|
|
Leitud 1 artikkel
saatus
kohtalo, osa, sallimus
kohtalo kuv.
M
‹s›inimese elukäik, kõik selles vältimatult toimuv või toimunu nagu mingi võõra, välise jõu ettemääratunakohtalo, osa, sallimus
▪ raske saatus on tabanud paljusid väikeriike monet pienet valtiot ovat kokeneet kovan kohtalon
▪ seekord saatus naeratas mulle tällä kertaa onni hymyili minulle
■ (millelegi järgnev) elamine ja olemine, see, mis tulebkohtalo kuv.
▪ varga saatuse otsustab kohus varkaan kohtalosta päätetään oikeudessa
