„Ametniku soovitussõnastik“

„Ametniku soovitussõnastik“ on tänapäevane soovitussõnastik nii ametnikele kui ka kõigile teistele, kellel on vaja kirjutada ametliku sisuga kirjakeelset teksti. Sõnastik pakub tekstikoostajale nõuandeid ja soovitusi, kuidas väljenduda lihtsamalt, selgemalt, täpsemalt ja eelistada eesti keelt. Sõnastiku soovitused põhinevad üldjoontes kirjakeele normil, kuid tuleb arvestada, et märksõna esinemine selles sõnastikus ei tähenda, nagu oleks selle kasutus igasuguses kontekstis taunitav, vaid soovitakse juhtida tähelepanu, kuidas on võimalik väljenduda teisiti, eeskätt täpsust ja selgust nõudvates tekstides. Sõnastik tutvustab nüüdiskirjakeele väljendusvahendeid, selle eesmärk ei ole lubada ega keelata. Sõnastik ei anna süstemaatilist ega ammendavat ametnikukeele sõnaloendit, see ei ole eriala-, vaid soovitussõnastik.

„Ametniku soovitussõnastik“ on Eesti Keele Instituudi esimene soovitussõnastiku tüüpi sõnastik, n-ö katseprojekt, mille eesmärk on selgitada, mis viisil on otstarbekam ja asjakohasem sõnastikus soovitusi esitada. Selle projekti tulemusi on võimalik rakendada ka edaspidi Eesti Keele Instituudi soovitussõnastikes ja käsiraamatutes.

Sõnastik koondab peamiselt Eesti Keele Instituudis ja Tartus tegutsevas keelehooldekeskuses ilmunud väljaannete ning Eesti Keele Instituudi keelenõuande materjali, millele on lisatud peamiselt originaaltekstidest võetud näited, asendussoovitused ja põhjendused-kommentaarid.

Soovitussõnastik sobib lisamaterjaliks „Eesti õigekeelsussõnaraamatule“ ehk ÕSile, täiendades mitmeid ÕSi kasutussoovitusi autentse näitematerjali ja asendusvõimalustega.

Sõnaartikkel sisaldab märksõna ning tähendusi ja/või soovitusi. Enamik märksõnaartikleid pakub lausenäiteid ja asendussoovitusi, millele on lisatud ka keelekorraldajate põhjendus. Paljudes artiklites leidub viiteid teistele sama sõnastiku märksõnadele ning veebiartiklitele lisalugemiseks.

Märksõna on esitatud poolpaksus kirjas. Märksõnad on järjestatud tähestikuliselt. Märksõnaks võib olla sõna algvorm (ka ortograafiliselt vigane vorm, nt fokusseerima) või muutevorm (nt kordades), sõnaosa (nt -alane), lühend (nt eur) või sõnaühend (nt asustatud punkt). Mitmesõnaliste märksõnade järjestamisel pole sõnavahet arvestatud. Mitmuses märksõnadel on märgend mitm, lühenditel lüh. Võõrkeelsed sõnad on vormistatud kursiivis (nt apostille). Suure osa sõnastikust moodustavad sellised võõrsõnad, mida on võimalik asendada täpsema ja selgema omasõnaga. Omasõnad on võetud sõnastikku peamiselt eesmärgiga juhtida tähelepanu nende ülekasutusele (nn stampsõnad) ja pakkuda asendusvõimalusi. Sõnastikus on ka valik selliseid sõnu, mille õigekirja või rektsiooniga eksitakse iseäranis sageli. Üks märksõnavaliku kriteeriume on sage esinemus ametlikes tekstides. Sõnastikus leidub ka erialatermineid, kuid peamiselt selleks, et näidata nende tähenduse muutumist või tarbetut laienemist väljapoole erialakasutust (nt animaator, inimkapital).

Rektsioonisoovitus esitatakse nendel sõnadel, mille kasutuses on näha sagedast eksimist just õige sõltumuse valikus (nt identne). Soovitatav kääne on esitatud noolsulgudes, nt <millega>.

Etümoloogia on märksõnale lisatud näiteks siis, kui tegu on toorlaenu või -tõlkega (nt antud), et näidata sõna või väljendi lähtekeelt ja päritolu, ent etümoloogiaväljal võidakse anda ka vähe tuntud, kuid soovitatava eestikeelse sõna või väljendi võõrkeelne vaste (nt abikõlblik).

Tähendused on vormistatud kursiivkirjas. Tähendusele võib järgneda kasutusnäide, mis iseloomustab kirjakeele normiga kooskõlas olevat kasutust. Märksõna on esile tõstetud poolpaksus kirjas ja sellele järgneb sulgudes näiteseletus, nt „Niiskus keldris ja maja all on alatine probleem (sage, korduv)“.

Soovitused on vormistatud püstkirjas ja järgnevad noolele: ⇒. Soovitused võivad olla rühmitatud semikooloni või tähendusnumbrite abil.

On ka selliseid märksõnu, millele pole lisatud ei tähendust ega noolega soovitust (nt avama, eliidid), sellisel juhul näeb kasutaja sõnastiku soovitust, kui loeb näiteid ja põhjendust.

Näidetena on kasutatud peamiselt autentseid lauseid, mis on leitud võrguotsingute teel avalikest dokumentidest, nt asutuste protokollid, riigikogu stenogrammid jm, ja ajakirjandusest, samuti on näiteid leitud tekstikorpuste töötlemise programmi Sketch Engine abiga. Näitelauseid on sõnastiku kasutaja mugavuse huvides toimetatud. Sõna või väljend, mille kasutusele tähelepanu juhitakse, on näitelauses antud punases kirjas. Soovitatavad asendused on antud noole järel sama lause korduses rohelises kirjas, alternatiivvõimalusi eristavad kaldkriipsud. Nende sõnade puhul, mis on lauses pahatihti ülearused, võib korduslauses roheline alternatiivvariant ka üldse puududa (nt jätkuvalt, hinnakirjajärgselt).

Põhjendus järgneb märgile ✐ ja selle alt leiab kasutaja peamise põhjuse, miks keelekorraldajad soovitavad näidatud sõna või kasutust vältida, eelistavad teistsugust sõltumust vms. Punktiiriga allajoonitud sõnadele on lisatud seletus, mis avaneb, kui liikuda hiirega allajoonitud sõnale.

Viited viivad samas sõnastikus asuvale märksõnale. Kui lauses on asendussoovitus peale märksõna ka mõne teise samas sõnastikus esineva sõna kohta, on lause järel sulgudes sellele sõnale näiteviide „vt ka“. Kogu artikli kohta käivad märksõnaviited on antud artikli lõpus viitega „Vt ka“.

Lisalugemissoovituse ▷ Loe lisaks järel on link veebiartiklile või -raamatule, kust huviline võib leida samal teemal lisainfot.

Veebisõnastik on koostatud 2012‒2013 Eesti Keele Instituudi elektroonilises sõnastikusüsteemis EELex, koostajad ja toimetajad on Eesti Keele Instituudi keelekorraldajad Tiina Paet, Argo Mund ja Tuuli Rehemaa, tehniline tugi Indrek Hein, Ülle Viks, Ain Teesalu ja Elgar Kudritski. Kaastööd tegid Katrin Hallik ja Katre Kasemets, tehnilisi töid Kaja Kruusmaa. Sõnastiku valmimist on toetanud Haridus- ja Teadusministeeriumi riiklik programm „Eesti keel ja kultuurimälu“.



Sõnastikus kasutatud märgendid ja lühendid