Eesti-soome sõnaraamat

Käyttäjälle/Kasutajale

Päring:

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 21 artiklit

alus
M
‹s›
1 ese või eseme osa, mille peal miski on, millele miski toetub, kinnitub jne; millegi alumine osa
alus, alusta, alunen, jalusta, pohja
▪ ausamba graniidist alus muistopatsaan graniittijalusta
▪ pitsa toodi lauale puust alusel pitsa tarjoiltiin pöytään puisella alusella
▪ papist alusele kleebitud pilt pahvialustalle liimattu kuva
▪ betoonalus betonijalusta
▪ küünlaalus kynttilänalunen
▪ tordialus kakkulautanen
■ see osa pinnasest või kivimist, mis ehitise surve vahetult vastu võtab
perustus, jalusta, antura
▪ tihendatud killustikust alus tiivistetystä sepelistä tehty perustus
■ laev
laiva tms. vesikulkuneuvo
alus
▪ seltsil on kolm alust: kaks jahti ja üks kaater seuralla on kolme alusta: kaksi jahtia ja yksi kajuutallinen moottorivene
2 see vaimne või materiaalne, millel miski põhineb (nt põhiseisukoht, lähtekoht)
pohja kuv., perusta kuv., peruste, lähtö|kohta kuv.
▪ matemaatika alused matematiikan perusteet
▪ artikli teoreetiline alus artikkelin teoreettinen tausta
▪ filmi aluseks oli tõestisündinud lugu elokuvan pohjana oli tositarina / elokuva perustui tositarinaan
■ põhjus, põhjendus
peruste, syy, aihe
▪ pole mingit alust eeldada, et ta meid jälle alt ei vea ei ole mitään syytä olettaa, etteikö hän taas petkuttaisi meitä
▪ asjaolud annavad alust arvata, et tegemist on petuskeemiga asianhaarat antavat aihetta uskoa, että kyseessä on huijaus
3 lauseliige, mis näitab, kes või mis teeb seda või on see, mida väljendab öeldis
subjekti kiel., alus kiel., vanh.
■ objekt, mille kohta otsustuses midagi väidetakse
yksilötermi eli olio, josta väitetään jotakin
subjekti log.
4 mat kolmnurga tipu vastaskülg või üks trapetsi paralleelsetest külgedest
(kolmiossa tai puolisuunnikkaassa)
kanta
▪ kolmnurga alus ja kõrgus kolmion kanta ja korkeus
■ astendatav või logaritmitav arv
potenssin tai logaritmin perustana oleva luku
kanta|luku, kanta
▪ astme alus potenssin kantaluku
▪ a – logaritmi alus logaritmin kanta a
■ kahend-, kümnendsüsteemis vm positsioonilises arvusüsteemis kasutatavate erinevate numbrimärkide arv (nt 2, 10)
lukujärjestelmän perustana oleva luku
kanta|luku
5 aine, mis vähendab lahuste happelisust, annab vesilahuses hüdroksiidioone ning reageerib happega (andes soola); (üldisemalt:) aine, mille molekulid on võimelised prootoneid siduma
Võrdle hape
emäs kem.
arvamus
M
‹s›
[kelle/mille kohta] seisukoht, mõte või hinnang kellegi või millegi kohta
mieli|pide [jostakin], kanta, näkö|kanta, käsitys
luulo, arvelu
▪ üleminek suveajale on avalikkuses tekitanud vastakaid arvamusi siirtyminen kesäaikaan on herättänyt kansassa vastakkaisia mielipiteitä
▪ laialt levinud arvamus laajalti levinnyt käsitys
asurkond
M
‹s›
ühe liigi isekeskis ristuvate isendite kogum teatud elupaigas
populaatio biol., kanta
▪ jõevähi asurkond Saaremaal Saarenmaan jokirapupopulaatio
asustus
M
‹s›
teatud maa-ala rahvastik ja asulad
asutus
▪ hõreda asustusega saar harvaan asuttu saari / saari, jossa on harva asutus
■ (loomade, taimede kohta)
kanta
▪ Rootsis on ilveste asustus tihe Ruotsissa on tiheä ilveskanta
■ teatud maa-alal elama hakkamine
asuttaminen
baas
M
‹s›
1 see vaimne või materiaalne, millel miski põhineb (nt põhiseisukoht, lähtekoht)
perusta, pohja, lähtö|kohta, alusta
▪ seadusandlik baas lainsäädännöllinen perusta
▪ baas, millelt vajadusel edasi minna, on päris hea pohja on varsin hyvä, jos on tarve ponnistaa eteenpäin
▪ koolil on nüüdisaegne materiaalne baas koululla on käytössään nykyaikaiset materiaalit
▪ kapitalibaas pääomapohja
■ teatav (algne) andmete kogu
tieto|kanta, pankki
▪ infobaas tietopankki
▪ terminibaas termipankki
2 mingit spordiala vms teenindav ning varustav keskus
keskus
▪ spordibaas urheilukeskus
▪ suusabaas hiihtokeskus
▪ treeningbaas harjoituskeskus / treenikeskus
■ mere- ja õhuväe suur sõjaväeline taktikaline väeüksus, sõjaväeliseks tugikohaks kujundatud ala
tuki|kohta sot.
▪ sõjalaevastiku baas laivastotukikohta
▪ baasi keskne osa on lennuväli tukikohdan keskeinen osa on lentokenttä
▪ õhuväebaas ilmavoimien tukikohta
▪ armeebaas armeijan tukikohta
3 samba, piilari või pilastri alumine osa, mis toetub suuremale rõhtpinnale
Võrdle tüves, kapiteel
pylvään, pilarin tai pilasterin alaosa
jalusta, kanta
■ geogr maastikul suure täpsusega mõõdetud sirgjoonelõik, mis on aluseks geodeetilistel töödel
perus|viiva
■ kirj kahesilbiline eeltakt värsirea algul
kaksitavuinen esitahti runosäkeen alussa
–
eri|arvamus
M
erinev, lahkuminev arvamus või seisukoht
eriävä mielipide, eriävä kanta
▪ mul on õigus jääda eriarvamusele minulla on oikeus olla eri mieltä / minulla on oikeus pitää eriävä mielipiteeni
jalg
M
‹s›
1 inimese või looma kehaosa, millel saab kõndida või seista; labajalg
jalka
jalka|terä
▪ lühikesed jalad lyhyet jalat
▪ nikastasin vasaku jala nyrjäytin vasemman jalkani
▪ läheb, kuhu jalad viivad (ilma eesmärgita, ükskõik kuhu) menee minne jalat vievät
▪ kuiva jalaga kuivin jaloin
▪ istub, jalg üle põlve istuu jalka toisen polven päällä
▪ lehma tagumised jalad lehmän takajalat
▪ koer tõstab väravaposti juures jalga (pissib) koira nostaa portinpielessä koipeaan
■ jalas (pükste, sokkide, jalatsite kandmise kohta)
jalassa
▪ joogatunnis on tal varvassokid jalas joogatunnilla hänellä on varvassukat jalassa
■ jalga (pükste, sokkide, jalatsite kandmise kohta)
jalkaan
▪ Issake, nii kõrged kingad panid jalga! Jestas, miten korkeakorkoiset kengät panit jalkaan!
▪ neid pükse on väikelapsele mugav jalga panna nämä housut on mukava pukea pikkulapselle
■ jalast (pükste, sokkide, jalatsite kandmise kohta)
jalasta
▪ majja sisenedes võeti saapad jalast sisään tultaessa otettiin saappaat jalasta / sisään tultaessa riisuttiin saappaat jalasta
2 millegi alumine kandev või toetav osa
(esineiden ym. jalustaosista)
jalka, kanta
▪ kõverate jalgadega tool kaarevajalkainen tuoli
▪ jalaga vaagen jalallinen malja
▪ puravikul oli kübar ussitanud, aga jalg täitsa puhas tatin lakki oli madonsyömä, mutta jalka täysin puhdas
▪ seenejalg sienen jalka / sienen kanta
3 vana rahvapärane pikkusmõõt, umbes 30 cm; Inglise mõõdustiku pikkusühik, 12 tolli ehk umbes 30 cm
(pituusmittana)
jalka
juur
M
‹s›
1 taime (hrl maa-alune) kinnitus- ja toiteelund
juuri kasv.
■ kehaosa või elundi kinnitumis- või ühinemiskoht
juuri, tyvi
▪ hamba osad kroon, kael ja juur hampaan osat kruunu, kaula ja juuri
▪ juuksur õlitas juukseid juurtest kuni otsteni kampaaja öljysi hiuksia juurista latvoihin / parturi öljysi hiuksia juurista latvoihin
■ ‹väljendites› (kuhugi kinnistumise kohta abstraktsemas mõttes)
johonkin kiinnittymiseen liittyvissä ilmauksissa
juuri kuv.
▪ rahulolematus ajas hinges juuri tyytymättömyys juurtui sisimpään
▪ ta elamine oli juured alla saanud hän oli juurtunut / hän oli kotiutunut
▪ maainimene tunneb end linnas elades juurteta kaupungissa asuessaan maalainen tuntee itsensä juurettomaksi
2 millegi algus, lähtekoht, põhjus
juuri kuv., alku|juuri kuv.
▪ minu sugupuu juured ulatuvad 16. sajandisse sukupuuni alkujuuret yltävät 1500-luvulle
▪ paljude arvates on just viin kõige kurja juur monien mielestä viina on kaiken pahan alku ja juuri
3 sõna morfoloogiliselt jagamatu, tuletuselementideta osa
kanta kiel., kanta|vartalo kiel.
4 mat astme alus juurimisel, otsitav arv, mille antud aste võrdub antud arvuga
juuri
kand
M
‹s›
1 labajala tagumine osa
jalkaterän takaosa
kanta|pää
▪ king oli kanna katki hõõrunud kenkä oli hiertänyt kantapään verille
■ seda kattev kinga, saapa, suka või soki tagumine osa
(vastaavasta jalkineen, sukan tms. osasta)
kanta|pää
▪ soki kannas oli jälle auk sukan kantapäähän oli taas tullut reikä
▪ lahtise kannaga kingad kantapäästä avoimet kengät / avokantaiset kengät / pistokkaat
▪ sukakand sukan kantapää
■ saapa, kinga konts
jalkineen korko
kanta
▪ autosõit rikkus alati kingade ja saabaste kannad inetult ära autoilu pilasi aina rumasti kenkien ja saappaiden kannat
▪ sülitas koni maha ja litsus kannaga laiaks sylkäisi tumpin maahan ja tumppasi sen kannalla ark.
2 millegi tagumine või alumine, hrl kuhugi külge kinnituv osa
jonkin esineen tai muodostuman alin osa, tav. kiinnittymisosa
kanta, tyvi
▪ kannaga nööp kantanappi
■ ree-, saani-, kelgujalase tagumine osa, millel saab sõidu ajal seista
reen tms. jalaksen takaosa
kanta tav. mon., kannas tav. mon.
konts1 ‹s›
tugiosa jalatsi kanna all
korko, kanta
▪ pidulikud kõrge kontsaga kingad juhlavat korkeakorkoiset kengät
▪ keegi astub kontsade klõbinal läbi inimtühja linna joku kävelee korot kopisten tyhjän kaupungin halki
konts2 ‹s›
1 kviitungi, pileti vms ärarebitav kinnitusosa
kuitin, lipun tms. irrotettava osa
kanta
▪ lennupiletite kontsud tuli igaks juhuks alles hoida lentolippujen kannat piti säilyttää varmuuden vuoksi
2 millestki allesjäänud (lühike, katkine) osa
tynkä
▪ vanamehel olid hammastest ainult kontsud alles vanhuksella oli hampaista jäljellä vain tyngät
■ (leivakannika kohta)
(leivän kantapalasta)
kanta, kannikka, kantti ark.
▪ kui leiba lõikan, söön kontsu alati ise kun leikkaan leipää, syön kannan aina itse
▪ leivakapis olid üksnes kuivanud kontsud leipälaatikossa oli vain kuivuneita kannikoita
külg
M
‹s›
1 inimese või looma vasak- või parempoolne kehaosa, eriti roiete piirkond
kylki
▪ kummardudes lõi külge terav valu kumartuessa kylkeen iski terävä kipu
▪ visklesin unetult küljelt küljele kääntyilin unettomana kyljeltä toiselle
■ eseme või ruumi vasak- või parempoolne pind
kylki
▪ pintsak on külje pealt katki pikkutakki on kyljestä rikki
▪ traktor sõitis bussile külje pealt sisse traktori törmäsi bussin kylkeen
▪ laev kaldus vasakule küljele laiva kallistui vasemmalle kyljelleen
■ eset piirav välispind; eseme või maastikuobjekti üks (väline) pool
puoli
▪ kotleti üks külg kõrbes ära kotletin toinen puoli paloi
▪ valged majakesed mägede külgedel valkeat pienet talot vuorten rinteillä
■ suund või kant
suunta, taho
▪ Eesti on kolmest küljest ümbritsetud veega Viro on kolmelta suunnalta veden ympäröimä
2 lehekülg
sivu
▪ skandaalile pühendas ajaleht terve külje lehti omisti skandaalille kokonaisen sivun
3 omadus, iseloomulik joon, esinemisvorm vms; vaatenurk
puoli
kanta, kantti
▪ püüdsin ennast näidata paremast küljest yritin näyttää parhaat puoleni
▪ koosolekul arutati uue projekti majanduslikku külge kokouksessa keskusteltiin uuden projektin taloudellisesta puolesta
▪ füüsika oli koolis mu kõige nõrgemaks küljeks koulussa olin kaikkein heikoin fysiikassa / fysiikka oli koulussa kaikkein heikoin aineeni
▪ mis küljest ka ei vaataks, asi on väga halb asia on hyvin huono miltä hyvänsä kannalta katsottuna
4 mat hulknurka piirav sirgjoone lõik
kylki geom.
liht|tüvi
M
sõna morfoloogiliselt jagamatu, tuletuselementideta osa
kanta kiel., kanta|vartalo kiel.
naela|pea
M
naela otsmine laiend
naulan kanta
nukk2 ‹s›
1 väljaulatuv kõrgem või eenduv osa (kühm, ots, nurk vms)
kulma, nurkka, kohouma
▪ Osmussaare lähedal asuvast Toodrikivist ei paista vee pinnale ainsatki nukki Osmussaaren lähellä sijaitsevasta Toodrikivestä ei näy veden pinnan yläpuolella kohoumaakaan
▪ mehed jõid maja nuka taga õlut miehet joivat olutta talon nurkan takana
■ (väike) neem või neeme tipp
(pieni) niemi tai niemen kärki
–
▪ Kiipsaare nukk (neem Harilaiu loodetipus) – {Kiipsaaren niemi}
■ kannikas, leiva- või saiapätsi otsatükk
kannikka, kanta
▪ värsket saia või leiba lõigates tekib alati vaidlus, kes nuki saab ära süüa tuoretta leipää leikatessa syntyy aina kinaa siitä, kuka saa syödä kannan
2 naha all kõva kühmuna eristuv liigesekoht vm luumoodustis
kyhmynä tuntuva (tai näkyvä) luu(n pää tms.)
luu|kyhmy, rystynen {sormea kädenselkään yhdistävä nivel; myös muiden sorminivelten selkäpuolista}
▪ vasaku käe väiksel sõrmel oli nuki pealt nahk maas vasemman käden pikkusormen rystynen oli vereslihalla
■ (vana rahvapärane mõõtühik:) keskmise sõrme üksikute lülide pikkus
Võrdle vaks, kämmal
keskisormen kahden nivelen väli kansanomaisena mittayksikkönä
–
3 muutuva kõverusega elementi omav vedav lüli nukkmehhanismis
nokkamekanismin avaava ja sulkeva osa
nokka|pyörä tekn.
4 nukid pl sõrmenukkide metallist kaitse külmrelvana
nyrkki|rauta yks.
pesa
M
‹s›
1 lindude, putukate vm loomade ehitis, milles nad kasvatavad järglasi või varjuvad
pesä, pesä|paikka, pesä|kolo
▪ toonekurel on juba pojad pesas haikaralla on jo poikaset pesässä
▪ herilased on pööningule pesa teinud ampiaiset ovat tehneet ullakolle pesän
▪ linnupesa linnunpesä / linnun pesä
▪ karupesa karhunpesä / karhun pesä
■ miski linnupesa meenutav
jokin linnunpesää muistuttava
pesä
2 eluase, kodu; mõnus (äraolemise) paik
pesä kuv.
▪ noored hakkasid rajama ühist pesa nuoret alkoivat perustaa yhteistä pesää
▪ lapsed saavad suureks ja lahkuvad turvalisest pesast lapset kasvavat suuriksi ja lentävät turvallisesta pesästä
▪ pani pidžaama selga ja puges pessa (läks magama) pani pyjaman päälle ja kömpi vuoteeseen
3 millegi halva, ebameeldiva asupaik
pesä|paikka, pesäke, pesä
▪ tühjaks jäänud majast sai joodikute pesa tyhjäksi jääneestä talosta tuli juoppojen pesäpaikka
■ (haigusliku moodustise, kolde kohta)
pesäke
▪ mädapesa märkäpesäke
4 (lohutaoline) süvend milleski, kuhu mingi asi sisse käib
kanta, istukka tekn., pesä
▪ keeras pirni pesasse kiersi lampun kantaan
▪ pärast tankimist pane tankimispüstol korralikult pesasse tagasi pane tankkauspistooli tankkauksen jälkeen kunnolla takaisin paikalleen
▪ varuratta pesa vararenkaan paikka
▪ pesadega pann pannkookide küpsetamiseks lettupannu pienille letuille
5 pesapalli mänguväljakul koht, kus jooksja on vastase visete eest kaitstud
pesä urh.
6 millegi lähestikku asetseva või omavahel kokkukuuluva kogum
jokin lähekkäin sijaitsevan tai yhteen kuuluvan kasauma
–
▪ igas pesas oli paarkümmend kartulimugulat joka perunakasvilla oli parikymmentä mukulaa
■ ühe aine kogum teises, hrl kivimis või maagis
yhden aineen esiintymä toisessa aineessa, tavallisesti kivilajissa
–
▪ kvartsi leidub paekivi õõntes pesadena kalkkikiven onkaloissa on kvartsia
populatsioon
M
‹s›
1 rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas
populaatio biol., kanta biol.
▪ Hiiumaal ei ole kunagi olnud huntide loomulikku populatsiooni Hiidenmaalla ei ole koskaan ollut luonnollista susikantaa
▪ loomapopulatsioon eläinkanta
▪ taimepopulatsioon kasvipopulaatio
■ mingi ala või kogu maakera rahvastik
populaatio, väestö
▪ inimpopulatsioon ihmispopulaatio
2 kindlal ajajärgul tekkinud sarnaste omadustega tähtede kogum
populaatio täht.
▪ tähepopulatsioon tähtipopulaatio
põhi2
M
‹s›
1 millegi alumine (rõhtne) osa või pind
pohja
▪ jõin pokaali põhjani (tühjaks) join maljan pohjaan
▪ mulle meeldib selline magustoit, kus moos on põhjas ja kohupiim peal pidän sellaisesta jälkiruoasta, jossa hillo on pohjalla ja rahka päällä
▪ laskusime Suure Kanjoni põhja laskeuduimme Grand Canyonin pohjalle
▪ merepõhi merenpohja / meren pohja
■ millegi aluseks olev, kandev pind või kiht
pohja, alusta
▪ tee oli kõva põhjaga tien pohja oli kova
■ (mütsi, sõrmkübara vm eseme) ülemine pind või osa
(pipon, sormustimen tm. esineen) päällyspinta tai -osa
–
■ mat geomeetrilise keha pind, mis asetseb risti selle kõrgusega
kanta mat.
▪ prisma põhjad prisman kannat
2 asjaolu, millel miski põhineb; vaimne või aineline alus
asia, johon jokin perustuu; henkinen tai aineellinen pohja
pohja kuv., perusta kuv., perustus kuv.
▪ nende suhtel puudus tugev põhi heidän suhteeltaan puuttui vahva pohja
▪ sellistel kahtlustel pole mingit põhja (põhjust, põhjendust) sellaisilla epäilyksillä ei ole minkäänlaista perustaa
▪ väike kool andis hea põhja edasiseks pieni koulu antoi hyvän pohjan tulevaisuutta varten
▪ tahan, et mingi majanduslik põhi oleks olemas, kui abielluma hakkame tahdon, että olisi olemassa jonkinlainen taloudellinen pohja, kun menemme naimisiin
3 taust, tagapõhi, foon
pohja, tausta
▪ valgel põhjal ilutses punane rist valkealla pohjalla oli kaunis punainen risti
4 ‹hrl sisekohakäänetes› millegi keskel asuv kauge (varjatud) koht
jonkin keskellä sijaitseva kaukainen (suojainen) paikka
–
▪ seitsmel vennal oli talu kaugel laane põhjas seitsemällä veljeksellä oli talo kaukana metsän keskellä
■ (sisemaailma ja sügavalt sisemusest lähtuva kohta)
sisäisestä maailmasta ja syvältä sisimmästä lähtevästä
–
▪ Aldo silmade põhjas on tume ja sügav valu syvällä Aldon silmissä on tumma kipu
5 põhjas (helitugevuse, kiiruse vm kohta:) maksimumvõimsusel, maksimumi peal
täysillä ark.
▪ naabripoiss kuulab muusikat, volüüm põhjas naapurinpoika kuuntelee musiikkia täysillä / naapurinpoika kuuntelee musiikkia volyymit kaakossa ark.
■ põhja (helitugevuse, kiiruse vm kohta:) maksimumvõimsusele, maksimumi peale
täysillä ark.
▪ reisiseltskonna soovil tuli bussis konditsioneer põhja keerata matkaseurueen toivomuksesta bussissa piti panna ilmastointi täysille
▪ vajutasin piduri põhja painoin jarrun pohjaan
■ põhjani täiesti, täielikult, täiel määral
perin pohjin, perin juurin, juurta jaksaen, juurta jaksain
▪ põhjani positiivne raamat perin pohjin positiivinen kirja
▪ kui pidutsen, siis ikka südamest ja põhjani kun juhlin, juhlin sydämestäni ja juurta jaksain
seisu|koht
M
1 väljakujunenud arvamus, suhtumine millessegi
kanta, näkö|kohta, mieli|pide, näkemys, näkö|kanta
▪ olen seisukohal, et .. olen sitä mieltä, että... / näkemykseni on, että...
▪ kindel seisukoht puudus ligi pooltel küsitletuil lähes puolella haastatelluista ei ollut selkeää mielipidettä
■ seisu+kohalt, seisu+kohast teatavast vaatenurgast lähtudes
kannalta, näkö|kulmasta
▪ inimlikust seisukohast on see arusaadav inhimillisestä näkökulmasta se on ymmärrettävää
▪ müügi seisukohalt on ettepanek kaheldav myynnin kannalta ehdotus on arveluttava
2 koht seismiseks (nt kontserdil või bussis)
Võrdle iste|koht
seisoma|paikka
▪ bussis on 29 istekohta ja 57 seisukohta bussissa on 29 istumapaikkaa ja 57 seisomapaikkaa
tuletus|alus
M
tuletamisel aluseks olev sõna või tüvi
kanta kiel., kanta|vartalo kiel.
tüvi
M
‹s›
1 puu peavars, mille küljes on oksad
runko
▪ toetasin selja vastu tüve nojasin selkääni runkoa vasten
▪ murdunud tüved olid risti-rästi maas kaatuneet rungot olivat maassa ristiin rastiin
▪ kasetüvi koivunrunko
■ (mõne muu jämeda taimevarre kohta)
runko, varsi
▪ bambuse õõnes tüvi bambun ontto runko
■ (pärinemise, põlvnemise kohta)
(periytymiseen, polveutumiseen liittyvästi)
kanta, juuri kuv.
2 millegi kujult tüvelaadne, ka keskne osa
tyvi, runko
▪ luua tüvi luudan tyvi
▪ samba sale tüvi pylvään hoikka runko
■ looma ja inimese keha keskne osa: kere, kael ja pea kokku
vartalo, runko
3 sõna koostisosa, mis kannab tähendust
vartalo kiel., sana|vartalo kiel.
▪ sõnad kreedo ja krediit tulevad ühest tüvest sanat kreedo ja krediit johtuvat samasta vartalosta
4 (mikrobioloogias:) püsivate omadustega mikroobikultuur
kanta biol.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur