Eesti-soome sõnaraamat

Käyttäjälle/Kasutajale

Päring:

Leitud 1 artikkel

rebima
M
1 midagi (jõuga) katki või lahti tõmbama või tirima
repiä, repäistä, riuhtoa, reuhtoa, riuhtaista
▪ pomm rebis mehelt jalad otsast pommi repi miehen jalat irti
▪ ta sisemus oli puruks rebitud äsjasest pihtimusest äskeinen tunnustus oli repinyt hänen sisimpänsä riekaleiksi
▪ koer rebis tüdruku jope puruks koira reuhtoi tytön takin kappaleiksi
▪ tormituul rebis ära Paistu kiriku katuse myrskytuuli riuhtaisi irti Paistun kirkon katon
■ millestki tükke, midagi katki kiskuma (nt kätega, hammastega)
repiä, riipiä
▪ rebi salatilehed tükkideks ja lisa toidule revi salaatinlehdet kappaleiksi ja lisää annokseen
▪ kahtlusalune püüdis dokumente katki rebida epäilty yritti repiä asiakirjat
■ kedagi jõuga, järsult (seljast, käest) kiskuma; sel viisil midagi tegema
riuhtaista, kiskoa
riistää
▪ rebisin särgi seljast riuhtaisin paidan yltäni
▪ mees rebiti autost välja mies kiskottiin ulos autosta
▪ noormees rebis vanalt naiselt käekoti nuorukainen riuhtaisi vanhalta naiselta käsilaukun; nuorukainen riisti vanhalta naiselta käsilaukun
■ kõnek jõulise, ägeda pingutusega teistest ette trügima (nt spordis, äris)
ponnistella ankarasti vastustusta tai vaikeuksia kokien; kilpailla voitolle pääsystä, johtoasemasta tms.
–
▪ mees rebis konkurentidest lahti 2 km enne lõppu mies repäisi kaulan kaulan kilpakumppanehinsa 2 km ennen maalia / mies taisteli ohi kilpakumppaneistaan 2 km ennen maalia
2 (tõstespordis:) tõstekangi põrandalt otse, katkematu liigutusega sirgeile kätele (või sangpommi sirgele käele) tõstma
Võrdle tõukama (2. täh)
tempaista urh.
▪ tõstja rebis algraskuseks 155 kg painonnostaja tempaisi alkupainona 155 kiloa

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur