2013 » Kuupäev (sissetulemise/väljaminemise): from 01 Jaanuar 2013 to 31 Detsember 2013 » 2013-04-16
2013-04-16 | |
meil | |
kiri | |
1-11/13/39 | |
N/A | |
Haridus- ja Teadusministeerium | |
N/A | |
U. Sutrop | |
N/A | |
Info kogumine seoses keskse hankega | |
V.a. kolleegid Olen täielikult sama meelt nagu akadeemik Richard Villems. Sekretäridele, finantsjuhtidele (end. raamatupidajad) ja (seni veel) personalitöötajatele on täiesti mõeldav osta kontoriarvuteid ühtse riigihankega. Teadusasutustes aga ühtsustatud spetsifikatsioonid ei tööta ja ma ei pea mõistlikuks, et kusagil on keegi, kes nt Eesti Keele Instituudist rääkides teaks, missugust arvutit on vaja nt kõnetehnoloogile ja missugust inimesele, kes tegeleb pilditöötlusega. Kui ma vaatan arvutite üldtingimusi, siis kisub suu muigele. Võtame sülearvutid: Juttu on nii korpuse kui ka hiire värvusest (tumedat värvi), aga ka kaalust. Eritingimustes kaalu puhul loe ja imesta: Klass 1: kuni 2,40 kg Klass 2: kuni 2,90 kg Klass 3: kuni 1,80 kg Klass 4: kuni 2,90 kg Kõige kergem sülearvuti (klass 3) on aga suhteliselt väikese ekraaniga 12 kuni 13,5 tolli. Sellised kaalud teevad sülearvuti ostmise mõttetuks, isegi kui nende muud parameetrid võivad olla suhteliselt talutavad. Ja ega lauaarvutitegagi paremad lood ole. Kui riik tahab kokkuhoidu, siis kehtestage muud mehhanismid, nt kolme pakkumise võtmise kohustus. Jätkem teadusasutustele ikka õigus osta arvuteid vastavalt nende vajadusele ja spetsiifikale. Parimate soovidega Urmas Sutrop Eesti Keele Instituudi direktor |
|
N/A | |
N/A |