Eesti-soome sõnaraamat

Käyttäjälle/Kasutajale

Päring:

Leitud 1 artikkel

kivi
M
‹s›
1 looduses, maakoores esinev kõva aine; vastav loodusese
kivi
▪ lõin varba vastu kivi ära varpaani sattui kiveen
▪ ronis kivi otsa kiipesi kivelle
■ sellest töödeldud, vahel ka tehislikku päritolu ese
kivi (erik.)
▪ kirjaniku sünnikodu õuele pandi tema bareljeefiga kivi kirjailijan syntymäkodin pihalle pantiin hänen kohokuvallaan varustettu kivi
■ vääriskivi, kalliskivi (või selle imitatsioon)
jalo|kivi, koru|kivi
▪ tagasihoidlike kividega kaunistatud sõrmus vaatimattomin jalokivin koristeltu sormus
■ (looduslikku kivi meenutava tehisliku ehitusmaterjali kohta)
tiilis|kivi, kivi
▪ telliskivikoormast pudenesid kivid maha tiilikuormasta putosi tiiliä
▪ katusekivi kattotiili rak.
2 luuviljalise taime seeme koos puitunud sisekestaga
kivi, luu, siemen
▪ kui kirsse sööd, sülita kivid välja kun syöt kirsikoita, sylje kivet pois
3 mänguplaadike mõningates lauamängudes
palikka, peli|hnappula
▪ kivid jagati laiali ja doomino võis alata palikat jaettiin ja domino voi alkaa
4 ‹hrl liitsõna järelosana, hrl mitm› med kivitaoline moodustis sapipõies, neeruvaagnas või kusepõies
kivi
▪ sapipõis oli kive täis sappirakko oli kiviä täynnä

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur