[ASP] Sihitisesõnastik

armastama <armastama, armastada, armastab, armastatud>

• keda / mida

○ Minu sõber armastab rahu ja vaikust, loodust ja kunsti.
○ Maria armastab klassikalist muusikat, aga tema abikaasa on roki austaja.
○ Ema armastab oma last.
○ Draakonipuud armastavad valgust.

astuma <`astuma, `astuda, astub, astutud>

• mis-mille-mida

○ Ettevõte astub alles oma esimesi samme.
○ Teadus on astunud ühe olulise sammu.
○ Viimase kilomeetri astusid rattamatkajad jala.

• mida
(selliste sõnadega nagu tee, rada jms)

○ Kõik me astume oma rada / oma teed.
○ Mäletan, kuidas esimest korda astusin ema käekõrval kooliteed.
○ Ülikool on astunud seda teed juba kakskümmend aastat.

jutustama <jutustama, jutustada, jutustab, jutustatud>

• mis-mille-mida

○ Selle loo jutustas mulle ema.
○ Lapsed istuvad vaikselt ja kuulavad, kuidas õpetaja jutustab muinasjuttu.
○ Sõbranna jutustas mulle uue anekdoodi.

kaitsma <k`aitsma, k`aitsta, kaitseb, k`aitstud; k`aitses, k`aitsnud>

• keda / mida

○ Sõdurid kaitsesid kindlust.
○ Iga ema kaitseb oma last kõige halva eest.
○ Advokaat kaitseb kohtus oma klienti.

• mis-mille-mida
(ainult selliste sõnadega, mis tähistavad teaduslikku tööd, nt magistritöö, doktoritöö vms)

○ Teadlane kaitses doktoritöö 2003. aastal.
○ Mu vend kaitseb magistritööd teisipäeval, 11. märtsil.
○ Peeter kaitses oma ajalooteemalise magistritöö Helsingi ülikoolis.

kasvatama <kasvatama, kasvatada, kasvatab, kasvatatud>

• kes-kelle-keda / mis-mille-mida

○ Iga uus kogemus kasvatab inimest.
○ Ema on kodune, kasvatab tütart.
○ Pidev karistamine kasvatab rumala inimese.
○ Talunik kasvatas suure kõrvitsa.

katma <k`atma, k`atta, katab, k`aetud; k`attis, k`atnud>

• kes-kelle-keda / mis-mille-mida

○ Saart katab tihe mets.
○ Põrandat katab paks vaip.
○ Tumedad pilved katsid taeva / taevast.

• kes-kelle-keda / mis-mille-mida + (millega)

○ Kulud kaetakse Euroopa Liidu abirahadest.
○ Ema kattis magava lapse tekiga.

keetma <k`eetma, k`eeta, keedab, keedetud; k`eetis, k`eetnud>

• mis-mille-mida

○ Vedelamat muna keedan umbes viis minutit.
○ Naine keetis õhtusöögiks maitsva oasupi.
○ Ema keedab hommikusöögiks tavaliselt putru.

kiirustama <kiirustama, kiirustada, kiirustab, kiirustatud>

• keda + (kuhu) / (mida tegema)

○ Ema kiirustab last minekule / kooli / sööma.
○ „Tule ometi rutem!” kiirustab isa poega.
○ Korrapidaja kiirustas oma klassiõdesid ja -vendi klassist lahkuma.

• mida
(selliste sõnadega nagu käik, samm jms)

○ Ametnik lubas, et kiirustab asjaajamise käiku.
○ Vihma sadas üha tugevamini ja meie kiirustasime sammu.

koolitama

• (kes)-(kelle)-keda / (mis)-(mille)-mida

○ Ettevõte koolitab uut töötajat põhjalikult.
○ Eestis koolitab arste ainult Tartu ülikool.
○ Juht koolitab oma meeskonda.

• kes-kelle-keda / mis-mille-mida + kellest / kelleks / mida tegema

○ Isa koolitas nooremast pojast advokaadi.
○ Koolitasin tütre haritud inimeseks.
○ Ema lubas, et koolitab lapse hästi käituma.

käskima <k`äs'ki[ma, k`äs'ki[da, käsib, k`äs[tud>

• keda / mida

○ Mees käsib naist: «Kuule, too pähkleid ka õlle kõrvale!»
○ Tüdruk käskis poissi endale järgneda.
○ Ema käsib tütart, et ta nõud ära peseks.

laulma <l`aulma, l`aulda, laulab, l`auldud; l`aulis, l`aulnud>

• mis-mille-mida

○ Poiss kõndis mööda teed ja laulis laulukest.
○ Väike poiss laulis jõuluvanale pika laulu.
○ Naisansambel laulis ilusat sünnipäevalaulu / ilusa sünnipäevalaulu.

• kes-kelle-keda / mis-mille-mida + milliseks / mida tegema

○ Enne kontserti laulsid esinejad hääled / hääli soojaks.
○ Georg Ots on laulnud tuntuks muusikali „Mees La Manchast“ peategelase.
○ Ema laulis lapse magama.

läbi helistama ühendverb \⇐ helistama\

• kes-kelle-keda / mis-mille-mida

○ Tütart otsides helistas ema kõik tuttavad läbi.
○ Ema helistas poolteist tundi erinevaid polikliinikuid läbi.
○ Murelik naine on läbi helistanud kõik haiglad ja traumapunktid.
○ Helista palun kõik meie kliendid läbi!

näitama <n`äitama, näidata, n`äitab, näidatud>

• keda / mida

○ Uhke ema näitas oma lapse vihikut sõbrannadele.
○ Näitasin külalistele toredat videot oma viimasest puhkusereisist.
○ Jalgpallur näitas uskumatut osavust palliga.

ostma <`ostma, `osta, ostab, ostetud; `os'tis, `ostnud>

• kes-kelle-keda / mis-mille-mida

○ Ema ostis uue kleidi.
○ Isa ostis eile mõned raamatud kingituseks.
○ Ostan pileti tavaliselt bussijuhi käest.

otsima <`ot'si[ma, `ot'si[da, ot'si[b, ot'si[tud>

• kes-kelle-keda / mis-mille-mida

○ Mees otsib endale armukest.
○ Abielupaar otsib uut korterit.
○ Ema otsis kapist leiva ja pani selle lauale.
○ Otsisin endale uue töökoha.

rääkima <r`ääkima, r`ääkida, räägib, räägitud>

• mida
(selliste sõnadega nagu keel, tõsi, hea, halb jms)

○ Minu sõber räägib head inglise keelt.
○ Vanemad inimesed räägivad murret sagedamini kui noored.
○ Statistikaandmed räägivad selget keelt / teist keelt.
○ Kuidas saada aru, kas inimene räägib tõtt või valetab?
○ Minu naabrist räägitakse ainult head.

• mis-mille-mida

○ Ma räägin teile ühe anekdoodi.
○ Professor rääkis üliõpilastele lõbusa loo enda ülikooliajast.
○ Miks inimesed räägivad rumalusi / mõttetusi?
○ Ema rääkis lapsele muinasjuttu / muinasjutu.

toitma <t`oitma, t`oita, toidab, toidetud; t`oitis, t`oitnud>

• keda / mida

○ Ema toidab last rinnaga.
○ Lapsed toitsid pargis linde.
○ Kreem toidab nahka ning jätab selle pehmeks ja siledaks.

valama <valama, valada, valab, valatud>

• mis-mille-mida + (kuhu) / (milliseks)

○ Ema valas rõõmupisaraid poja kojutuleku pärast.
○ Vala glasuur keeksi peale ja määri noaga laiali.
○ Valasime kummikud veest tühjaks.
○ Eelmisel nädalal valasid ehitajad majale vundamendi.

valmistama <val'mista[ma, val'mista[da, val'mista[b, val'mista[tud>

• kes-kelle-keda / mis-mille-mida

○ Ema valmistab õhtusöögiks kalaroa/kalarooga.
○ Valmistasin köögiviljadest maitsva salati.
○ Uus teleseriaal valmistas Jaanile suure pettumuse.

vihkama <v`ihkama, vihata, v`ihkab, vihatud>

• keda / mida

○ Paljud inimesed vihkavad võõramaalasi.
○ Kunstnikule meeldis inimestega suhelda ning ta lausa vihkas üksindust.
○ Ema sõidab meeleldi rongiga, kuid vihkab lendamist.

värvima <v`ärvima, v`ärvida, värvib, värvitud>

• mis-mille-mida + (milliseks)

○ Ema seisis peegli ees ja värvis huuli.
○ Auto värviti punaseks.
○ Värvisime oma magamistoa seinad roosaks.

õpetama <õpetama, õpetada, õpetab, õpetatud>

• mida

○ Teises riigis elamine õpetab sallivust.
○ Jaan õpetab keskkoolis matemaatikat.
○ Ülikoolis õpetatakse välismaalastele eesti keelt.

• kes-kelle-keda + (mida tegema)

○ Ema õpetas tütre lugema juba nelja-aastaselt.
○ Praegu õpetame oma poega kahvliga sööma.

äratama <äratama, äratada, äratab, äratatud>

• kes-kelle-keda / mis-mille-mida

○ Septembri algus äratab Eesti liikluse suveunest.
○ Ema äratas lapse hommikul kell seitse.
○ Hommikul äratati juubilar lauluga.
○ Peremehe rikkus äratab naabrites kadedust.