enne on ajalooline, siis tänapäevane tähendus.

Lühendi juures seletatakse enamasti, mille lühend ta on, tähenduse leiab vastava märksõna juurest, nt R.S.V.P. lüh sõnadest répondez s’il vous plaît.

Viitamine

Märksõnaviited

  1. Noolviide suunab soovitatava sõnaartikli juurde, kus ebasoovitavat sõna enam ei korrata. Nool võib viidata näiteks soovitatavale sõnakujule, nt aarialased pl → aarjalased, võõrkeelselt sõnalt mugandile, nt à jour (pr) → ažuur, vananenud erialaterminilt kehtivale, nt arboreetum → dendraarium.
  2. Vt-viidet kasutatakse juhul, kui nii viidatav kui ka viidatud märksõna on võrdselt kasutuses ja tähendavad sama. Vt-viite puhul leiab viidatud märksõna koos morfoloogia ja etümoloogiaga viidatava märksõna artiklist.

Seletuses esinevad viited

Suure algustähega üldtähendusviited on artikli lõpus ja käivad sõna kõigi tähenduste kohta. Väikese algustähega tähendusviited on kasutuses ühe tähenduse juurest viitamisel. Kui sõna eri tähendused ei ole numbritega liigendatud, võib viide parema loetavuse huvides olla eristatud sulgudega.

  1. Noolviidet kasutatakse juhul, kui ühes tähendustest soovitatakse mõnd teist sõna, nt fritüür 1. kuum rasvaine; rohkes rasvaines praetud toit; 2. → fritter.
  2. Vastand viitab selle konkreetse tähenduse vastandtähendusega sõnale, nt dorsaalne selgmine, seljapoolne, selja pool asetsev (vastand ventraalne); käeseljapoolne (vastand palmaarne); jalaseljapoolne (vastand plantaarne).
  3. Vt-viide on seletuses näiteks juhul, kui märksõna kasutatakse ühe valdkonna tähenduses mitmuses, nt amfiib 1. zool vt amfiibid, või võõrkeelne sõna on ühes tähenduses mugandunud, nt click info vt klikk2.
  4. Vt ka-viide võib viitealuse tähenduse mõistmisele midagi juurde anda, nt aparell ka mer kaldne sissesõidutee v platvorm, vt ka ramp.
  5. Seletuses lingiks muudetud sõnad viitavad leksikonis märksõnadena esinevatele sõnadele. Viitele võib olla lisatud tähendusnumber (sulgudes).

Etümoloogiaviited

Vt ptk Etümoloogia.

Allartikkel

Sõnaartikli lõpus oleva(te) allartikli(te) märksõnadeks ehk allmärksõnadeks võivad olla põhimärksõnaga seotud sõnaühendid või liitsõnad, nt märksõna adaptatsioon allmärksõna on silma adaptatsioon ja hoki artiklist leiab liitsõnad jäähoki, maahoki ja saalihoki. Allartikliks võib olla ka märksõna mitmuse vorm, kui seda kasutatakse mingis teises tähenduses, nt graatsia allmärksõna on graatsiad ’Vana-Rooma ilu- ja rõõmujumalatarid’.

Üldjuhul on allartikkel tähenduse seletuse osa ja näitab märksõna eri kasutus­võimalusi. Osa allartikleid ei ole niivõrd tähenduse teadasaamiseks kui pigem näited, millele pole eraldi märksõnana viidatud.

Märgendid ja lühendid

Valdkonnamärgendid

aiand = aiandus

aj = ajalugu

anat = anatoomia

antr = antropoloogia

arheol = arheoloogia

arhit = arhitektuur

astr = astronoomia

bibl = bibliograafia

biol = bioloogia

bot = botaanika

dipl = diplomaatia

eh = ehitus

el = elektrotehnika; elektroonika

etn = etnoloogia

farm = farmaatsia

fil = filosoofia

film = filmindus

folkl = folkloor

fot = fotograafia

füsiol = füsioloogia

füüs = füüsika

geod = geodeesia

geogr = geograafia

geol = geoloogia

hüdrol = hüdroloogia

info = infotehnoloogia; informaatika

jur = juriidika, õigusteadus

keem = keemia

kirj = kirjandus(teadus)

kok = kokandus

lenn = lennundus

lgv = lingvistika

loog = loogika

maj = majandus(teadus)

mat = matemaatika

med = meditsiin

mer = merendus

meteor = meteoroloogia

mets = metsandus

miner = mineraloogia

muus = muusika

mäend = mäendus

müt = mütoloogia

paleont = paleontoloogia

ped = pedagoogika

pol = poliitika

psühh = psühholoogia

põll = põllumajandus

relig = religioon

sotsiol = sotsioloogia

stat = statistika

sõj = sõjandus

zool = zooloogia

tehn = tehnika

tekst = tekstiil

trük = trükindus

vet = veterinaaria

ökol = ökoloogia

Stiilimärgendid

hrv = harva esinev

kõnek = kõnekeelne

mrd = murdesõna

nõuk = nõukogulik

piltl = piltlik

slg = slängisõna

van = vananenud

Grammatilised märgendid

abl = ablatiiv, alaltütlev kääne

adj = adjektiiv, omadussõna

adt = aditiiv, suunduv kääne

adv = adverb, määrsõna

ak = akusatiiv, sihitav kääne

dem = deminutiiv, vähendussõna

fem = feminiinum, naissugu

gen = genitiiv, omastav kääne

imp = imperatiiv, käskiv kõneviis

ind = indikatiiv, kindel kõneviis

inf = infinitiiv, tegevusnimi

interj = interjektsioon, hüüdsõna

ipf = imperfekt, lihtminevik

ips = impersonaal, umbisikuline tegumood

mask = maskuliinum, meessugu

n = neutrum, kesksugu

nom = nominatiiv, nimetav kääne

num = numeraal, arvsõna

part = partitiiv, osastav kääne

partits = partitsiip, kesksõna

perf = perfekt, täisminevik

pl = pluural, mitmus

plt = plurale tantum, mitmussõna

pn = pärisnimi

prees = preesens, olevik

pret = preteeritum, üldminevik

ps = personaal, isikuline tegumood

s = substantiiv, nimisõna

sg = singular, ainsus

superl = superlatiiv, ülivõrre

v = verb, tegusõna

Keelte lühendid

ar = araabia keel

germ = germaani keeled

hbr = heebrea keel

hisp = hispaania keel

holl = hollandi keel

ingl = inglise keel

isl = islandi keel

it = itaalia keel

jpn = jaapani keel

kr = kreeka keel

ld = ladina keel

port = portugali keel

pr = prantsuse keel

prs = pärsia keel

rts = rootsi keel

sanskr = sanskriti keel

Skand k-d = Skandinaavia keeled

sks = saksa keel

tat = tatari keel

trg = türgi keel

ukr = ukraina keel

ung = ungari keel

vn = vene keel

MUUTTÜÜBID

Muuttüüpi tähistab tüübinumber. Samasse muuttüüpi kuuluvad sõnad, mis muutuvad ühtmoodi: neil on ühesugused vormilõpud (tunnuste ja muutelõpu kombinatsioonid) ja ühesugune tüvevariantide kasutusviis muutevormides. Tüves toimuvad konkreetsed muutused tüüpi ei mõjuta, need on näidatud sõnaartiklis muutevormide abil, nt kuuluvad samasse tüüpi 2 kõik järgmised sõnad: akustik <ak´ustik -u 2 s>, trendikas <trendika|s - 2 adj>, triviaalne <trivi`aal|ne -se 2 adj>.

Kui muuttüübis on morfonoloogiliselt tingitud reeglipäraseid erinevusi, siis moodustuvad alltüübid, mida tähistab täht tüübinumbri järel.

Noomeni alltüüpe eristav vokaal tüübinumbri järel näitab:

  1. pluurali partitiivi vokaallõppu (tähis Vpl), nt fr`anki + Vpl → fr`anke (22e), p`anka + Vpl → p`anku (22u), m`unka + Vpl → m`unki (22i);
  2. tüvevokaali i muutumist e-ks i-algulise mitmuselõpu ees, nt art`ikli + id → art`ikleid (2e), vrd p`oogna + id → p`oognaid (2).
  3. tüvelõpu pika vokaali lühenemist:
    • noomenil i-algulise mitmuselõpu ees, nt id`ee + id → id`eid (26i), vrd k`oi : k`oisid (26);
    • verbil i-lõpulise lihtmineviku (ipf) ees, nt: s`aama + ipf → s`ai (37i), vrd v`õima + ipf → v`õis (37).

Muuttüüpide kirjeldused esitatakse tabelina, mis sisaldab igast muuttüübist ja selle alltüübist ühe sõna (nn tüüpsõna) muutevorme. Kirjeldustes antakse ainult põhivormid, st need muutevormid, milles tulevad esile kõik erinevused sõnade muutmisel: eri tüvevariantide olemasolu ja nende kasutamine muutevormides ning eri vormilõppude variandid. Põhivormid on aluseks sama sõna ülejäänud vormide moodustamisel.

Alltüüpides jäetakse esitamata need vormid, mille moodustamine langeb kokku põhitüübi vormimoodustusega, näidatakse ainult põhitüübist erinevalt moodustatavaid vorme.

Tabelites kasutatavad tähised

` III välde
~ paralleelvormide vahel
– vorm puudub
* vormi ei kasutata kõigist tüüpi kuuluvatest sõnadest
( ) sekundaarne paralleelvorm

Muutelõpp on kursiivis, tüvi püstkirjas.

Alltüüpides antakse ainult põhitüübist erinevad muutevormid.

Tabelites esitatud põhivormid on aluseks teistele muutevormidele.

Suunduva käände ehk lühikese sisseütleva (sg adt) ainsuse vormi kasutatakse sageli paralleelselt ainsuse sisseütleva vormiga või selle asemel, kuid seda ei saa moodustada kõigist sõnadest, eriti neis tüüpides, kus sel vormil on spetsiifiline tüvevariant.

Noomeni ehk käändsõna põhivormid

sg nom singulari nominatiiv ainsuse nimetav
sg gen singulari genitiiv ainsuse omastav
sg part singulari partitiiv ainsuse osastav
sg adt singulari aditiiv ainsuse suunduv e lühike sisseütlev
pl gen pluurali genitiiv mitmuse omastav
pl part pluurali partitiiv mitmuse osastav

Verbi ehk pöördsõna põhivormid

ma-inf ma-infinitiiv ma-tegevusnimi
da-inf da-infinitiiv da-tegevusnimi
ind prees sg3 indikatiivi preesensi singulari 3. pööre kindla kõneviisi oleviku ainsuse 3. pööre
ind ipf sg3 indikatiivi imperfekti singulari 3. pööre kindla kõneviisi lihtmineviku ainsuse 3. pööre
partits pret ps preteeritumi personaali partitsiip mineviku isikuline kesksõna e nud-kesksõna
partits pret ips preteeritumi impersonaali partitsiip mineviku umbisikuline kesksõna e tud-kesksõna
ind prees ips indikatiivi preesensi impersonaal kindla kõneviisi oleviku umbisikuline tegumood

Noomen

tüüp sg nom sg gen sg part sg adt pl gen pl part
1 ohutu ohutu ohutut – ohutute ohutuid
1e v`oodi v`oodeid
2 õpik õpiku õpikut – õpikute õpikuid
2e n`umber n`umbreid
3 vaher v`ahtra v`ahtrat – v`ahtrate v`ahtraid
4 ase aseme aset – asemete asemeid
5 liige l`iikme liiget – l`iikmete l`iikmeid
5e kallis k`alleid
6 mõte m`õtte mõtet – mõtete m`õtteid
7 hammas h`amba hammast – hammaste h`ambaid
7e rukis r`ukkeid
8 tütar t`ütre tütart – tütarde t`ütreid
9 katus katuse katust – katuste katuseid
10 soolane soolase soolast – soolaste soolaseid
11 harjutus harjutuse harjutust harjutusse harjutuste harjutusi
12 oluline olulise olulist olulisse oluliste olulisi
13 s`uur suure s`uurt s`uurde suurte s`uuri
14 `uus uue `uut `uude uute `uusi
15 käsi k`äe k`ätt k`ätte käte käsi
16 kõne kõne kõnet *k`õnne kõnede kõnesid
17 elu elu elu *`ellu elude elusid
17e kivi kive ~ kivisid
17i oma omi ~ omasid
17u sõna sõnu ~ sõnasid
18 nägu n`äo nägu *n`äkku nägude nägusid
18e nuga nuge ~ nugasid
18u sõda sõdu ~ sõdasid
19 seminar seminari seminari seminari seminaride seminare
20 süli süle süle *s`ülle sülede sülesid
21 jõgi j`õe jõge j`õkke jõgede jõgesid
22e r`iik riigi r`iiki r`iiki r`iikide r`iike ~ r`iikisid
22i k`ülm k`ülmi ~ k`ülmasid
22u l`eib l`eibu ~ l`eibasid
23u h`ein heina h`eina h`eina heinte (~ h`einade) h`einu ~ h`einasid
23i k`oer k`oeri ~ k`oerasid
23e p`oiss p`oisse ~ p`oissisid
24u padi padja p`atja p`atja p`atjade p`atju ~ p`atjasid
24e tühi t`ühje ~ t`ühjasid
24i oder `otri ~ `otrasid
25 õnnel`ik õnneliku õnne­l`ikku õnne­l`ikku õnnelike (~ õnne­l`ikkude) õnnel`ikke (~ õnne­l`ikkusid)
26 k`oi k`oi k`oid – k`oide k`oisid
26i p`uu p`uude ~ puude p`uid ~ p`uusid

Verb

tüüp ma-inf da-inf ind prees sg3 ind ipf sg3 partits pret ps partits pret ips ind prees ips
27 elama elada elab elas elanud elatud elatakse
28 `õppima `õppida õpib `õppis `õppinud õpitud õpitakse
29 h`üppama hüpata h`üppab h`üppas hüpanud hüpatud hüpatakse
30 v`aidlema vaielda v`aidleb v`aidles vaielnud vaieldud vaieldakse
31 rabelema rabelda rabeleb rabeles rabelnud rabeldud rabeldakse
32 s`eisma s`eista seisab s`eisis s`eisnud s`eistud s`eistakse
33 n`aerma n`aerda naerab n`aeris n`aernud n`aerdud n`aerdakse
34 s`aatma s`aata saadab s`aatis s`aatnud saadetud saadetakse
35 p`etma p`etta petab p`ettis p`etnud petetud petetakse
36 tulema t`ulla tuleb tuli tulnud t`uldud tullakse
37 v`õima v`õida v`õib v`õis võinud v`õidud v`õidakse
37i s`aama s`ai
38 k`äima k`äia k`äib k`äis käinud k`äidud käiakse
38i s`ööma s`üüa s`õi süüakse

8. TRÜKI TOIMETAMISEL KASUTATUD ALLIKAD

Sõnaraamatud

Erialakirjandus ja entsüklopeediad

Interneti-allikad