Eesti-soome sõnaraamat

Käyttäjälle/Kasutajale

Päring:

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit

harjumatu
M
‹adj›
selline, millega ei olda harjunud
sellainen, mihin ei ole totuttu
vieras, outo, epä|tavallinen
▪ reis oli tore, aga harjumatu toit pani kõhu valutama matka oli hauska, mutta sikäläinen ruoka aiheutti mahakipuja tuttumattomalle
▪ eksami ajal valitses koolimajas harjumatu vaikus tentin aikana koulussa vallitsi epätavallinen hiljaisuus
Seotud sõnad
harjumatult ‹adv›
harvinaisen, epä|tavallisen
harjumatus ‹s›
tottumattomuus [johonkin]
imelik
M
‹adj›
silmahakkavalt ebaharilik, tavalisest erinev
kummallinen, merkillinen, omituinen, outo, ihmeellinen
▪ ma kartsin, et mind peetakse imelikuks pelkäsin, että minua pidettäisiin kummallisena
▪ täna öösel ma nägin imelikku unenägu näin tänä yönä merkillistä unta
Seotud sõnad
imelikult ‹adv›
kummallisesti, merkillisesti, omituisesti, oudosti, ihmeellisesti
kentsakas
M
‹adj›
(oma ebatavalisuse tõttu) naljakas, veider; silmahakkavalt ebaharilik või kummaline
hassun|kurinen, hullun|kurinen, hassu, lystikäs
omituinen, outo, kumma, merkillinen
▪ ma olen sattunud mitmetesse kentsakatesse olukordadesse olen joutunut moniin hullunkurisiin tilanteisiin
▪ filmi on põimitud huumorit, glamuuri, armastust ja üks kentsakas mõrvajuhtumgi elokuvaan on nivottu huumoria, loistoa, rakkautta ja yksi merkillinen murhatapauskin
Seotud sõnad
kentsakalt ‹adv›
hassun|kurisesti, hullun|kurisesti, hassusti, lystikkäästi
omituisesti, oudosti, kummasti, merkillisesti
kentsakus ‹s›
hassun|kurisuus, hullun|kurisuus, lystikkyys
omituisuus, outous, merkillisyys
kummaline
M
‹adj›
ebatavalise, iseäraliku või veidrana tunduv, hämmastust või võõrastust tekitav
kummallinen, kumma, omituinen, outo, merkillinen
▪ kummalise välimusega tundmatu kummallisen näköinen muukalainen
▪ esmapilgul kummaline otsus osutus igati õigustatuks alkuun omituiselta vaikuttanut päätös osoittautui kaikin puolin aiheelliseksi
▪ kummalisel kombel ei mäletanud ma sellest jutuajamisest mitte kui midagi kummallista kyllä en muistanut siitä keskustelusta yhtään mitään
Seotud sõnad
kummaliselt ‹adv›
kummallisesti, kummasti, omituisesti, oudosti, merkillisesti,
kummallisen, merkillisen
kummalisus ‹s›
kummallisuus, omituisuus, outous, merkillisyys,
naljakas
M
‹adj›
naerma ajav, lõbusat meeleolu tekitav; imelik, veider
hauska, hassu, huvittava, vitsikäs
kummallinen, erikoinen, outo
▪ naljakas lugu hauska juttu
▪ ma ei leidnud selles filmis mitte midagi naljakat minun mielestäni siinä elokuvassa ei ollut mitään huvittavaa
▪ üks naljakas asi, mida olen märganud, on meeste pikad küüned yksi kummallinen juttu, jonka olen huomannut, on miesten pitkät kynnet
Seotud sõnad
naljakalt ‹adv›
hauskasti, hassusti
kummallisesti, oudosti
tundmatu
M
1 ‹adj› selline, kellest või millest mitte midagi ei teata
sellainen, josta ei tiedetä mitään
tuntematon, vieras, outo
▪ ta pobises midagi tundmatus keeles hän mutisi jotakin tuntemattomalla kielellä
▪ tundmatu noormees tuntematon nuorukainen
▪ eksisime tundmatus metsas ära eksyimme vieraassa metsässä / eksyimme oudossa metsässä
■ ‹s› see, keda ei tunta
se, jota ei tunneta
tuntematon
▪ taksost tuli välja keegi tundmatu taksista poistui joku tuntematon
2 ‹s› mat objekt (ja selle sümbol), mille väärtused on määratud teatud kaudsete tingimuste kaudu
tuntematon mat.
valge vares
‹hrl võrdlustes› teistest silmatorkavalt erinev inimene
toisista silmiinpistävästi eroava ihminen
outo lintu kuv.
veider
M
‹adj›
silmahakkavalt ebaharilik, tavalisest erinev
merkillinen, kummallinen, omituinen, outo, erikoinen
▪ ta on veider mees hän on erikoinen mies
▪ rohu sees roomas veider elukas ruohossa mönki kummallinen otus
▪ veidrad kombed omituiset tavat
▪ vajusin veidra ehitusega ebamugavasse tooli vaivuin rakenteeltaan erikoiselle, epämukavalle tuolille
Seotud sõnad
veidralt ‹adv›
erikoisesti, merkillisesti, kummallisesti, omituisesti, oudosti
võõras
M
1 ‹adj› selline, kellest või millest mitte midagi ei teata
outo, vieras
▪ ta läks kaasa võõra mehega hän jöhti vieraan miehen mukaan
▪ ümberringi olid ainult võõrad näod ympärillä oli vain outoja kasvoja / ympärillä oli vain vieraita kasvoja
▪ võõras linnas on kerge eksida vieraassa kaupungissa on helppo eksyä
▪ vabandamine on talle võõras anteeksipyytäminen oli hänelle vierasta
■ ‹s› see, keda ei tunta
muukalainen
■ ‹adj› tavapäratu, harjumatu; võõristust tekitav; mitteoma
outo, vieras
▪ tüdruk ütles võõral häälel oma nime tyttö sanoi nimensa oudolla äänellä
▪ seal valitseb võõras keel ja võõras meel siellä vallitsee vieras kieli ja vieras mieli
2 ‹adj› kellelegi teisele kuuluv
muu, vieras
▪ võõraid kirju pole ilus lugeda ei ole sopivaa lukea muiden kirjeitä
▪ kägu muneb võõrasse pesasse käki munii toisten pesiin
3 ‹s› külaline
vieras
▪ õhtuks on võõraid oodata illaksi on odotettavissa vieraita

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur