?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 25 artiklit
elevusM
‹
s›
rõõmus erutatud olek, rõõmuärevusinnostus▪ Mis sinus tõelist elevust tekitab? Mikä sinua todella innostaa?
▪ rõõmsa elevuse tõi saali vanaproua esinemine vanhan rouvan esiintyminen toi saliin iloisen innostuksen
■
elav, vilgas liikumine, edasi-tagasi sagiminekuhina,
vilinä,
säpinä ark.▪ pühade-eelne elevus kauplustes pyhäpäiviä edeltävä kuhina kaupoissa
elu|korraldusM
viis, kuidas elu on korraldatudelämän|järjestys,
elämän|tapa▪ lapse sünd tõi pere igapäevasesse elukorraldusse suuri muutusi lapsen syntymä toi perheen jokapäiväiseen elämänjärjestykseen suuria muutoksia
elutuM
‹
adj›
ilma eluta, elu tunnusteta, elumärkideta;
elusolenditetaeloton,
hengetön▪ elutu nukk eloton nukke
▪ kaks tundi hiljem tõi tuuker elutu keha kaldale kaksi tuntia myöhemmin sukeltaja toi elottoman ruumiin rannalle
▪ suur osa Iisraelist on elutu kõrb suuri osa Israelista on elotonta erämaata
■
(pilgu, vaatepildi vm kohta:) liikumatu, tardunud või ilmetu, hrl tuim, tuhm või kuiv(katseesta, näkymästä tms.)eloton,
hengetön kuv.▪ vanamees vahtis elutu pilguga enda ette vanha mies tuijotti eteensä elottomin katsein
▪ akna taga lasus ühetaoliselt hall elutu taevas ikkunan takana riippui tasaisen harmaa eloton taivas
▪ kuivad ja elutud juuksed kuivat ja elottomat hiukset
Seotud sõnad elutult ‹
adv›
elottomanaelottomastielutus ‹
s›
elottomuus,
hengettömyys myös kuv.
härraM
‹
s›
jõukamasse või haritumasse kihti kuuluv, käitumiselt ja välimuselt peen meesherra▪ soliidne hallipäine härra arvokas harmaapäinen herra
▪ avavalss tõi frakkides härrad ja õhtukleitides daamid tantsupõrandale avausvalssi toi frakkipukuiset herrat ja iltapukuhin sonnustautuneet daamit tanssilattialle
■
meesisik (ka viisaka kõnetlussõnana)○
lühend hrherra▪ tuletõrjujal õnnestus päästa eaka härra elu palomies onnistui pelastamaan iäkkään herran hengen
▪ Härra president! Herra Presidentti!
▪ Lugupeetud daamid ja härrad! Hyvät naiset ja herrat!
■
isand, käskija (nt mõisnik talupoegade suhtes või peremees teenijate suhtes)herra,
isäntä
iga2 ‹
pron›
kindel üksik üksus kogumis;
ükskõik missugune (paljudest)joka taipum.,
jokainen▪ igas peres on omad kombed joka perheellä on omat tapansa
▪ buss väljub igal täistunnil bussi lähtee joka tasatunti / bussi lähtee tasatunnein
▪ ta võib iga hetk tulla hän voi tulla milloin vain / hän voi tulla hetkenä minä hyvänsä
▪ õuel oli igas vanuses lapsi pihalla oli kaikenikäisiä lapsia
■ ‹
substantiivselt›
iga üksik eraldi võetunajoka taipum.,
jokainen,
joka ikinen,
kukin,
itse kukin▪ jõuluvana tõi kolm pakki, igas natuke kommi ja piparkooke joulupukki toi kolme pakettia, jokaisessa hieman makeisia ja piparkakkuja
kaasa tooma1 midagi põhjustama, tagajärjena esile kutsumatuoda mukana(an [
jotakin],
tuoda muassa(an [
jotakin]
▪ ühtne Euroopa energiaturg peaks kaasa tooma odavamad hinnad Euroopan yhteisten energiamarkkinoiden pitäisi tuoda muassaan halvemmat hinnat
2 midagi (endaga) kuhugi tooma või kaasa võtmatuoda,
tuoda mukana(an▪ vanaema tõi kaasa paar üleküpsenud banaani isoäiti toi pari ylikypsää banaania
kaunistusM
‹
s›
kaunistamiseks kasutatav ese, muster, nikerdus, kiri vmskaunistava, koristava esine, kuvio tms.koriste,
somiste,
kaunistus▪ tordikaunistus kakunkoriste
▪ lillkaunistus kukkakoriste
▪ kotti ehtisid efektsed kuldsed kaunistused laukkua koristivat näyttävät kultasomisteet
▪ aknakaunistus ikkunasomiste
■
millegi kaunistamine, ilusa(ma)ks tegeminejonkin kaunistaminen, koristaminenkoristus,
somistus,
kaunistus▪ aia kaunistuseks tõi ta aeda hulga suuri ilusaid kive hän toi puutarhan kaunistukseksi paljon suuria kauniita kiviä
▪ lisaks raekoja platsile saavad kaunistuse vanalinna väravad raatihuoneentorin lisäksi koristellaan vanhankaupungin portit
▪ seinte ja lagede kaunistus võtab natuke aega seinä- ja kattopintojen viimeistely vie vähän aikaa
▪ kodukaunistus sisustaminen
kokku tooma ‹
v›
kuskile kogunema panema, (rahvast) ahvatlevana kokku meelitama;
(inimesi) omavahel ühendusse tooma, kohtumiskohaks olematuoda yhteen▪ salsalaager tõi kokku palju tantsuhimulisi salsaleiri toi yhteen paljon innokkaita tanssijoita
▪ ooper suudab Soomes kokku tuua ligi 40 tuhat vaatajat ooppera onnistuu Suomessa tuomaan yhteen lähes 40 000 katsojaa
▪ seminar toob kokku allergiaid uurivad teadlased ja avaliku arvamuse kujundajad seminaari tuo yhteen allergioiden tutkijat ja yleisen mielipiteen muokkaajat
kolpM
‹
s›
pea luustik (inimesel ja loomadel)kallo,
pää|kallo,
pää|luu ark.▪ leiti miljoni aasta vanune kolp löydettiin miljoona vuotta vanha kallo
▪ koer tõi koju rebase kolba koira toi kotiin ketun kallon
■
(lagi)peapää(laki)–▪ varjab oma paljast peanuppu üle kolba kammitud hõredate juustega peittää paljasta päälakeaan pään yli kammatuilla harvoilla hiuksilla
kuld|medalM
võistlusel esimese koha saavutamist märkiv auhindkulta|mitali,
kulta (
erik.)
urh.▪ Jesse Owens võitis Berliini OM-il neli kuldmedalit Jesse Owens voitti Berliinin olympialaisissa neljä kultamitalia
▪ Eesti koor tõi Itaaliast kuldmedali virolainen kuoro toi Italiasta kultamitalin
■
hõbemedalist kõrgem, kooli edukat lõpetamist märkiv aumärkVirossa koulun menestyksekästä päättämistä merkitsevä kunniamerkki–▪ Peeter lõpetas gümnaasiumi kuldmedaliga Peeter valmistui lukiosta priimuksena
kustumatuM
‹
adj›
1 mittelakkav või -nõrgenev, väga tugev;
unustamatusammumaton kuv.lähtemätön,
mieleen|painuva▪ kustumatu võidujanu tõi sportlasele medali sammumaton voitonjano toi urheilijalle mitalin
▪ etendus jättis kustumatu mulje esitys jätti lähtemättömän vaikutuksen
2 selline, mis ei kustu, mida ei saa kustutadasellainen, joka ei pyyhkiydy pois tai jota ei voi pyyhkiä pois–▪ tekst sedelil peab olema kustumatu lapun tekstin pitää olla pyyhkiytymätön
Seotud sõnad kustumatult ‹
adv›
lähtemättömästi,
mieleen|painuvasti
lahtM
‹
s›
maismaasse lõikuv ookeani, mere või järve osalahti▪ laht on ikka veel jääs lahti on yhä vain jäässä
▪ Liivi laht Riianlahti
▪ merelaht merenlahti
■
(Soome lahte märkivates väljendites osutab Soomele)Suomenlahdesta Suomeen viitattaessa–▪ Eesti võistkond tõi lahe tagant kaks esikohta Viron joukkue toi lahden takaa kaksi ensimmäistä sijaa.
▪ otsustasin lõplikult end üle lahe sisse seada päätin lopullisesti asettua lahden toiselle puolelle
matt5 ‹
s›
endisaegne madal puunõu (nt terade, jahu jaoks)vakka▪ perenaine tõi aidast matiga jahu emäntä toi aitasta vakalla jauhoja
■
(koguse kohta:) sellise nõu täisvakan täysivakka,
vakallinen▪ matt herneid vakka herneitä
■
endisaegne vilja mahumõõt Eestisentisaikainen viljamitta Virossavakka vanh.
menüüM
‹
s›
1 toiduvalikruokavalikoimaruoka|valioruoka|lista▪ kõrtsis on eestipärane menüü krouvissa on virolaistyylinen ruokalista
▪ kassi menüüd ei tohiks sageli vahetada kissan ruokavaliota ei saisi muuttaa usein
▪ õun sobib hästi kehakaalu jälgivate inimeste menüüsse omena sopii hyvin painoa tarkkailevien ihmisten ruokavalioon
■
(mingi muu valiku, kavasse kuuluva kohta)(
jostakin muusta valikoimaan, ohjelmaan kuuluvasta)
tarjonta▪ festivali muusikaline menüü oli suhteliselt lai festivaalin musiikkitarjonta oli suhteellisen laaja
2 restoranis vm pakutavate toitude (ja jookide) nimekirilista ravintolassa tms. tarjottavista ruoista (ja juomista)ruoka|lista,
menyy,
menu [
menu,
mənyy´]
▪ kelner tõi menüü ja joogikaardi tarjoilija toi ruoka- ja juomalistan
3 ekraanil esitatav võimaluste loend toimingu valimiseksvaihtoehtoisten toimintojen luettelovalikko tietotekn.
miinus|kraadM
nullist madalam temperatuurikraad Vastand pluss|kraadmiinus|aste▪ külmalaine tõi kaasa kümme miinuskraadi kylmä aalto toi kymmenen miinusastetta
naerM
‹
s›
1 lõbusust väljendavad spontaansed häälitsused;
naerminenauru▪ Maria on meelde jäänud oma nakatava naeruga Maria on jäänyt mieleen tarttuvan naurunsa ansiosta
▪ Oh seda rõõmu ja naeru, mis nüüd lahti läks! Voi sitä iloa ja naurua, joka nyt syntyi!
▪ rahva hulgast kostis naeru kansan joukosta kuului naurua
■
(intensiivset naermist märkivates väljendites)(
intensiivistä nauramista merkitsevissä ilmauksissa)
nauru▪ tüdrukud olid naerust lausa lämbumas tytöt olivat suorastaan tukehtua nauruun
▪ olime kõik naerust kõveras olimme kaikki naurusta kippurassa / nauroimme kaikki kippurassa
■
(lõbususe, heameele väljendumise kohta näoilmes)(
hyvän tuulen näkymisestä kasvojen ilmeessä)
hymy▪ portfelli ja pintsakuga ratturi nägemine tõi paljudele naeru näole salkun kanssa ja pikkutakissa polkevan pyöräilijän näkeminen toi monille hymyn huulille
▪ naerul näoga tüdruk nauravakasvoinen tyttö
2 ‹
hrl saavas›
(väljendab, et keegi või miski saab kellegi naerualuseks)ilmaisemassa, että jostakusta tai jostakin tulee naurunalainen–▪ pilt riputati rahva(le) naeruks internetti üles kuva ladattiin internetiin kansan naurettavaksi
posti|meesM
kirjakandja, postiljonpostin|jakaja,
postin|kantaja▪ kord kuus tuli tallu postimees ja tõi talle pensioni kerran kuussa taloon tuli postinkantaja ja toi hänelle eläkkeen
toomaM
1 [
mida/keda,
kuhu]
midagi või kedagi kusagilt kellelegi või kuhugi toimetama (kaugemalt lähemale)tuoda,
hakea▪ kohv toodi lauda sekundiga kahvi tuotiin pöytään hetkessä
▪ jõuluvana tõi kõigile kingitusi joulupukki toi kaikille lahjoja
▪ paat tõi merehädalised meie saarele vene toi merihädässä olijat saarellemme
▪ tuul toob metsa poolt suitsuvingu tuuli tuo metsästä savunkatkua
▪ mees tõi lapse koolist mies haki lapsen koulusta
■
(suulise teatamise, edasirääkimise kohta)(
jostakin kertomisesta, edelleen puhumisesta)
tuoda▪ õde tõi kurbi uudiseid sisko toi surullisia uutisia
2 märgib, et millegi tulekuga koos toimub midagiilmaisemassa, että jotakin tapahtuu yhdessä jonkin tulemisen kanssatuoda▪ kes teab, mis elu toob kuka tietää, mitä tulevaisuus tuo tullessaan
▪ jaanipäev tõi kaasa päikesepaiste juhannuspäivä toi auringonpaisteen
■
midagi tagajärjena esile kutsumasaada aikaan, aiheuttaa jotakintuottaa,
–▪ valetamine toob ainult tüli majja valehtelemisesta aiheutuu vain ongelmia / valehteleminen tietää vain ongelmia
▪ vanamees tõi kuuldavale kurguhäälitsuse vanha mies päästi äänen kurkustaan
■
põhjustama kellegi tulemist kusagileaiheuttaa jonkun tuleminen jonnekintuoda▪ Mis sind kirikusse tõi? Mikä sinut kirkkoon toi?
3 (kusagilt, millegi seest) välja võtma või tõmbamaottaa esiin (jostakin)–▪ naine tõi sahtlipõhjast välja oma päeviku nainen otti päiväkirjansa laatikon pohjalta
■
(kedagi või midagi) ilmsiks või avalikuks tegematuoda esiin, ilmi, julki, tunnetuksi, paljastetuksituoda▪ kõik riivatused toodi päevavalgele kaikki siivottomuudet tuotiin päivänvaloon
▪ nüüd tõi naine oma tarkuse lagedale nyt nainen paljasti älynsä
■
avaldama;
esitamajulkaista, julkistaa;
esittää–▪ too mõni näide anna jokin esimerkki
▪ toodud andmed kinnitavad, et .. annetut tiedot vahvistavat, että... / esitetyt tiedot vahvistavat, että...
▪ ajaleht on ära toonud peaministri kommentaari sanomalehti on julkaissut pääministeri kommentin
4 (millegi kohta:) juhtima, suunamajohtaa, johdattaa kulkemaantuoda▪ kruusatee toob otse meie talu juurde soratie tuo meidät suoraan talolle
▪ see kaabel toob elektri majja se on talon sähkökaapeli
5 poegima (või sünnitama)poikia (tai synnyttää)saada▪ kass tõi pojad kissa sai poikaset
turgM
‹
s›
1 müügilaudadega kauplemiskoht;
vastav kaubandusettevõtetori,
kauppa|tori▪ isa tõi turult värsket liha isä toi torilta tuoretta lihaa
▪ Nõmme turg Nõmmen tori
▪ kalaturg kalatori
2 ostu- ja müügitehingute pidevalt toimiv süsteem;
turustuspiirkondkysyntä ja tarjonta sekä niihin liittyvä hinnanmuodostus;
markkina-aluemarkkinat vain mon vars. tal.markkina tal.▪ odav bensiin on turult kadunud halpa bensiini on kadonnut markkinoilta
▪ ta tunneb Venemaa turgu väga hästi hän tuntee Venäjän markkinan erittäin hyvin
▪ piimatoodetele otsitakse uusi turgusid maitotuotteille etsitään uusia markkinoita
▪ võlakirjaturg velkakirjamarkkinat
▪ autoturg automarkkinat
▪ korteriturg asuntomarkkinat
tänulikkus ‹
s›
kellegi abist, kaasaelamisest, osutatud teenest, millegi saamisest vms sugenev hea, meeldiv tunnekiitollisuus▪ tänulikkuse märgiks tõi kolleeg lilli kollega toi kiitollisuuden osoitukseksi kukkia
vahetus|meesM
sportmängudes põhikoosseisu mängijat asendav meeskonnaliigevaihto|mies urh.,
vaihto|pelaaja urh.▪ meeskond tõi platsile kolm vahetusmeest joukkue toi kentälle kolme vaihtomiestä
vorstM
‹
s›
liha ja maitseainete segu, mis on surutud õhukese naha sissemakkara▪ tõi poest jupi vorsti toi kaupasta pätkän makkaraa
▪ lõkkel grilliti vorsti nuotiolla grillattiin makkaraa
■
(millegi kujult seda meenutava kohta)makkara kuv.▪ nägu õhetav, jämedal kaelal kaks rasvast vorsti punoittavat kasvot, paksussa kaulassa kaksi läskimakkaraa
välja tulema1 selguma, ilmnema, osutumakäydä ilmi,
selvitä,
ilmetä,
osoittautua▪ tuleb välja, et tal oli õigus osoittautuu, että hän oli oikeassa
2 välja, nähtavale ilmumatulla esiin▪ päeval tuli päike välja päivällä tuli aurinko esiin
■
keerulisest või raskest olukorrast (tervelt, kahjutult) pääsemaselviytyä,
selvitä▪ Kuidas depressioonist välja tulla? Miten selviytyä masennuksesta?
▪ 9 : 13 kaotusseisust tuldi välja noustiin tappiotilanteesta 9–13
3 avalikkuse ette jõudmailmestyä,
syntyä,
toteutua▪ kontserdi järel sai osta trio hiljuti välja tulnud plaati konsertin jälkeen saattoi ostaa trion jokin aika sitten ilmestyneen levyn
■ [
millega]
avalikkuse ette tulemajulkisuuteen tulemisesta–▪ Egiptus tuli välja araabiakeelse domeeninimega Egypti toi julki arabiankielisen verkkotunnuksen
■
(varjatud asjaolu avalikuks saamise kohta)tulla julki▪ saladus tuli välja salaisuus tuli julki
4 õnnestuma, korda minema, asja saamaonnistua,
luonnistua,
luontua▪ oleksin pidanud finaali võitma, kuid ei tulnud välja minun olisi pitänyt voittaa finaali, mutta se ei onnistunut
▪ pärast sellist teadet ei tulnud tööst enam midagi välja sellaisen ilmoituksen jälkeen työstä ei tullut enää mitään
■
(lõpptulemuse kohta:) kujunema, saamalopputuloksesta–▪ kummardus tuli kohmakalt välja kumarruksesta tuli kömpelö
■ [
millega]
(materiaalselt) toime tulematulla toimeen,
pärjätä▪ ei tule rahaga välja hänen rahansa eivät riitä
ära märkima ‹
v›
1 tähelepanu juhtima, esile tooma;
mainimaohjata huomio johonkin, tuoda esiin;
mainita–▪ komisjon märkis ära kolm põhipuudust komissio toi esiin kolme merkittävää puutetta
▪ ajakiri märgib ära ka selle, et Carmen Kass on pärit Tallinnast lehti mainitsee myös sen, että Carmen Kass on kotoisin Tallinnasta
■
tunnustama, tunnustusega esile tõstmanoteerata▪ samuti märgiti ära kirjaniku novell, mis ilmus Loomingus niin ikään noteerattiin kirjailijan Loomingissa ilmestynyt novelli
2 märgiga tähistama, märkima (tegevuse lõpetatust rõhutavalt)merkitä▪ märkisin kaardil ära koha, kus muuseum asub merkitsin karttaan kohdan, jossa museo on
3 (ametlikult) registreerima, (dokumendina) kirja panemarekisteröidä (virallisesti), kirjoittaa (asiakirjaksi)–▪ seinal ripub graafik, kuhu tuleb ära märkida, kes mida teinud on seinällä on taulukko, johon pitää merkitä, kuka on tehnyt mitäkin
ühendusM
‹
s›
1 ühendatud olek, kontakt;
seda tagavad elemendidkontakti,
yhteys,
kytkentä sähk.,
liitäntä sähk.▪ kui auto ei lähe käima, vaata ühendused üle ellei auto käynnisty, tarkista liitännät
▪ maja ühendus gaasitrassiga on rajamata talon yhteys kaasujohtoon on rakentamatta
■
(liiklusteede, transpordi kaudu)yhteys▪ mandri ja saare vahel on regulaarne ühendus mantereen ja saaren välillä on säännöllinen yhteys
▪ ühendus kesklinnaga on kehv yhteys keskikaupungille on huono
■
(sidevahendite kaudu)yhteys▪ digitelevisioon tõi kaasa kiirema ühenduse digitelevisio toi mukanaan nopeamman yhteyden
▪ meiega võttis ühendust kodanik K meihin otti yhteyttä kansalainen K
■ [
kellega/millega]
(kellegi seotuse või suhtluse kohta millegagi või kellegagi)yhteys▪ ta on ühenduses allilmaga hän on yhteydessä manalaan
■
(suguelulise seotuse kohta)(
sukupuolielämään liittyvästi)
suhde▪ nende ühendusest sündis laps heidän suhteestaan syntyi lapsi
■
(tervikut, sümbioosi moodustavana)yhteys▪ ühendus vägivallast ja õrnusest teeb filmi paeluvaks väkivallan ja hellyyden yhteys tekee filmistä kiehtovan
2 inimeste, organisatsioonide või riikide liit ühiste eesmärkide saavutamiseksyhdistys,
liittoutuma,
yhteisö,
allianssi,
unioni▪ veteranide ühendus veteraaniyhdistys
▪ Rahvaste Ühendus Kansainyhteisö
▪ Euroopa Söe- ja Teraseühendus Euroopan hiili- ja teräsyhteisö