[ASP] Sihitisesõnastik

abistama <abistama, abistada, abistab, abistatud>

• keda / mida

○ Konsultandid abistavad ettevõtjat äriplaani vormistamisel.
○ Lapsed abistasid vanemaid lihtsamates töödes.
○ Algajaid abistatakse nõu ja jõuga.

aitama <`aitama, aidata, `aitab, aidatud>

• keda / mida

○ Vend aitab sõpra autosõidueksamiks valmistumisel.
○ Inimesed aitasid hättasattunut / hättasattunuid nõu ja jõuga.
○ Aidake kodutut looma / kodutuid loomi!

• kes-kelle-keda + kuhu / mida tegema

○ Arst aitas mehe diivanile puhkama.
○ Palun aita need taimed valguse kätte!
○ Aidake noored / noori õigele teele!
○ Aitasin vanainimese üle tee.

aktsepteerima võõrsõna

• kes-kelle-keda / mis-mille-mida

○ Komisjon aktsepteeris ettepanekut / ettepaneku.
○ Ma aktsepteerin sinu arvamust.
○ Valitsus aktsepteerib kriitikat ning selgeid ja arukaid seisukohti.
○ Hotellis aktsepteeritakse krediitkaarte.

analüüsima <anal`üüsima, anal`üüsida, analüüsib, analüüsitud>

• mida

○ Ettevõtja analüüsib olukorda, ennast, oma võimeid ja oskusi.
○ Masin analüüsib inimkõnet.
○ Laboris analüüsitakse verd.
○ Analüüsige juhtunu põhjuseid ja probleemi tõsidust!

andma <`andma, `anda, annab, `antud; `an'dis, `andnud>

• kes-kelle-keda / mis-mille-mida

○ Andsin sõbrale raamatu.
○ Mugavad ja stiilsed riided annavad hea enesetunde.
○ Retsensent andis üliõpilase magistritööle positiivse hinnangu.

armastama <armastama, armastada, armastab, armastatud>

• keda / mida

○ Minu sõber armastab rahu ja vaikust, loodust ja kunsti.
○ Maria armastab klassikalist muusikat, aga tema abikaasa on roki austaja.
○ Ema armastab oma last.
○ Draakonipuud armastavad valgust.

arutama <arutama, arutada, arutab, arutatud>

• mida

○ Valitsus arutab seda küsimust järgmisel teisipäeval.
○ Juhtunut arutatakse aktiivselt nii meedias kui internetikeskkonnas.
○ Nõupidamisel arutati tulevikuplaane ja koostöövõimalusi partneritega.

arutlema <arutlema, arutleda, arutleb, arutletud>

• mida

○ Me arutleme täna väga olulist küsimust.
○ Sõbranna arutles teemat oma abikaasaga.
○ Koverentsil arutleti ühiskonna muutumisega seotud probleeme.

astuma <`astuma, `astuda, astub, astutud>

• mis-mille-mida

○ Ettevõte astub alles oma esimesi samme.
○ Teadus on astunud ühe olulise sammu.
○ Viimase kilomeetri astusid rattamatkajad jala.

• mida
(selliste sõnadega nagu tee, rada jms)

○ Kõik me astume oma rada / oma teed.
○ Mäletan, kuidas esimest korda astusin ema käekõrval kooliteed.
○ Ülikool on astunud seda teed juba kakskümmend aastat.

austama <`austama, `austada, `austab, `austatud>

• keda / mida + (millega)

○ Kui õpetaja austab õpilast, austab ka õpilane õpetajat.
○ Matkajad austavad loodust ja kõigi privaatsust.
○ Langenuid austati pärgade asetamisega nende viimse puhkepaiga jalamile.

avama <avama, avada, avab, avatud>

• mis-mille-mida

○ Näitus avati 20. septembril.
○ Avasin ukse ja külalised astusid sisse.
○ Probleemist avalikult rääkimine avab inimeste silmad.

deklareerima

• mis-mille-mida

○ Põhiseadus deklareerib sõnavabadust.
○ Raamatupidaja deklareeris kõik tulud ja maksud õigesti.
○ Laulja on avalikult deklareerinud oma feministlikku maailmavaadet.
○ Arvestatud sotsiaalmaks deklareeritakse vastava kuu deklaratsioonil.

demonstreerima

• mida

○ Rahvusvahelisel festivalil demonstreerivad tuhanded tantsijad oma osavust.
○ Sõdurid demonstreerisid huvilistele relvi ja võitluskunstide oskust.
○ Teadlased demonstreerivad tehnikamessil uut robotit.

edasi aitama ühendverb \⇐ aitama\

• kes-kelle-keda / mis-mille-mida

○ Raamat aitab õpilast matemaatikas edasi.
○ Investorid aitasid ettevõtte surnud punktist edasi.
○ On tähtis, et koolis saadud teadmised, oskused ja hoiakud aitaksid last elus edasi.

edendama

• mida

○ Organisatsioon edendab demokraatiat ja inimõigusi.
○ Eesti edendab majanduslikku koostööd Soomega.
○ Ülikoolid edendavad teadust ja haridust.

edestama

• keda / mida

○ Leedu edestab rahvaarvu poolest Eestit ja Lätit.
○ Võitja edestas oma vastast / oma rivaali mõne punktiga.
○ Eesti sõudjad edestasid finaalis oma lähimaid konkurente enam kui kolme sekundiga.

eeldama <`eeldama, `eeldada, `eeldab>

• keda / mida

○ Töö eeldab täpsust ja analüüsivõimet.
○ Üritusel osalemine eeldab eelnevat registreerumist.
○ Kandidaadilt eeldatakse kõrgharidust, erialast töökogemust ja võõrkeeleoskust.
○ Tüdrukus eeldatakse tulevast ooperilauljat.

eemaldama <eemaldama, eemaldada, eemaldab, eemaldatud>

• kes-kelle-keda / mis-mille-mida

○ Mul eemaldati tarkusehambad 18-aastaselt.
○ Poiss eemaldas purgilt kaane ja vaatas purgi sisse.
○ Eemaldasin ülikonnalt rasvapleki.

ennustama <ennustama, ennustada, ennustab, ennustatud>

• keda / mida

○ Ilmajaam ennustab homseks tormi ja tuult.
○ Mõned inimesed usuvad, et unenäod ennustavad tulevikku.
○ Meedia ennustas sportlasele hiilgavat karjääri.
○ Malevõistluste võitjaks ennustati mullust meistrit.

eristama <eristama, eristada, eristab, eristatud>

• keda / mida + (kellest) / (millest)

○ Keelevõime eristab inimest teistest loomadest.
○ Väikesed lapsed eristavad meest naisest välimuse ja hääle põhjal.
○ Mis eristab keelt murdest?

garanteerima <garant`eerima, garant`eerida, garanteerib, garanteeritud>

• mis-mille-mida

○ Tugevad ja võrdsed vastased garanteerivad hea matši.
○ Me garanteerime kliendile alati parima hinna.
○ Põhiseadus garanteerib õiguse haridusele.

haarama <h`aarama, haarata, h`aarab, haaratud>

• kes-kelle-keda / mis-mille-mida

○ Haarasin noa ja hakkasin lõikama.
○ Pimeduses haaras väikest poissi hirm.
○ Naine haaras mehe oma embusesse.

helistama <helistama, helistada, helistab, helistatud>

• mida
(selliste sõnadega nagu kell, uksekell, kirikukell, kelluke jms)

○ Külastaja helistab uksekella.
○ Kadrisandid laulsid, tantsisid ja helistasid kellukesi.
○ Hommikul ja õhtul helistatakse kirikukelli.

hingama <h`ingama, hingata, h`ingab, hingatud>

• mida

○ Mustkunstnik hingab tuld nagu draakon.
○ Ei ole hea, kui lapsed hingavad mürgist tubakasuitsu kodus ja autos.
○ Minge õue ja hingake värsket õhku.

• mis-mille-mida + kuhu / (kust) / milliseks

○ Sigaretisuits / Sigaretisuitsu hingatakse kopsudesse, et selles sisalduv nikotiin imenduks verre.
○ Mees hingas kaaslasele magusat likööriauru näkku .
○ Patsient hingas kopsud tühjaks.

huvitama <huvitama, huvitada, huvitab, huvitatud>

• keda / mida

○ Eestlasi huvitab üha rohkem tervislik eluviis.
○ Ajalehed ja ajakirjad peavad kirjutama sellest, mis huvitab nende lugejat.
○ Minu sõpra on alati huvitanud teater ja kunst.

häirima <h`äirima, h`äirida, häirib, häiritud>

• keda / mida

○ Pidev liiklusmüra häirib maja elanikke, nende rahu ja und.
○ Vali muusika häirib naabreid.
○ Tugev lumesadu häiris liiklust.

hääletama <hääletama, hääletada, hääletab, hääletatud>

• keda / mida

○ Koosolekul hääletati eelarvet ja ühte muudatusettepanekut.
○ Parlamendi istungil hääletati kaht kandidaati.

• kes-kelle-(keda) / mis-mille-(mida) + kuhu / kelleks / milleks

○ Euroopa Parlament hääletas kandidaadi Euroopa Komisjoni volinikuks.
○ Kohalviibijad hääletasid ametisse uue juhatuse.
○ Eelnõu hääletati seaduseks.

imestama <imestama, imestada, imestab>

• keda / mida

○ Ma imestan oma sõbra kannatlikkust.
○ Üliõpilased imestasid uue ühiselamu avarust ja puhtust.
○ Kliendid imestasid nii soodsat pakkumist.

imetlema <imetlema, imetleda, imetleb, imetletud>

• keda / mida

○ Jalutasime linnas, imetlesime ümbrust ja arhitektuuri.
○ Professorit imetleti, austati ja kardeti.
○ Imetlege loodust: ilusaid maastikke, merd ja koski, taevast, päikest ja tähti!

jagama <jagama, jagada, jagab, jagatud>

• keda / mida

○ Jagame korterit kahe sõbraga.
○ Olümpiakulda jagasid Austria ja Norra suusatajad.
○ Lõpuks leidsin kellegi, kes jagab minu arvamust selles küsimuses.

• kes-kelle-keda / mis-mille-mida + milleks / kuhu / millega

○ Õpetaja jagas õpilased kolme rühma.
○ Saadud summa jagati 12-ga.
○ Tööpäev jagatakse kaheks vahetuseks.

joonistama <joonistama, joonistada, joonistab, joonistatud>

• kes-kelle-keda / mis-mille-mida

○ Laps joonistas pildi ja kirjutas sellele oma nime alla.
○ Kunstnik räägib lastele muinasjuttu ja joonistab samal ajal pilti.
○ Joonistasin õnnitluskaardile päikese ja lilled.

jutustama <jutustama, jutustada, jutustab, jutustatud>

• mis-mille-mida

○ Selle loo jutustas mulle ema.
○ Lapsed istuvad vaikselt ja kuulavad, kuidas õpetaja jutustab muinasjuttu.
○ Sõbranna jutustas mulle uue anekdoodi.

jälgima <j`äl'gi[ma, j`äl'gi[da, j`äl'gi[b>

• keda / mida

○ Pärast operatsiooni jälgib patsienti tema raviarst.
○ Miljonid televaatajad jälgisid põnevusega jalgpallimatši otseülekannet.
○ Neiu jälgib oma toitumist ja kehakaalu.

jätma <j`ätma, j`ätta, jätab, j`äetud; j`ättis, j`ätnud>

• kes-kelle-(keda) / mis-mille-(mida) + kuhu / kellele / mida tegema / milliseks / kelleks / mida tegemata

○ Sõber jättis rahakoti koju.
○ Mees jättis oma korteri mulle.
○ Kodust lahkudes jätsin pesumasina käima.
○ Rahast rääkimine jätab naise külmaks.
○ Laps jättis pudru söömata.

• kes-kelle / mis-mille

○ Jäta jutt!
○ Pangatöötaja jättis oma senise töö ja läks maale talu pidama.
○ Inimesed jätsid oma kodud ning põgenesid sõja eest.

kaaluma <k`aaluma, k`aaluda, kaalub>

• (kes)-(kelle)-keda / (mis)-(mille)-mida

○ Lennufirma kaalub reisijate pagasit tähelepanelikult.
○ Me kaalume oma beebit iga nädal.
○ Pagas kaaluti ja saadeti edasi.

• mida

○ Mari veel kaalub oma otsust.
○ Kaalun tõsiselt võimalust hakata auto asemel ühistranspordiga tööl käima.
○ Haridusministeerium kaalub ettepanekut lühendada oluliselt laste suvist koolivaheaega.

kannatama <kannatama, kannatada, kannatab>

• keda / mida

○ Paber kannatab kõike.
○ On inimesi, kes kannatavad puudust ja nälga.
○ Kui hästi sa kriitikat kannatad?

karjuma <k`arjuma, k`arjuda, karjub>

• mida

○ Mees karjus ingliskeelseid roppusi.
○ Rahvas karjus valitsuse vastast loosungit.
○ Pealtvaatajad karjusid sportlase nime ja innustasid teda.

• mis-mille-mida + milliseks / kuhu

○ Noormees karjus hääle kähedaks.
○ Et vabaneda stressist, karjuge metsas kopsud tühjaks.
○ Mees karjus sõbrale tõe näkku.

kartma <k`artma, k`arta, kardab; k`artis, k`artnud>

• keda / mida

○ Ma kardan metsa ja pimedust.
○ Punamütsike kartis hunti.
○ Metsloomad kardavad inimest.

kasutama <kasutama, kasutada, kasutab, kasutatud>

• keda / mida + (milleks)

○ Kasutan lusikat supi söömiseks.
○ Ajakirjanik kasutas juhust ja esitas kiiresti oma küsimuse.
○ Enamik noori kasutab arvutit ja internetti iga päev.

katkestama <katkestama, katkestada, katkestab, katkestatud>

• kes-kelle-keda / mis-mille-mida

○ Katkestan alates järgmisest kuust oma lepingu spordiklubiga.
○ Peaminister katkestas puhkuse ja naasis tööle.
○ Aeg-ajalt katkestasid esineja kõnet aplausid ja vahelehüüded.

katsuma <k`atsuma, k`atsuda, katsub>

• keda / mida

○ Ostja katsus riiet ja hoidis seda üleval vastu valgust.
○ Keegi tuleb, koputab ja katsub ust.
○ Arst astus poisi juurde ja katsus ta laupa.

keerama <k`eerama, keerata, k`eerab, keeratud>

• mis-mille-mida + (kuhu) / (milliseks)

○ Keerasin selja ja lahkusin.
○ Laulja keeras oma elus uue lehekülje.
○ Kuulsin, kuidas keegi keeras lukuaugus võtit.
○ Püüdsin ukselukku avada ja keerasin kogemata võtme kõveraks.

kiirustama <kiirustama, kiirustada, kiirustab, kiirustatud>

• keda + (kuhu) / (mida tegema)

○ Ema kiirustab last minekule / kooli / sööma.
○ „Tule ometi rutem!” kiirustab isa poega.
○ Korrapidaja kiirustas oma klassiõdesid ja -vendi klassist lahkuma.

• mida
(selliste sõnadega nagu käik, samm jms)

○ Ametnik lubas, et kiirustab asjaajamise käiku.
○ Vihma sadas üha tugevamini ja meie kiirustasime sammu.

kindlustama <kindlustama, kindlustada, kindlustab, kindlustatud>

• kes-kelle-keda / mis-mille-mida

○ Spordiklubi kindlustas endale meistritiitli.
○ Kindlustasin korteri õnnetusjuhtumite vastu.
○ Noor pere säästab raha ja kindlustab sellega tulevikku.

kirjeldama <kirjeldama, kirjeldada, kirjeldab, kirjeldatud>

• keda / mida

○ Pealtnägija kirjeldas olukorda detailselt.
○ Autor kirjeldab värvikalt Tartut ja üliõpilaselu.
○ Artiklis kirjeldatakse huvitavat eksperimenti.

kirjutama <kirjutama, kirjutada, kirjutab, kirjutatud>

• mis-mille-mida

○ Üliõpilane kirjutas avalduse akadeemilise puhkuse saamiseks.
○ Eestis elav ameeriklane kirjutas oma kogemustest raamatu.
○ Naine istub kamina ees ja kirjutab luuletust.

koguma <koguma, koguda, kogub, kogutud>

• mida

○ Uus laul kogub populaarsust.
○ Kogume annetusi haigete laste aitamiseks.
○ Noormees kogus julgust, et neiu kohtingule kutsuda.

• mis-mille-mida + (kuhu)

○ Lumi kogutakse hunnikutesse ja veetakse tänavatelt välja.
○ Vanapaber kogutakse spetsiaalsetesse konteineritesse.
○ Film kogus juba esimesel nädalal kümme tuhat vaatajat.
○ Tuntud ärimeees kogus kohalikel valimistel kakssada häält.

kohustama <kohustama, kohustada, kohustab, kohustatud>

• keda / mida + mida tegema / milleks

○ Seadus kohustab mõlemat vanemat võrdselt lapse eest hoolitsema.
○ Hippokratese vanne kohustab arste võitlema patsientide elu ja tervise eest.
○ Koostööleping kohustab erakondi ühiseks tegevuseks.

kontrollima <kontr`ollima, kontr`ollida, kontrollib, kontrollitud>

• keda / mida

○ Treener kontrollib sportlase kehahoidu ja hingamist.
○ Koosoleku juhataja kontrollib komisjoni liikmete kohalolekut.
○ Firmat kontrollis audiitor.

koondama <k`oondama, k`oondada, k`oondab, k`oondatud>

• kes-kelle-keda / mis-mille-mida + (kuhu) / (milleks)

○ Fotograaf koondas kalendrisse oma silmapaistvaimad loodusfotod.
○ Juht koondas enda ümber teotahtelise meeskonna.
○ Jalutan mere ääres ja koondan mõtteid.

• kes-kelle-(keda) / mis-mille-(mida)

○ Ministeerium koondab abiministri ametikoha.
○ Ajaleht koondas staažika kunstniku.
○ Tootmise vähenemise tõttu koondas ettevõte kaks töötajat.

koostama <k`oostama, k`oostada, k`oostab, k`oostatud>

• mis-mille-mida

○ Sõnaraamatu on koostanud Eesti Keele Instituut.
○ Ajaleht koostas riigieksamite tulemuste põhjal Eesti koolide pingerea.
○ Raamatupidajal on praegu kiired ajad, sest ta koostab parajasti aastaaruannet.

kordama <k`ordama, korrata, k`ordab, korratud>

• keda / mida

○ Ajakirjanik kordas küsimust.
○ Kõik motopolitseinikud kordavad koolitust igal kevadel ja sügisel.
○ Katset korratakse seni, kuni see õnnestub.
○ Jooksja kordas võistlustel oma isiklikku rekordit.

koristama <koristama, koristada, koristab, koristatud>

• kes-kelle-keda / mis-mille-mida

○ Koristan korterit üks kord nädalas.
○ Talgupäeval koristati Tartus Anne kanali ümbrust.
○ Enne külaliste tulekut käisin poes ja koristasin toa.
○ Talunik koristas saagi õigeaegselt.

korrastama <korrastama, korrastada, korrastab, korrastatud>

• mis-mille-mida

○ Reklaam lubab, et toode korrastab seedimist ja kiirendab ainevahetust.
○ Valimised korrastavad poliitilist maastikku.
○ Käisime kalmistul ja korrastasime vanaema haua.
○ Kortermaja elanikud korrastasid ühiselt laste mänguväljaku.

kuivatama <kuivatama, kuivatada, kuivatab, kuivatatud>

• kes-kelle-keda / mis-mille-mida

○ Pärast pesemist kuivatasin näonaha pehme rätikuga.
○ Pidev päevitamine kuivatab nahka liigselt.
○ Päike ja tuul kuivatasid põllu kiiresti.

kurtma <k`urtma, k`urta, kurdab; k`urtis, k`urtnud>

• mida

○ Patsient kurdab väsimust ja peavalu.
○ Paljulapselised pered kurdavad pidevat rahapuudust.
○ Naaber kurtis mulle oma muret.

kuulama <k`uulama, kuulata, k`uulab, kuulatud>

• keda / mida

○ Eile kuulasin oma lemmikbändi uut plaati.
○ Vanamees puhkab diivanil ja kuulab raadiot.
○ Sõdur kuulab käsku.

kuulma <k`uulma, k`uulda, kuuleb; k`uulis, k`uulnud>

• keda / mida

○ Poiss kuulis metsast imelikku häält.
○ Meie naaber kuulis huvitavat uudist Venemaalt.
○ Kuulsin lapse hüüet ja läksin talle appi.

kõnelema <kõnelema, kõneleda, kõneleb, kõneletud> või <kõnelema, kõnelda, kõneleb, kõneldud>

• mida
(selliste sõnadega nagu keel, tõsi, hea, halb jms)

○ Tööotsija kõneleb eesti, vene, inglise ja saksa keelt.
○ Tunnistaja lubas kohtus, et kõneleb ainult tõtt.
○ Minu naabrist kõneldakse ainult head.

• mis-mille-mida

○ Film kõneleb huvitava loo maailma tekkest.
○ Vanaisa kõneles lapselastele põnevaid lugusid möödunud aegadest.
○ Kuulsatest sportlastest ja nende saavutustest kõneldakse legende.

külastama <külastama, külastada, külastab>

• keda / mida

○ Homme külastan oma vana sõpra.
○ Tartus külastasin uut teaduskeskust.
○ Külastasime lastega loomaaeda.

küsima <küsima, küsida, küsib, küsitud>

• mis-mille-mida

○ Lapsevanemad küsisid selgitust tekkinud olukorra kohta.
○ Küsisin lihtsa küsimuse ja ootasin ka lihtsat vastust.
○ Küsisin aknatootjalt hinnapakkumise / hinnapakkumist.

• keda

○ Füüsikaõpetaja küsis täna kolme õpilast.
○ Üks mees helistas ja küsis Peetrit.

laenama <l`aenama, laenata, l`aenab, laenatud>

• mis-mille-mida

○ Laenasin naabripoisilt raamatu/raamatut.
○ Sõber laenas mulle nädalavahetuseks oma vana auto/oma vana autot.
○ Riik laenab vajaliku summa välismaistelt rahaturgudelt.

laiendama <laiendama, laiendada, laiendab, laiendatud>

• mida

○ Ettevõte laiendas tegevust maapiirkondades.
○ Autotehast laiendati 2006. aastal.
○ Firma laiendab oma tootevalikut.

• mis-mille-mida + kuhu / milliseks

○ Sõidutee laiendati neljarajaliseks - kaks rada kummaski suunas.
○ Ettevõte laiendas tootmise välismaale.

laulma <l`aulma, l`aulda, laulab, l`auldud; l`aulis, l`aulnud>

• mis-mille-mida

○ Poiss kõndis mööda teed ja laulis laulukest.
○ Väike poiss laulis jõuluvanale pika laulu.
○ Naisansambel laulis ilusat sünnipäevalaulu / ilusa sünnipäevalaulu.

• kes-kelle-keda / mis-mille-mida + milliseks / mida tegema

○ Enne kontserti laulsid esinejad hääled / hääli soojaks.
○ Georg Ots on laulnud tuntuks muusikali „Mees La Manchast“ peategelase.
○ Ema laulis lapse magama.

lausuma <l`ausuma, l`ausuda, lausub, lausutud>

• mis-mille-mida

○ Naaber lausub meile sageli kiidusõnu.
○ Laususin saabunud külalistele tervitussõnad ja juhatasin nad tuppa.
○ Õpetaja lausus mulle üheainsa sõna, mis mõjutas kogu minu edaspidist elu.
○ Šamaan taob trummi ja lausub loitse.

lõikama <l`õikama, lõigata, l`õikab, lõigatud>

• kes-kelle-keda / mis-mille-mida + (milleks) / (milliseks)

○ Lõigake kapsas, sibul ja õun kuubikuteks.
○ Lõikasin tordi tükkideks.
○ Eile lõikasin oma sõbrannal juukseid.
○ Lõikasin endale leivapätsi küljest suure tüki.

lõpuni istuma ühendverb \⇐ istuma\

• mis-mille
(selliste sõnadega nagu aeg, karistusaeg jms)

○ Süüdimõistetu istus oma aja / karistusaja lõpuni.

lõpuni vaidlema väljendverb \⇐ vaidlema\

• mis-mille

○ Valitsus vaidleb tehtud ettepaneku homsel istungil lõpuni.
○ On tähtis, et koalitsioon ja opositsioon oma vaidlused lõpuni vaidleksid.
○ Riigikogu istungil vaieldi kõik põhilised küsimused lõpuni.

läbi helistama ühendverb \⇐ helistama\

• kes-kelle-keda / mis-mille-mida

○ Tütart otsides helistas ema kõik tuttavad läbi.
○ Ema helistas poolteist tundi erinevaid polikliinikuid läbi.
○ Murelik naine on läbi helistanud kõik haiglad ja traumapunktid.
○ Helista palun kõik meie kliendid läbi!

läbima <läbima, läbida, läbib, läbitud>

• mis-mille-mida

○ Kõige kiirem võistleja läbis takistusraja neljakümne minutiga.
○ Populaarne matkarada läbib Lõuna-Eestit ja Põhja-Lätit.
○ Doktorandid läbivad doktoriõppe individuaalplaani alusel.
○ Umbes 13% elanikkonnast läbib ajateenistuse.

magama <magama, magada, magab>

• mis-mille-mida
(selliste sõnadega nagu uni, talveuni jms)

○ Karu magab talveund ja imeb sellel ajal käppa.
○ Katedraali sarkofaagides magavad igavest und normannide kuningad.
○ Laps magas täna pika päevaune.

• mis-mille-mida / kes-kelle-keda + milliseks

○ Voodi oli üsna ebamugav, nii et magasin kaela kangeks ja selja valusaks.
○ Alkoholiga liialdanud mees on nüüdseks pea kaineks maganud.
○ Mees magas valjusti norsates pead selgeks.

murdma <m`urdma, m`urda, murrab, m`urtud; m`urdis, m`urdnud>

• mis-mille-mida

○ Mees kukkus ja murdis jalaluu.
○ Hunt murdis lamba.
○ Noormees murdis neiu südame.

mõtlema <m`õtlema, mõtelda, m`õtleb, mõteldud> või <m`õtlema, m`õelda, m`õtleb, m`õeldud>

• keda / mida

○ Ma mõtlen seda tõsiselt.
○ Depressiooni all mõeldakse pikaajalist ja püsivat meeleolu langust.
○ Palun täpsusta, missugust ravimit sa mõtled.

• kes-kelle-keda / mis-mille-mida

○ Mõtleme koos lõbusat luuletust / lõbusa luuletuse.
○ Kirjanik mõtles oma raamatule naljaka pealkirja.
○ Insener mõtles probleemile lihtsa lahenduse.

• kes-kelle-(keda) / mis-mille-(mida) + milliseks

○ Mõnikord mõtleme asjad / asju keerulisemaks, kui nad on.

möönma <m`öönma, m`öönda, möönab; m`öönis, m`öönnud>

• mida

○ Ametnik möönab oma eksimust.
○ Me mööname probleemi olemasolu ja selle tõsidust.
○ Kinnipeetud mees möönis oma süüd.

nautima <n`autima, n`autida, naudib>

• keda / mida

○ Austraalias nautisin eksootilist kängururooga.
○ Naudime päikeselist päeva.
○ Nädalavahetusel jalutasime rabas ja nautisime vaikust.

nentima

• mida

○ Direktor nentis kurba tõsiasja, et koolil puudub raha korralikuks remondiks.
○ Uurija nentis seost kahe sündmuse vahel.
○ Nentigem fakti, et tööpuudus pole viimasel ajal oluliselt vähenenud.

omama <omama, omada, omab>

• mida

○ Oman autot ja vahemaa pole takistuseks.
○ Ärimees omab luksuslikku korterit kesklinnas.
○ Pere omab väikest toidukauplust.

ootama <`ootama, oodata, `ootab, oodatud>

• keda / mida

○ Naabrinaine ootab last / beebit.
○ Telesari ootab järge juba kevadel.
○ Kommentaare ja ettepanekuid oodatakse 1. kuupäevaks.

otsima <`ot'si[ma, `ot'si[da, ot'si[b, ot'si[tud>

• kes-kelle-keda / mis-mille-mida

○ Mees otsib endale armukest.
○ Abielupaar otsib uut korterit.
○ Ema otsis kapist leiva ja pani selle lauale.
○ Otsisin endale uue töökoha.

paluma <paluma, paluda, palub, palutud>

• mida

○ Pagulane palus varjupaika Saksamaalt.
○ Mees palus oma kallima kätt.
○ Palusin piletit bussijuhilt.

• keda + (mida teha)

○ Politseipatrull palus autojuhti alkomeetrisse puhuda.
○ Vana daam palub noormeest, et see aitaks tal üle tänava minna.
○ Meeleheitel mees palub jumalat.

• kes-kelle-keda + kuhu / mida tegema

○ Mees palus sõbra endale appi.
○ Lapsed paluti söögilauda.
○ Mees palus naise tantsima.

pesema <pesema, p`esta, peseb, p`estud; pesi, p`esnud, p`estakse>

• (kes)-(kelle)-keda / (mis)-(mille)-mida

○ Peske hambaid kaks korda päevas!
○ Kas poliitikas on ikka nii, et käsi peseb kätt?
○ Pesime eile põrandat/põranda ja aknaid/aknad.

• mis-mille-(mida) + milliseks

○ Kevadine vihm peseb tänava puhtaks.
○ Pesugeel peseb särgi säravvalgeks.

puhkama <p`uhkama, puhata, p`uhkab, puhatud>

• mida

○ Matkajad puhkasid järve ääres oma väsinud jalgu.
○ Rabamatkal nautisime loodust ja puhkasime närve.
○ Arvutiga töötades puhake silmi iga tunni aja järel.

põdema <põdema, põdeda, p`õeb, p`õetud>

• mida

○ Patsient põeb rasket kopsupõletikku.
○ Ligikaudu kolmandik elanikkonnast põeb kroonilisi haigusi.
○ Lapsed põevad grippi ja teisi nakkushaigusi täiskasvanutest sagedamini.

päästma <p`äästma, p`äästa, päästab, päästetud; p`äästis, p`äästnud>

• kes-kelle-keda / mis-mille-mida

○ Lapsed päästsid hätta sattunud linnupoja.
○ Uus maksupoliitika päästab riigi majanduse.
○ Operatsioon läks edukalt ja patsient päästeti.

pöörama <p`öörama, pöörata, p`öörab, pööratud>

• mis-mille-mida / kes-kelle-keda + (kuhu)

○ Mees pööras oma elus uue lehekülje.
○ Pöörasin pea/pead akna poole.
○ Nad pöörasid selja ja läksid minema.

rikkuma <r`ikkuma, r`ikkuda, rikub, rikutud>

• mis-mille-mida

○ Vesi tungis tuppa ja rikkus põranda.
○ Tilk tõrva meepotis rikub kogu mee.
○ Vastuoluline valimisreklaam rikkus seadust.
○ Sportlane rikkus reeglit ja sai võistluskeelu.

rändama

• mida
(selliste sõnadega nagu rada, tee jms)

○ Abielupaar rändab käsikäes eluteed.
○ Rändame edasi oma teed / sama teed / otsemat teed.
○ Lennujaamas selgus, et meie pagas oli rännanud oma rada.

röövima <r`öövima, r`öövida, röövib, röövitud>

• keda / mida

○ Relvastatud mehed röövisid eile panka.
○ Turul rööviti eakat abielupaari.
○ Maskides kurjategijad röövisid päise päeva ajal kauplust.

• kes-kelle-keda / mis-mille-mida

○ Suitsuküsijad röövisid noormehelt rahakoti ja mobiiltelefoni.
○ Kurjategijad röövisid muuseumist hinnalise maali.
○ Kukkumine röövis suusatajalt esikoha ja võimaluse osaleda järgmisel stardil.

selgeks vaidlema väljendverb \⇐ vaidlema\

• mis-mille-(mida)

○ Valitsus on maksude küsimuse selgeks vaielnud.
○ Tuleme kokku ja vaidleme selle asja selgeks.
○ Peamised probleemid ja erimeelsused vaieldi koosoleku käigus selgeks.

sisaldama <sisaldama, sisaldada, sisaldab>

• (mis)-(mille)-mida

○ Raamat sisaldab ülevaadet Eesti elanikkonna toitumisharjumustest.
○ Puhkusepakett sisaldab majutust, sööki ja spaakülastust.
○ Majutuse hind sisaldab hommikusööki.

soovitama <soovitama, soovitada, soovitab, soovitatud>

• keda / mida

○ Soovitasin sõbrale head juuksurit.
○ Naisele soovitati sünnitamisel keisrilõiget.
○ Mu juhendaja soovitas mulle ühte väga kasulikku raamatut.

sõimama <s`õimama, sõimata, s`õimab, sõimatud>

• keda / mida + (kelleks) / (milliseks)

○ Vanamees muudkui sõimab valitsust ja poliitikuid.
○ Tänapäeval sõimatakse ajakirjanikke ja ajakirjandust palju.
○ Mees sõimas naabrit argpüksiks/rumalaks.

sööma <s`ööma, s`üüa, s`ööb, s`öödud; s`õi, söönud, süüakse>

• kes-kelle-keda / mis-mille-mida

○ Sõin lõunaks prae ja magustoidu.
○ Sünnipäeval söödi kooki ja kringlit.
○ Hommikusöögiks sõin suure einevõileiva.

• kes-kelle-(keda) / mis-mille-(mida) + milliseks

○ Lapsed sõid taldrikud tühjaks.
○ Lehmad on põllu paljaks söönud.
○ Tigu sõi maasika auklikuks.

sünnitama <sünnitama, sünnitada, sünnitab, sünnitatud>

• kes-kelle-keda / mis-mille-mida

○ Naine sünnitas poja / tütre / kaksikud.
○ Kristi sünnitas jaanuaris kolmanda lapse.
○ Igasugune vägivald sünnitab vihkamist ja vaenu.

taga ohkama väljendverb \⇐ ohkama\

• mida

○ Minu naaber ohkab taga vanu häid aegu.
○ Laulja ohkab taga oma kunagist populaarsust.

taluma <taluma, taluda, talub>

• keda / mida

○ Kui hästi te kriitikat talute?
○ Sportlase organism talub suurt koormust.
○ Inimesed taluvad laeva-, auto- ja lennukisõitu erinevalt.

tantsima <t`an'tsi[ma, t`an'tsi[da, tan'tsi[b>

• mis-mille-mida

○ Pruutpaar tantsis pulmapeo alguses oma esimese valsi.
○ Salsat tantsitakse nii paaris- kui soolotantsuna.
○ Tantsuõhtul tantsiti rumbat, sambat, fokstrotti ja tšatšat.

• mis-mille + milliseks

○ Rahvatantsurühm tantsis enne esinemist proovisaalis jalad soojaks ja astus siis lavale.
○ Eile oli hea pidu, tantsisin selja märjaks.

tapma <t`apma, t`appa, tapab, tapetud; t`appis, t`apnud>

• kes-kelle-keda / mis-mille-mida

○ Vapper kangelane tappis draakoni ja päästis printsessi.
○ Kakluse korral tuleks kohe hädanumbrile helistada, mitte pealt vaadata, kuidas inimest tapetakse.
○ Alkoholi regulaarne tarbimine tapab inimeste tervist.

tasuma <tasuma, tasuda, tasub>

• mis-mille-mida

○ Pärast söömist tasusime arve ja läksime koju.
○ Õppemaks tasutakse iga kuu esimeseks päevaks.
○ Mees tasus oma võla.

• mida
(ainult mine-lõpuliste teonimedega)

○ Uus ja huvitav tasub proovimist.
○ Kas komöödia teine osa tasub vaatamist?

teadma <t`eadma, t`eada, t`eab, t`eatud; t`eadis, t`eadnud>

• keda / mida

○ Tüdruk teadis vastust õpetaja küsimusele.
○ Probleem on küll keeruline, aga ma tean lahendust.
○ Teadsin mehe kohutavat saladust.
○ Ma tean seda inimest, aga ei tunne teda isiklikult.

teenima <t`eenima, t`eenida, teenib, teenitud>

• mis-mille-mida

○ Noormees teenis arvutimängu tegemisega suure summa.
○ Firma teenib juba esimesel aastal kasumit.
○ Balletisolistid teenisid publikult tugeva aplausi.

• keda / mida

○ Vanapaberi kogumise kampaania teenib õilsat eesmärki.
○ Ajateenistuses teenitakse oma riiki.
○ Aus ja hea poliitik teenib rahvast.

teenindama <teenindama, teenindada, teenindab, teenindatud>

• keda / mida

○ Väike maakauplus teenindab kogu ümberkaudset rahvast.
○ Restoranis teenindatakse kliente eesti, vene, inglise ja soome keeles.
○ Raamatukogubuss teenindas lugejaid aastani 2005.

tegema <tegema, teha, t`eeb, t`ehtud; tegi, teinud, t`ehke, tehakse>

• mis-mille-mida / kes-kelle-keda

○ Mees tegi oma kallimale abieluettepaneku.
○ Komisjon teeb lõpliku otsuse jaanuari lõpus.
○ Maletaja tegi 30. käigul saatusliku vea.

• mis-mille-mida / kes-kelle-keda + milleks / milliseks

○ President tegi oma nõunikuks kuulsa ärimehe.
○ Armastus teeb inimese õnnelikuks.
○ Enne müüki tegi omanik korteri oma asjadest tühjaks.

tellima <t`ellima, t`ellida, tellib, tellitud>

• mis-mille-mida / kes-kelle-keda

○ Tellisin raamatu veebipoest.
○ Mees läheb restorani ja tellib päevaprae.
○ Perekond tellis lennujaama sõitmiseks suure takso.
○ Ajalehtedest tellin ma praegu ainult Postimeest.

testima

• keda / mida

○ Inglise keele riigieksamiga testitakse õpilaste keeleoskust B1- ja B2-tasemel.
○ Gümnaasium testib sisseastujaid eesti keeles, matemaatikas ja inglise keeles.
○ Tulevasi piloote testivad ka psühholoogid.

toitma <t`oitma, t`oita, toidab, toidetud; t`oitis, t`oitnud>

• keda / mida

○ Ema toidab last rinnaga.
○ Lapsed toitsid pargis linde.
○ Kreem toidab nahka ning jätab selle pehmeks ja siledaks.

tootma <t`ootma, t`oota, toodab, toodetud; t`ootis, t`ootnud>

• keda / mida

○ Kodumaine firma tootis kaitseväelaste uued mundrid.
○ Tehas toodab uksi, riiuleid ja mööblidetaile.
○ Inimese keha toodab mitmesuguseid hormoone.

toppima

• mis-mille-mida / kes-kelle-keda + kuhu

○ Mees maksis arve, toppis seejärel rahakoti taskusse ja läks minema.
○ Kõik reisijad topiti väikesesse bussi.
○ Laps topib kogu aeg kätt suhu.

torkama <t`orkama, torgata, t`orkab, torgatud>

• mis-mille-mida + kuhu

○ Torkasin ID-kaardi kaardilugejasse.
○ Mees torkas võtme lukuauku.
○ Nõel torgati veeni.

• keda + millega

○ Ründaja torkas meest noaga.
○ Vehkleja torkas vastast mõõgaga.

• kes-kelle-keda / mis-mille-mida + millega + milliseks

○ Kurjategija torkas politseiniku noaga surnuks.
○ Torka piruka põhi kahvliga auklikuks ja küpseta ahjus kümme minutit.

tuletama

• mis-mille-mida

○ Õpilased tuletasid näidete põhjal ise reegli / reegleid.
○ Tänapäeva füüsikud tuletasid uue tähtsa valemi.
○ Pink Floydi nimi tuletati kahe bluusilaulja eesnimedest (Pink Anderson ja Floyd Council).
○ Uusi sõnu tuletatakse mitmesuguste liidete abil.

tutvustama <tutvustama, tutvustada, tutvustab, tutvustatud>

• keda / mida

○ Iga tunni alguses tutvustab õpetaja tunni teemat ja eesmärke.
○ Uuringu tulemusi tutvustati Helsingi konverentsil.
○ Palun tutvustage meile ennast ja oma koostööpartnereid!

tõendama

• (mis)-(mille)-mida

○ Pass, ID-kaart ja juhiluba on dokumendid, mis tõendavad isikut.
○ Eksperdid tõendasid dokumendi ehtsust.
○ Inimene on süütu seni, kuni tema süü tõendatakse.

tõestama <t`õestama, t`õestada, t`õestab, t`õestatud>

• mis-mille-mida

○ Millega te oma väidet tõestate?
○ Eksperdid tõestasid dokumendi ehtsust.
○ Mees tõestas oma isaduse/isadust DNA-analüüsi abil.
○ Teadlased on eesti ja soome keele suguluse juba ammu tõestanud.

tõotama

• mida

○ Pruut ja peigmees tõotasid teineteisele igavest truudust.
○ Aktsiate ostmine tõotab praegu head kasumit.
○ Tulevik tõotab ettevõttele suurt edu ja head õnne.

tähendama <tähendama, tähendada, tähendab>

• mida

○ Aus sport tähendab võistlemist kindlate reeglite järgi.
○ Sõna „duck“ tähendab inglise keeles parti.
○ Täiuslik hommik tähendab päikesepaistet ja head tuju.

töötama <t`öötama, t`öötada, t`öötab, t`öötatud>

• kes-kelle-keda + milliseks
(ainult sõnadega enese/enda, end/ennast)

○ Mõned inimesed töötavad end/ennast haigeks, selleks et raha teenida.
○ Mees töötas enda surnuks.

unustama <unustama, unustada, unustab, unustatud>

• kes-kelle-(keda) / mis-mille-(mida) + (kuhu)

○ Tüdruk unustas mobiiltelefoni ja võtmed koju.
○ Sõber andis mulle andeks ja unustas kogu loo.
○ Unustasin internetipanga kasutajatunnuse.

• kes-kelle / mis-mille + mida tegemata

○ Tütar unustas leiva ostmata.
○ Unustasin ukse lukustamata.

uskuma <`uskuma, `uskuda, usub>

• keda / mida

○ Minu sõber usub saatust, tulevikku ja õnne.
○ On hea, kui laps usub imesid, jõuluvana ja päkapikke.
○ Kas te usute jumalat?

uurima <`uurima, `uurida, uurib, uuritud>

• keda / mida

○ Oma doktoritöös uuris ta seost halva toitumise ja psühholoogiliste häirete vahel.
○ Bioloogid uurivad elusloodust.
○ Politsei uurib võimalust, et ohver oli mõrvarile võlgu.

vaatama <v`aatama, vaadata, v`aatab, vaadatud>

• keda / mida

○ Laps istub keset tuba ja vaatab televiisorit.
○ Populaarset jõulusaadet vaatas umbes 500 tuhat inimest.
○ Vaatasime teatris uut etendust.

vaatlema <v`aatlema, vaadelda, v`aatleb>

• keda / mida

○ Oli ilus ilm, vaatlesime loodust.
○ Astronoom vaatleb taevast.
○ Artiklis vaadeldakse seost vaesuse ja kuritegevuse vahel.

vabandama <vabandama, vabandada, vabandab>

• keda / mida

○ Direktor vabandas oma puudumist terviseprobleemidega.
○ Vabandage minu otsekohesust!
○ Vabandage väljendust, aga pehmemalt öelda siin ei saa.

vabastama <vabastama, vabastada, vabastab, vabastatud>

• kes-kelle-keda / mis-mille-mida

○ Eriüksuslased korraldasid päästeoperatsiooni ja vabastasid pantvangid.
○ Bulgaaria peaminister vabastas ametist kauaaegse kultuuriministri.
○ Turist vabastas oma hotellitoa kohe hommikul.

vahendama

• mis-mille-mida / kes-kelle-keda

○ Portaal vahendas uudise/uudist rahutuste kohta Kagu-Aasias.
○ Personaliagentuur vahendab tööpakkumist hiina keele oskajale.
○ Kinnisvaramaakler vahendab ostjat ja müüjat.

vahetama <vahetama, vahetada, vahetab, vahetatud>

• mis-mille-mida

○ Tüdinesin saatest ära ja vahetasin kanalit.
○ Kuulus maal vahetas omanikku 800 tuhande euro eest.
○ Vahetasin haaval sideme.
○ Koju jõudes vahetan kõigepealt riided.

• mida

○ Noormees ja neiu vahetasid telefoninumbreid.
○ Vahetasin visiitkaarte ühe hiina investoriga.

vahtima

• keda / mida

○ Istusin terve õhtu kodus ja vahtisin telekat.
○ Tüdruk lesib murul ja vahib taevast.
○ Poiss lamas voodis ja vahtis lage, kuni lõpuks magama jäi.

vajama <vajama, vajada, vajab>

• keda / mida

○ Maja vajas hädasti remonti, katuses oli suur auk.
○ Eksamite korraldamise süsteem vajab muutmist.
○ Iga inimene vajab sõpra.

valama <valama, valada, valab, valatud>

• mis-mille-mida + (kuhu) / (milliseks)

○ Ema valas rõõmupisaraid poja kojutuleku pärast.
○ Vala glasuur keeksi peale ja määri noaga laiali.
○ Valasime kummikud veest tühjaks.
○ Eelmisel nädalal valasid ehitajad majale vundamendi.

valdama <v`aldama, vallata, v`aldab>

• keda / mida

○ Selle käes, kes valdab infot, on ka võim.
○ Tõlk valdab eesti, vene ja inglise keelt.
○ Last valdas hirmutunne.

varastama <varastama, varastada, varastab, varastatud>

• kes-kelle-keda / mis-mille-mida

○ Poiss varastas naabri jalgratta.
○ Kurjategijad murdsid sisse juveelipoodi ja varastasid kuldehteid.
○ Vanaproualt varastati bussis käekott.

varjama <v`arjama, varjata, v`arjab, varjatud>

• kes-kelle-keda / mis-mille-mida

○ Puud varjavad vaadet vanale kirikule.
○ Teismeline tüdruk varjas oma rasedust vanemate eest.
○ Mask varjas kurjategija näo.

veenma <v`eenma, v`eenda, veenab; v`eenis, v`eennud>

• keda + (milles) / (mida tegema)

○ Teksti autor veenab lugejaid oma sõnade õigsuses.
○ Kas see filosoofia veenab ka kõiki kõhklejaid ja skeptikuid jumala olemasolus / jumala olemasolu uskuma?
○ Esineja veenis publikut / avalikkust / üldsust, et reform on hädavajalik.

vigastama <vigastama, vigastada, vigastab, vigastatud>

• keda / mida

○ Mees vigastas autoõnnetuses selga.
○ Kukkusin hobuse seljast maha ja vigastasin jalga.
○ Plahvatused vigastasid laeva rooliseadet.

vormistama <vormistama, vormistada, vormistab, vormistatud>

• kes-kelle-keda / mis-mille-mida + (kelleks) / (milleks)

○ Lahku läinud paar vormistas oma abielulahutuse.
○ Veebipoe klient lisas valitud tooted ostukorvi ja vormistas tellimuse.
○ Üliõpilane vormistas referaadi vastavalt nõuetele.
○ Tartu tudeng vormistati üheks semestriks Tallinna ülikooli külalisüliõpilaseks.

võrdlema <v`õrdlema, võrrelda, v`õrdleb, võrreldud>

• keda / mida + (kellega) / (millega)

○ Oma uuringus võrdleb teadlane eri riikide haridussüsteeme.
○ Artikli autor võrdleb Eestit Soomega.
○ Aruandes võrreldakse ettevõtte müügitulemusi enne ja pärast uue juhi tulekut.

võtma <v`õtma, v`õtta, võtab, v`õetud; v`õttis, v`õtnud>

• mis-mille-mida / kes-kelle-keda

○ Tüdruk võttis riiulilt raamatu ja hakkas lugema.
○ Peaminister võttis vastutuse valimiskaotuse eest.
○ Meie naabrid võtsid kutsika.
○ Ma ei saa kohe otsustada, võtan mõtlemisaja / mõtlemisaega.

• keda / mida + kuidas

○ Mees võttis ähvardust tõsiselt ja pöördus politsei poole.
○ Lotovõitja võttis oma suurt võitu rahulikult ja ei sattunud eufooriasse.

värvima <v`ärvima, v`ärvida, värvib, värvitud>

• mis-mille-mida + (milliseks)

○ Ema seisis peegli ees ja värvis huuli.
○ Auto värviti punaseks.
○ Värvisime oma magamistoa seinad roosaks.

väärtustama

• keda / mida

○ Head vanemad väärtustavad laste haridust.
○ Noored väärtustavad tööd ja perekonda.
○ Vana rahvas väärtustab oma kultuuripärandit.

ähvardama <ähvardama, ähvardada, ähvardab, ähvardatud>

• keda / mida + (millega)

○ Röövel ähvardas müüjat relvaga ja nõudis raha.
○ Vana hoonet ähvardab kokkuvarisemine.
○ Seaduserikkujaid ähvardab vanglakaristus.

ära istuma ühendverb \⇐ istuma\

• mis-mille

○ Mõned töötajad lihtsalt istuvad kaheksast viieni oma tunnid ära ja ei tee eriti midagi.
○ Kuriteo sooritanud mees istus oma karistuse / oma karistusaja ära.

ära jalutama ühendverb \⇐ jalutama\

• kes-kelle
(selliste sõnadega nagu koer, hobune jms)

○ Igal hommikul viib naaber lapse lasteaeda ja jalutab oma suure valge koera ära.

ära sõnama ühendverb \⇐ sõnama\

• kes-kelle / mis-mille

○ Naabrinaised rääkisid, et neiu on ise oma mehe ära sõnanud.
○ Andekas näitleja justkui oleks oma elu ja saatuse ära sõnanud.

ühendama <ühendama, ühendada, ühendab, ühendatud>

• mis-mille-mida + (millega) / (kuhu)

○ Modem ühendatakse arvuti külge USB-kaabliga.
○ Tehnik ühendas juhtme masinaga ja masin läkski käima.
○ Ühendasin uue arvuti vooluvõrku.

• kes-kelle-keda / mis-mille-mida

○ Oma loomingus ühendab kirjanik ulme ja psühholoogia / ulmet ja psühholoogiat.
○ Ühine ajalugu ühendab rahva/rahvast.
○ Neid riike ühendab suur armastus jalgpalli vastu.

ületama <ületama, ületada, ületab, ületatud>

• mis-mille-mida

○ Mees ületas Ülikooli tänava ning liikus kaubamaja poole.
○ Ole ettevaatlik, kui ületad ristmikku!
○ Uus erakond ületas napilt valimiskünnise.
○ Joobes juht ületas lubatud kiirust ja sai trahvi.

ümbritsema <ümbritsema, ümbritseda, ümbritseb>

• keda / mida

○ Tiiki ümbritseb park.
○ Hoonet ümbritsevad puud ja põõsad.
○ Professorit ümbritses grupp üliõpilasi.

ütlema <`ütlema, `öelda, `ütleb, `öeldud> või <`ütlema, ütelda, `ütleb, üteldud>

• mis-mille-mida

○ Külaline tõusis püsti ja ütles pika toosti sünnipäevalapse auks.
○ Koosoleku juhataja ütles hääletustulemuse: poolt 5, vastu 2, erapooletuid 3.
○ Öelge oma nimi ja aadress.
○ Restorani kliendid ütlevad teeninduse kohta ainult häid sõnu.