[ASP] Sihitisesõnastik

aktsepteerima võõrsõna

• kes-kelle-keda / mis-mille-mida

○ Komisjon aktsepteeris ettepanekut / ettepaneku.
○ Ma aktsepteerin sinu arvamust.
○ Valitsus aktsepteerib kriitikat ning selgeid ja arukaid seisukohti.
○ Hotellis aktsepteeritakse krediitkaarte.

arutlema <arutlema, arutleda, arutleb, arutletud>

• mida

○ Me arutleme täna väga olulist küsimust.
○ Sõbranna arutles teemat oma abikaasaga.
○ Koverentsil arutleti ühiskonna muutumisega seotud probleeme.

astuma <`astuma, `astuda, astub, astutud>

• mis-mille-mida

○ Ettevõte astub alles oma esimesi samme.
○ Teadus on astunud ühe olulise sammu.
○ Viimase kilomeetri astusid rattamatkajad jala.

• mida
(selliste sõnadega nagu tee, rada jms)

○ Kõik me astume oma rada / oma teed.
○ Mäletan, kuidas esimest korda astusin ema käekõrval kooliteed.
○ Ülikool on astunud seda teed juba kakskümmend aastat.

austama <`austama, `austada, `austab, `austatud>

• keda / mida + (millega)

○ Kui õpetaja austab õpilast, austab ka õpilane õpetajat.
○ Matkajad austavad loodust ja kõigi privaatsust.
○ Langenuid austati pärgade asetamisega nende viimse puhkepaiga jalamile.

eelistama <eelistama, eelistada, eelistab>

• keda / mida + (kellele) / (millele)

○ Minu sõber on inimene, kes eelistab kvaliteeti kvantiteedile.
○ Pruunkaru eelistab elupaigana metsamassiive.
○ Paljud inimesed eelistavad ühistransporti isiklikule autole.
○ Eelistage kodumaiseid tooteid!

elama <elama, elada, elab, elatud>

• mis-mille-mida

○ Kool elab oma igapäevast elu.
○ Minu sõbrad elavad huvitavat, täisverelist elu.
○ Kirjanik on elanud huvitava pika elu.

• mis-mille + milliseks

○ Neiu elas oma üksluise elu ilusaks.
○ Ela ise oma elu õnnelikuks!

• mida
(selliste sõnadega nagu vabaabielu, seltsielu, kaksikelu jms)

○ Paar elab vabaabielu.
○ Naabrid elavad aktiivset seltsielu.
○ Selgus, et mõned ametnikud elasid aastatepikkust kaksikelu.

eraldama <eraldama, eraldada, eraldab, eraldatud>

• kes-kelle-keda / mis-mille-mida + (kellest) / (millest)

○ Saart eraldab mandrist kitsas väin.
○ Stipendium eraldatakse konkreetsete vajaduste katmiseks.
○ Talunik eraldas haige lamba tervetest.

eristama <eristama, eristada, eristab, eristatud>

• keda / mida + (kellest) / (millest)

○ Keelevõime eristab inimest teistest loomadest.
○ Väikesed lapsed eristavad meest naisest välimuse ja hääle põhjal.
○ Mis eristab keelt murdest?

esitama <esitama, esitada, esitab, esitatud>

• kes-kelle-keda / mis-mille-mida

○ Kuulaja esitas esinejale huvitava küsimuse.
○ Mees esitas elamisloataotluse 3. oktoobril.
○ Lastekoor esitas kontserdil südamliku laulu.

garanteerima <garant`eerima, garant`eerida, garanteerib, garanteeritud>

• mis-mille-mida

○ Tugevad ja võrdsed vastased garanteerivad hea matši.
○ Me garanteerime kliendile alati parima hinna.
○ Põhiseadus garanteerib õiguse haridusele.

harima <harima, harida, harib, haritud>

• kes-kelle-keda / mis-mille-mida + (milleks) / (milliseks)

○ Näitus harib külastajat.
○ Põldu haritakse suure hoolega.
○ Mees haris maatüki viljakandvaks.

helistama <helistama, helistada, helistab, helistatud>

• mida
(selliste sõnadega nagu kell, uksekell, kirikukell, kelluke jms)

○ Külastaja helistab uksekella.
○ Kadrisandid laulsid, tantsisid ja helistasid kellukesi.
○ Hommikul ja õhtul helistatakse kirikukelli.

hingama <h`ingama, hingata, h`ingab, hingatud>

• mida

○ Mustkunstnik hingab tuld nagu draakon.
○ Ei ole hea, kui lapsed hingavad mürgist tubakasuitsu kodus ja autos.
○ Minge õue ja hingake värsket õhku.

• mis-mille-mida + kuhu / (kust) / milliseks

○ Sigaretisuits / Sigaretisuitsu hingatakse kopsudesse, et selles sisalduv nikotiin imenduks verre.
○ Mees hingas kaaslasele magusat likööriauru näkku .
○ Patsient hingas kopsud tühjaks.

hoidma <h`oidma, h`oida, hoiab, h`oitud; h`oidis, h`oidnud>

• keda / mida

○ Ma hoian su saladust.
○ Poiss hoidis tüdruku kätt.
○ Kalur hoiab oma paati nagu oma silmatera.

• kes-kelle-keda / mis-mille-mida + millisena / kus / milleks

○ Spiooni identiteet/identiteeti hoiti saladuses.
○ Korralik kreem hoiab naha/nahka niiskena.
○ Üks koopia hoidke tagavaraks.

imestama <imestama, imestada, imestab>

• keda / mida

○ Ma imestan oma sõbra kannatlikkust.
○ Üliõpilased imestasid uue ühiselamu avarust ja puhtust.
○ Kliendid imestasid nii soodsat pakkumist.

informeerima <inform`eerima, inform`eerida, informeerib, informeeritud>

• keda + (millest)

○ Loa saamisest/ mitte saamisest informeeritakse taotlejat kirja teel.
○ Peaminister informeeris presidenti oma tagasiastumisest.
○ Kohalik omavalitsus informeerib avalikkust planeeritud ehitustöödest.

investeerima <invest`eerima, invest`eerida, investeerib, investeeritud>

• mis-mille-mida + (kuhu)

○ Ettevõte investeerib selle aasta kasumi uude tehnikasse.
○ Ärimees investeeris suure summa idufirmasse.
○ Kodanike maksukoormus investeeritakse nende elukvaliteedi parandamisse.

istuma <`istuma, `istuda, istub>

• mida
(selliste sõnadega nagu karistus, karistusaeg jms)

○ Süüdimõistetu istub oma aega / karistust vanglas.
○ Pangaröövel istus karistusaega välismaal.

istutama <istutama, istutada, istutab, istutatud>

• mis-mille-mida + (kuhu)

○ Lapsed istutasid oma esimese puu.
○ Kevadel istutati platsile uus kuusk.
○ Istutasime sibulad mulda.

jaksama <j`aksama, jaksata, j`aksab>

• mida
(ainult sõnadega see, kõik)

○ Naaber jaksab kõike.
○ Juba kümneaastane laps jaksab seda / seda kõike.

jalutama <jalutama, jalutada, jalutab>

• keda
(selliste sõnadega nagu koer, kass, hobune jms)

○ Igal hommikul jalutab naaber oma suurt valget koera.
○ Pärast treeningut jalutatakse hobuseid hipodroomil.

jaotama <j`aotama, j`aotada, j`aotab, j`aotatud>

• kes-kelle-keda / mis-mille-mida + (milleks) / (kuhu)

○ Noored jaotatakse nelja rühma.
○ Lehmad jaotati gruppidesse piimatoodangu järgi.
○ Mängijad jaotatakse võistkondadeks.

julgema

• mida
(ainult sõnadega see, kõik)

○ Sõbranna oli tüdrukutest ainus, kes seda julges.
○ Pärast ei teadnud sõber isegi, kuidas ta seda kõike julges.

jõudma <j`õudma, j`õuda, jõuab; j`õudis, j`õudnud>

• mida
(ainult sõnadega kõik, see)

○ Väljapuhanud inimene jõuab kõike kümme korda rohkem.
○ Ei teagi, kuidas me seda kõike jõuame.

kaaluma <k`aaluma, k`aaluda, kaalub>

• (kes)-(kelle)-keda / (mis)-(mille)-mida

○ Lennufirma kaalub reisijate pagasit tähelepanelikult.
○ Me kaalume oma beebit iga nädal.
○ Pagas kaaluti ja saadeti edasi.

• mida

○ Mari veel kaalub oma otsust.
○ Kaalun tõsiselt võimalust hakata auto asemel ühistranspordiga tööl käima.
○ Haridusministeerium kaalub ettepanekut lühendada oluliselt laste suvist koolivaheaega.

kahtlustama <kahtlustama, kahtlustada, kahtlustab, kahtlustatud>

• keda / mida + (kellel) / (milles)

○ Arst kahtlustas lapsel allergiat.
○ Politsei kahtlustab noormeest mitmes kuriteos.
○ Maksuamet kahtlustas firmat pettuses.

kaitsma <k`aitsma, k`aitsta, kaitseb, k`aitstud; k`aitses, k`aitsnud>

• keda / mida

○ Sõdurid kaitsesid kindlust.
○ Iga ema kaitseb oma last kõige halva eest.
○ Advokaat kaitseb kohtus oma klienti.

• mis-mille-mida
(ainult selliste sõnadega, mis tähistavad teaduslikku tööd, nt magistritöö, doktoritöö vms)

○ Teadlane kaitses doktoritöö 2003. aastal.
○ Mu vend kaitseb magistritööd teisipäeval, 11. märtsil.
○ Peeter kaitses oma ajalooteemalise magistritöö Helsingi ülikoolis.

karistama <karistama, karistada, karistab, karistatud>

• keda + (millega) / (mille eest)

○ Kohus karistas süüdlast nädalase arestiga.
○ Ametnikku karistati eksimuse eest hoiatusega.
○ Politsei karistas hooletut autojuhti rahatrahviga.

kartma <k`artma, k`arta, kardab; k`artis, k`artnud>

• keda / mida

○ Ma kardan metsa ja pimedust.
○ Punamütsike kartis hunti.
○ Metsloomad kardavad inimest.

kasutama <kasutama, kasutada, kasutab, kasutatud>

• keda / mida + (milleks)

○ Kasutan lusikat supi söömiseks.
○ Ajakirjanik kasutas juhust ja esitas kiiresti oma küsimuse.
○ Enamik noori kasutab arvutit ja internetti iga päev.

katki astuma väljendverb \⇐ astuma\

• (kes-kelle) / mis-mille

○ Naaber astus jala katki.
○ Koer astus käpa katki.
○ Vanaema prillid astuti katki.

katma <k`atma, k`atta, katab, k`aetud; k`attis, k`atnud>

• kes-kelle-keda / mis-mille-mida

○ Saart katab tihe mets.
○ Põrandat katab paks vaip.
○ Tumedad pilved katsid taeva / taevast.

• kes-kelle-keda / mis-mille-mida + (millega)

○ Kulud kaetakse Euroopa Liidu abirahadest.
○ Ema kattis magava lapse tekiga.

kaunistama <kaunistama, kaunistada, kaunistab, kaunistatud>

• kes-kelle-keda / mis-mille-mida + (millega)

○ Suvisteks pidudeks kaunistame oma koduaia tavaliselt õhupallidega.
○ Möödakäijad jälgisid huviga, kuidas tänavakunstnik raamatukogu ees pinki kaunistas.
○ Kondiiter kaunistas tordi uhkete martsipanlilledega.

• mida

○ Orhidee kaunistab akent.
○ Saali lage kaunistab unikaalne laemaaling.
○ Ajakirja kaant kaunistab eesti kunstniku graafiline pilt.

kavatsema <kavatsema, kavatseda, kavatseb>

• mida
(selliste sõnadega nagu kuri, hea, halb jms)

○ Naaber kavatseb kurja / halba.
○ Kavatsetakse head, aga sünnib hoopis kurja.

keerama <k`eerama, keerata, k`eerab, keeratud>

• mis-mille-mida + (kuhu) / (milliseks)

○ Keerasin selja ja lahkusin.
○ Laulja keeras oma elus uue lehekülje.
○ Kuulsin, kuidas keegi keeras lukuaugus võtit.
○ Püüdsin ukselukku avada ja keerasin kogemata võtme kõveraks.

kehtestama <kehtestama, kehtestada, kehtestab, kehtestatud>

• mis-mille-(mida)

○ Riigikogu kehtestas poliitilise välireklaami keelu.
○ Prügiveoteenuse hinna kehtestab vallavalitsus.
○ Riik on kehtestanud vanemahüvitise.

• keda
(ainult sõnadega end, ennast)

○ Kui laps jonnib, siis sellega ta kehtestab ennast.
○ Uus õpetaja on klassis juba end kehtestanud.
○ Esineja jagab oma kogemusi selle kohta, kuidas ta asutuse juhina ennast kehtestab.

kiirustama <kiirustama, kiirustada, kiirustab, kiirustatud>

• keda + (kuhu) / (mida tegema)

○ Ema kiirustab last minekule / kooli / sööma.
○ „Tule ometi rutem!” kiirustab isa poega.
○ Korrapidaja kiirustas oma klassiõdesid ja -vendi klassist lahkuma.

• mida
(selliste sõnadega nagu käik, samm jms)

○ Ametnik lubas, et kiirustab asjaajamise käiku.
○ Vihma sadas üha tugevamini ja meie kiirustasime sammu.

kinnitama <kinnitama, kinnitada, kinnitab, kinnitatud>

• mida

○ Riigipead kinnitasid solidaarsust terrorismivastases võitluses.
○ Mees kinnitas valmisolekut sõpradele appi minna.
○ Uued andmed kinnitavad algset hüpoteesi.

• mis-mille-mida

○ Valitsus kinnitas komisjoni otsuse.
○ Seadus kinnitati Riigikogu poolt.
○ Tellimus kinnitatakse vastavalt võimalusele.

• mis-mille-mida / kes-kelle-keda + (kuhu)

○ Enne lendu kinnitasin turvavöö.
○ Töömehed kinnitasid riiuli seina külge.
○ Koolimaja seinale kinnitati mälestustahvel.

koguma <koguma, koguda, kogub, kogutud>

• mida

○ Uus laul kogub populaarsust.
○ Kogume annetusi haigete laste aitamiseks.
○ Noormees kogus julgust, et neiu kohtingule kutsuda.

• mis-mille-mida + (kuhu)

○ Lumi kogutakse hunnikutesse ja veetakse tänavatelt välja.
○ Vanapaber kogutakse spetsiaalsetesse konteineritesse.
○ Film kogus juba esimesel nädalal kümme tuhat vaatajat.
○ Tuntud ärimeees kogus kohalikel valimistel kakssada häält.

koondama <k`oondama, k`oondada, k`oondab, k`oondatud>

• kes-kelle-keda / mis-mille-mida + (kuhu) / (milleks)

○ Fotograaf koondas kalendrisse oma silmapaistvaimad loodusfotod.
○ Juht koondas enda ümber teotahtelise meeskonna.
○ Jalutan mere ääres ja koondan mõtteid.

• kes-kelle-(keda) / mis-mille-(mida)

○ Ministeerium koondab abiministri ametikoha.
○ Ajaleht koondas staažika kunstniku.
○ Tootmise vähenemise tõttu koondas ettevõte kaks töötajat.

kooskõlastama <k`oos+kõlastama, k`oos+kõlastada, k`oos+kõlastab, k`oos+kõlastatud>

• mis-mille-mida + (kellega) / (millega)

○ Linnavalitsus kooskõlastas uue ärihoone detailplaneeringu.
○ Ehitusprojekt kooskõlastati päästeametiga.
○ Klassijuhataja kooskõlastab klassivälised tegevused lastevanematega.

kulutama <kuluta[ma, kuluta[da, kuluta[b, kuluta[tud>

• mis-mille-mida + (millele) / (milleks) / (milliseks)

○ Sõber kulutab enesetäiendamiseks tunni päevas.
○ Abikaasad kulutasid remondile suure rahasumma.
○ Pidev kontide närimine kulutab koera hambad nüriks.

kõnelema <kõnelema, kõneleda, kõneleb, kõneletud> või <kõnelema, kõnelda, kõneleb, kõneldud>

• mida
(selliste sõnadega nagu keel, tõsi, hea, halb jms)

○ Tööotsija kõneleb eesti, vene, inglise ja saksa keelt.
○ Tunnistaja lubas kohtus, et kõneleb ainult tõtt.
○ Minu naabrist kõneldakse ainult head.

• mis-mille-mida

○ Film kõneleb huvitava loo maailma tekkest.
○ Vanaisa kõneles lapselastele põnevaid lugusid möödunud aegadest.
○ Kuulsatest sportlastest ja nende saavutustest kõneldakse legende.

kärpima <k`ärpima, k`ärpida, kärbib>

• mida

○ Uus valitsus kärbib sotsiaaltoetusi.
○ Lasteaia eelarvet kärbiti kaks korda.
○ Ettevõte kärpis töötajate palku.

• mis-mille-mida + (milliseks) / (milleni)

○ Programmi eelarve kärbiti saja tuhande euroni.
○ Ettevõte kärpis investeeringud miinimumini.
○ Firma kärpis töötajate palgad kolmandiku võrra väiksemaks.

käskima <k`äs'ki[ma, k`äs'ki[da, käsib, k`äs[tud>

• keda / mida

○ Mees käsib naist: «Kuule, too pähkleid ka õlle kõrvale!»
○ Tüdruk käskis poissi endale järgneda.
○ Ema käsib tütart, et ta nõud ära peseks.

kühveldama

• mida

○ Kõik külaelanikud kühveldavad talviti lund.
○ Laps kühveldas liivakastis liiva.
○ Mehed kühveldavad sütt.

• mis-mille-mida + (kust) / kuhu / milliseks

○ Mehed kühveldasid lund/lume suurde hunnikusse.
○ Kühveldage liiv ämbrisse!
○ Naaber kühveldas poole tunniga katuse lumest puhtaks.
○ Töölised kühveldasid kaubavaguneid/kaubavagunid tühjaks.

kütma

• mis-mille-mida + (milliseks)

○ Kauplust köetakse elektriga.
○ Peremees kütab kaminat küttepuudega.
○ Päike küttis katuse soojaks.

laduma <laduma, laduda, l`aob, l`aotud>

• mis-mille-mida + (kuhu)

○ Arhiivitöötaja ladus iga päev vanu pabereid kastidesse.
○ Tükeldatud aedviljad laotakse suurele kandikule.
○ Naabrid ladusid ühisel jõul uue kiviaia.

lahti laskma ühendverb

• kes-kelle-(keda) / mis-mille-(mida) + (kust)

○ Direktor lasi uue raamatupidaja töölt lahti.
○ Omanik lasi oma suure koera ketist lahti.
○ Kui lased käed lahti, kukud maha.
○ Konkurendid lasksid lahti kuulujutu firma pankrotist.

lahutama <lahutama, lahutada, lahutab, lahutatud>

• kes-kelle-keda / mis-mille-mida + (kellest) / (millest)

○ Mehe teine abielu lahutati 2011. aastal.
○ Turvamehed lahutasid kakluse.
○ Uus seadus lahutas jahiõiguse üldistest omandiõigustest.
○ Eestit lahutab Soomest Soome laht.

laiendama <laiendama, laiendada, laiendab, laiendatud>

• mida

○ Ettevõte laiendas tegevust maapiirkondades.
○ Autotehast laiendati 2006. aastal.
○ Firma laiendab oma tootevalikut.

• mis-mille-mida + kuhu / milliseks

○ Sõidutee laiendati neljarajaliseks - kaks rada kummaski suunas.
○ Ettevõte laiendas tootmise välismaale.

lõikama <l`õikama, lõigata, l`õikab, lõigatud>

• kes-kelle-keda / mis-mille-mida + (milleks) / (milliseks)

○ Lõigake kapsas, sibul ja õun kuubikuteks.
○ Lõikasin tordi tükkideks.
○ Eile lõikasin oma sõbrannal juukseid.
○ Lõikasin endale leivapätsi küljest suure tüki.

lõpuni istuma ühendverb \⇐ istuma\

• mis-mille
(selliste sõnadega nagu aeg, karistusaeg jms)

○ Süüdimõistetu istus oma aja / karistusaja lõpuni.

lööma <l`ööma, l`üüa, l`ööb, l`öödud; l`õi, löönud, lüüakse>

• kes-kelle-keda / mis-mille-mida + (kuhu) / (milleks) / (milliseks)

○ Purjus mees lõi naist rusikaga.
○ Kodumeeskonna kapten lõi mängu esimese värava.
○ Mees lõi labida maasse.
○ Poiss lõi kaaslasel näo veriseks.

magama <magama, magada, magab>

• mis-mille-mida
(selliste sõnadega nagu uni, talveuni jms)

○ Karu magab talveund ja imeb sellel ajal käppa.
○ Katedraali sarkofaagides magavad igavest und normannide kuningad.
○ Laps magas täna pika päevaune.

• mis-mille-mida / kes-kelle-keda + milliseks

○ Voodi oli üsna ebamugav, nii et magasin kaela kangeks ja selja valusaks.
○ Alkoholiga liialdanud mees on nüüdseks pea kaineks maganud.
○ Mees magas valjusti norsates pead selgeks.

mõtlema <m`õtlema, mõtelda, m`õtleb, mõteldud> või <m`õtlema, m`õelda, m`õtleb, m`õeldud>

• keda / mida

○ Ma mõtlen seda tõsiselt.
○ Depressiooni all mõeldakse pikaajalist ja püsivat meeleolu langust.
○ Palun täpsusta, missugust ravimit sa mõtled.

• kes-kelle-keda / mis-mille-mida

○ Mõtleme koos lõbusat luuletust / lõbusa luuletuse.
○ Kirjanik mõtles oma raamatule naljaka pealkirja.
○ Insener mõtles probleemile lihtsa lahenduse.

• kes-kelle-(keda) / mis-mille-(mida) + milliseks

○ Mõnikord mõtleme asjad / asju keerulisemaks, kui nad on.

mäletama <mäletama, mäletada, mäletab>

• keda / mida

○ Ma mäletan hästi oma esimest õpetajat.
○ Mees mäletas võtmete asukohta.
○ Mäletan üht juhtumit varasest lapsepõlvest.

möönma <m`öönma, m`öönda, möönab; m`öönis, m`öönnud>

• mida

○ Ametnik möönab oma eksimust.
○ Me mööname probleemi olemasolu ja selle tõsidust.
○ Kinnipeetud mees möönis oma süüd.

naeratama <naeratama, naeratada, naeratab>

• mida
(ainult sõnaga naeratus)

○ Beebi naeratab emale oma esimest naeratust.
○ Noor kaunitar naeratas kõigile oma võluvat naeratust.
○ Noormees naeratas laia siirast naeratust.

ootama <`ootama, oodata, `ootab, oodatud>

• keda / mida

○ Naabrinaine ootab last / beebit.
○ Telesari ootab järge juba kevadel.
○ Kommentaare ja ettepanekuid oodatakse 1. kuupäevaks.

paluma <paluma, paluda, palub, palutud>

• mida

○ Pagulane palus varjupaika Saksamaalt.
○ Mees palus oma kallima kätt.
○ Palusin piletit bussijuhilt.

• keda + (mida teha)

○ Politseipatrull palus autojuhti alkomeetrisse puhuda.
○ Vana daam palub noormeest, et see aitaks tal üle tänava minna.
○ Meeleheitel mees palub jumalat.

• kes-kelle-keda + kuhu / mida tegema

○ Mees palus sõbra endale appi.
○ Lapsed paluti söögilauda.
○ Mees palus naise tantsima.

puruks astuma väljendverb \⇐ astuma\

• (kes-kelle) / mis-mille

○ Vanaema astus oma prillid puruks.
○ Ussike astuti puruks.

purustama

• kes-kelle-keda / mis-mille-mida + (milliseks) / (milleks)

○ Plahvatuse löögijõud purustas maja aknad.
○ Sportlane purustas senise maailmarekordi.
○ Armee purustas oma vaenlase.
○ Smuuti valmistamiseks purustage kõik koostisained blenderis ühtlaseks massiks.

pöörama <p`öörama, pöörata, p`öörab, pööratud>

• mis-mille-mida / kes-kelle-keda + (kuhu)

○ Mees pööras oma elus uue lehekülje.
○ Pöörasin pea/pead akna poole.
○ Nad pöörasid selja ja läksid minema.

pühkima <p`ühkima, p`ühkida, pühib, pühitud>

• kes-kelle-keda / mis-mille-mida + (kust) / (kuhu) / (milliseks)

○ Koristaja pühib põrandat.
○ Pühkisin pisara näolt.
○ Pühkisin laua puhtaks.
○ Torm pühkis väikse majakese merre.

rändama

• mida
(selliste sõnadega nagu rada, tee jms)

○ Abielupaar rändab käsikäes eluteed.
○ Rändame edasi oma teed / sama teed / otsemat teed.
○ Lennujaamas selgus, et meie pagas oli rännanud oma rada.

rääkima <r`ääkima, r`ääkida, räägib, räägitud>

• mida
(selliste sõnadega nagu keel, tõsi, hea, halb jms)

○ Minu sõber räägib head inglise keelt.
○ Vanemad inimesed räägivad murret sagedamini kui noored.
○ Statistikaandmed räägivad selget keelt / teist keelt.
○ Kuidas saada aru, kas inimene räägib tõtt või valetab?
○ Minu naabrist räägitakse ainult head.

• mis-mille-mida

○ Ma räägin teile ühe anekdoodi.
○ Professor rääkis üliõpilastele lõbusa loo enda ülikooliajast.
○ Miks inimesed räägivad rumalusi / mõttetusi?
○ Ema rääkis lapsele muinasjuttu / muinasjutu.

seadma <s`eadma, s`eada, s`eab, s`eatud; s`eadis, s`eadnud>

• mis-mille-mida / kes-kelle-keda + (kuhu) / (kellele) / (milliseks) / (milleks)

○ Seadsin endale ambitsioonika eesmärgi.
○ Kliimamuutused seavad ohtu inimese tervise.
○ Kohtunik seab põhiseaduse kõigest kõrgemale.
○ Sportlane seadis eesmärgiks turniirivõidu.

soovitama <soovitama, soovitada, soovitab, soovitatud>

• keda / mida

○ Soovitasin sõbrale head juuksurit.
○ Naisele soovitati sünnitamisel keisrilõiget.
○ Mu juhendaja soovitas mulle ühte väga kasulikku raamatut.

surema <surema, s`urra, sureb; suri, surnud, surrakse>

• mida
(ainult sõnaga surm)

○ Sõdur suri kangelassurma.
○ Kurb statistika näitab, kui palju inimesi on aasta jooksul surnud loomulikku vanadussurma, vägivaldset surma või õnnetussurma.

sõimama <s`õimama, sõimata, s`õimab, sõimatud>

• keda / mida + (kelleks) / (milliseks)

○ Vanamees muudkui sõimab valitsust ja poliitikuid.
○ Tänapäeval sõimatakse ajakirjanikke ja ajakirjandust palju.
○ Mees sõimas naabrit argpüksiks/rumalaks.

tasuma <tasuma, tasuda, tasub>

• mis-mille-mida

○ Pärast söömist tasusime arve ja läksime koju.
○ Õppemaks tasutakse iga kuu esimeseks päevaks.
○ Mees tasus oma võla.

• mida
(ainult mine-lõpuliste teonimedega)

○ Uus ja huvitav tasub proovimist.
○ Kas komöödia teine osa tasub vaatamist?

teadma <t`eadma, t`eada, t`eab, t`eatud; t`eadis, t`eadnud>

• keda / mida

○ Tüdruk teadis vastust õpetaja küsimusele.
○ Probleem on küll keeruline, aga ma tean lahendust.
○ Teadsin mehe kohutavat saladust.
○ Ma tean seda inimest, aga ei tunne teda isiklikult.

teatama <t`eatama, t`eatada, t`eatab, t`eatatud>

• mis-mille-mida + (kellele)

○ Komisjon teatab oma otsuse pärast väikest vaheaega.
○ Riigieksamite tulemused teatati abiturientidele 20. juunil.
○ Laulja teatas oma fännidele kurva uudise.

teavitama <teavitama, teavitada, teavitab, teavitatud>

• keda + (millest)

○ Stipendiumikomisjon teavitab taotlejat oma otsusest.
○ Teavitasime politseid vargusest.
○ Pank teavitas kliente hinnakirja muudatustest.

tellima <t`ellima, t`ellida, tellib, tellitud>

• mis-mille-mida / kes-kelle-keda

○ Tellisin raamatu veebipoest.
○ Mees läheb restorani ja tellib päevaprae.
○ Perekond tellis lennujaama sõitmiseks suure takso.
○ Ajalehtedest tellin ma praegu ainult Postimeest.

tooma <t`ooma, t`uua, t`oob, t`oodud; t`õi, toonud, tuuakse>

• mis-mille-mida / kes-kelle-keda + (kuhu) / (kellele)

○ Lapsed tõid õpetajale lillekimbu.
○ Isa tõi lapse lasteaiast koju.
○ Järgmine nädal toob esimese lumesaju.
○ Reisimine toob igapäevaellu meeldivat vaheldust.

tsiteerima võõrsõna

• keda / mida

○ Õpetaja tsiteerib tunnis klassikuid.
○ Sõber tsiteerib tihti oma lemmikautorit / lemmikraamatut.

• mis-mille-mida + kust

○ Ma tsiteerin teile mõne rea Oskar Lutsu „Kevadest“.

tõstma <t`õstma, t`õsta, tõstab, tõstetud; t`õs'tis, t`õstnud>

• mis-mille-mida / kes-kelle-keda + (kuhu)

○ Õpilane tõstis käe, et vastata küsimusele.
○ Tõstsin kohvri autosse.
○ Kui kaupmees tõstab hinda, võib tema klientide arv väheneda.

täiendama <täiendama, täiendada, täiendab, täiendatud>

• keda / mida + (millega)

○ Autor täiendas artiklit ühe joonisega.
○ Hea laulja täiendab orkestrit.
○ Disainer täiendas kleiti ehetega.

täitma <t`äitma, t`äita, täidab, täidetud; t`äitis, t`äitnud>

• mis-mille-mida + (millega)

○ Täitsin pudeli veega.
○ Tellimused täidetakse saabumise järjekorras.
○ Tööotsija täitis ankeedi.
○ Töötaja täitis talle antud ülesande.

töötama <t`öötama, t`öötada, t`öötab, t`öötatud>

• kes-kelle-keda + milliseks
(ainult sõnadega enese/enda, end/ennast)

○ Mõned inimesed töötavad end/ennast haigeks, selleks et raha teenida.
○ Mees töötas enda surnuks.

unistama <unistama, unistada, unistab>

• mida
(ainult sõnaga unistus)

○ Sõber unistab oma unistust / oma unistusi.

unustama <unustama, unustada, unustab, unustatud>

• kes-kelle-(keda) / mis-mille-(mida) + (kuhu)

○ Tüdruk unustas mobiiltelefoni ja võtmed koju.
○ Sõber andis mulle andeks ja unustas kogu loo.
○ Unustasin internetipanga kasutajatunnuse.

• kes-kelle / mis-mille + mida tegemata

○ Tütar unustas leiva ostmata.
○ Unustasin ukse lukustamata.

valama <valama, valada, valab, valatud>

• mis-mille-mida + (kuhu) / (milliseks)

○ Ema valas rõõmupisaraid poja kojutuleku pärast.
○ Vala glasuur keeksi peale ja määri noaga laiali.
○ Valasime kummikud veest tühjaks.
○ Eelmisel nädalal valasid ehitajad majale vundamendi.

valvama <v`alvama, valvata, v`alvab, valvatud>

• keda / mida

○ Lohe valvab oma aaret.
○ Supermarketis valvavad korda turvamehed.
○ Eile valvas mu õde meie tütart ligi 6 tundi, kui me linna teises otsas käisime.

varustama <varustama, varustada, varustab, varustatud>

• kes-kelle-keda / mis-mille-mida + (millega)

○ Sisustusega varustab korteri üürileandja.
○ Tuumajaam varustab tervet riiki energiaga.
○ Riik varustab kõik oma sõdurid uute mundritega.

veenma <v`eenma, v`eenda, veenab; v`eenis, v`eennud>

• keda + (milles) / (mida tegema)

○ Teksti autor veenab lugejaid oma sõnade õigsuses.
○ Kas see filosoofia veenab ka kõiki kõhklejaid ja skeptikuid jumala olemasolus / jumala olemasolu uskuma?
○ Esineja veenis publikut / avalikkust / üldsust, et reform on hädavajalik.

viitsima

• mida
(ainult sõnadega see, kõik)

○ Ma ei tunne kedagi, kes seda viitsiks.
○ Imestan alati, kuidas minu naaber seda kõike viitsib.

viskama <v`iskama, visata, v`iskab, visatud>

• kes-kelle-keda / mis-mille-mida + (kuhu)

○ Koondise kapten viskas 90. minutil mängu ainsa värava.
○ Viskasin kommipaberi prügikasti.
○ Mees viskas taas pilgu oma märkmikku.

• kes-kelle-keda / mis-mille-mida + millega + (milliseks)

○ Jõuk viskas noormehe kividega surnuks.
○ Viskasin sõpra lumepalliga.
○ Aken visati pudeliga puruks.

vormistama <vormistama, vormistada, vormistab, vormistatud>

• kes-kelle-keda / mis-mille-mida + (kelleks) / (milleks)

○ Lahku läinud paar vormistas oma abielulahutuse.
○ Veebipoe klient lisas valitud tooted ostukorvi ja vormistas tellimuse.
○ Üliõpilane vormistas referaadi vastavalt nõuetele.
○ Tartu tudeng vormistati üheks semestriks Tallinna ülikooli külalisüliõpilaseks.

võima

• mida
(ainult sõnadega kõik, see)

○ Me võime kõike, kui tahame!

võitma <v`õitma, v`õita, võidab; v`õitis, v`õitnud>

• kes-kelle-keda / mis-mille-mida

○ Poiss võitis tüdruku südame.
○ Korvpallikoondis võitis hooaja esimese mängu.
○ Nad võitsid lahingu, kuid kaotasid sõja.
○ Noore režissööri film võitis festivalil peaauhinna.

• (kes)-(kelle)-keda / (mis)-(mille)-mida
(vastaste kohta)

○ Eesti vehkleja võitis poolfinaalis Venemaa esindajat.
○ Poiste korvpallikoondis võitis Soomet 10 punktiga.
○ Tennisemängija võitis tugeva vastase / tugevat vastast.

võrdlema <v`õrdlema, võrrelda, v`õrdleb, võrreldud>

• keda / mida + (kellega) / (millega)

○ Oma uuringus võrdleb teadlane eri riikide haridussüsteeme.
○ Artikli autor võrdleb Eestit Soomega.
○ Aruandes võrreldakse ettevõtte müügitulemusi enne ja pärast uue juhi tulekut.

võtma <v`õtma, v`õtta, võtab, v`õetud; v`õttis, v`õtnud>

• mis-mille-mida / kes-kelle-keda

○ Tüdruk võttis riiulilt raamatu ja hakkas lugema.
○ Peaminister võttis vastutuse valimiskaotuse eest.
○ Meie naabrid võtsid kutsika.
○ Ma ei saa kohe otsustada, võtan mõtlemisaja / mõtlemisaega.

• keda / mida + kuidas

○ Mees võttis ähvardust tõsiselt ja pöördus politsei poole.
○ Lotovõitja võttis oma suurt võitu rahulikult ja ei sattunud eufooriasse.

vältima <v`äl'ti[ma, v`äl'ti[da, väl'di[b>

• keda / mida

○ Häbelik tüdruk vältis silmsidet poistega.
○ Meie pere väldib Hiina tooteid.
○ Taimetoitlased väldivad liha söömist.
○ Mulle tundub, et mu naaber väldib mind.

värvima <v`ärvima, v`ärvida, värvib, värvitud>

• mis-mille-mida + (milliseks)

○ Ema seisis peegli ees ja värvis huuli.
○ Auto värviti punaseks.
○ Värvisime oma magamistoa seinad roosaks.

õpetama <õpetama, õpetada, õpetab, õpetatud>

• mida

○ Teises riigis elamine õpetab sallivust.
○ Jaan õpetab keskkoolis matemaatikat.
○ Ülikoolis õpetatakse välismaalastele eesti keelt.

• kes-kelle-keda + (mida tegema)

○ Ema õpetas tütre lugema juba nelja-aastaselt.
○ Praegu õpetame oma poega kahvliga sööma.

õppima <`õppima, `õppida, õpib, õpitud>

• mida

○ Poiss õppis naabri juures viiulit.
○ Lapsed õpivad koolis matemaatikat.
○ Ta on õppinud soome keelt juba kolm aastat.

• mis-mille-mida + (kust) / (milleks)

○ Koor õppis laulupeoks uue laulu.
○ Koer õppis uue triki.
○ Laps õppis jõulupeoks pika luuletuse.

ähvardama <ähvardama, ähvardada, ähvardab, ähvardatud>

• keda / mida + (millega)

○ Röövel ähvardas müüjat relvaga ja nõudis raha.
○ Vana hoonet ähvardab kokkuvarisemine.
○ Seaduserikkujaid ähvardab vanglakaristus.

ära jalutama ühendverb \⇐ jalutama\

• kes-kelle
(selliste sõnadega nagu koer, hobune jms)

○ Igal hommikul viib naaber lapse lasteaeda ja jalutab oma suure valge koera ära.

ühendama <ühendama, ühendada, ühendab, ühendatud>

• mis-mille-mida + (millega) / (kuhu)

○ Modem ühendatakse arvuti külge USB-kaabliga.
○ Tehnik ühendas juhtme masinaga ja masin läkski käima.
○ Ühendasin uue arvuti vooluvõrku.

• kes-kelle-keda / mis-mille-mida

○ Oma loomingus ühendab kirjanik ulme ja psühholoogia / ulmet ja psühholoogiat.
○ Ühine ajalugu ühendab rahva/rahvast.
○ Neid riike ühendab suur armastus jalgpalli vastu.

üllatama <üllatama, üllatada, üllatab>

• keda / mida + (millega)

○ Noormees üllatas neiut ilusa lillekimbuga.
○ Ülemust üllatas uue töötaja töökus.
○ Valimiste tulemus üllatas kõiki ennustajaid.

ütlema <`ütlema, `öelda, `ütleb, `öeldud> või <`ütlema, ütelda, `ütleb, üteldud>

• mis-mille-mida

○ Külaline tõusis püsti ja ütles pika toosti sünnipäevalapse auks.
○ Koosoleku juhataja ütles hääletustulemuse: poolt 5, vastu 2, erapooletuid 3.
○ Öelge oma nimi ja aadress.
○ Restorani kliendid ütlevad teeninduse kohta ainult häid sõnu.