Eesti-soome sõnaraamat

Käyttäjälle/Kasutajale

Päring:

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 11 artiklit

elastne
M
‹adj›
(materjali, lihaste vm kohta:) kujult, vormilt võimeline venima, vetruma vm viisil painduma, seejärel algset vormi taastama
elastinen, kimmoisa, joustava, notkea
▪ tugevad ja elastsed lihased vahvat ja elastiset lihakset
▪ kvaliteetne nahk on pehme ja elastne laadukas nahka on pehmeää ja joustavaa
▪ sõtkuge elastne taigen vaivaa taikina notkeaksi
Seotud sõnad
elastselt ‹adv›
elastisesti, kimmoisasti, joustavasti
jalgu alla võtma
jalule tõusma; omal jalal liikuma hakkama
nousta jaloilleen
lähteä liikkeelle
▪ tugevad valud ei lase haigel jalgu alla võtta kovat kivut eivät anna sairaan nousta jaloilleen / kovat kivut eivät anna sairaan lähteä liikkeelle
■ (majanduslikult) järje peale saama, vajalikule tasemele, heasse olukorda jõudma
päästä (taloudellisesti) hyvään tilanteeseen, päästä tarpeelliselle tasolle
päästä jaloille(en kuv.
liide
M
‹s›
1 masinate, torustike vm tehniliste süsteemide osi, detaile ühendav osa või detail; masinaosade vm detailide ühendus
koneiden, putkistojen tms. teknisten järjestelmien osia tai komponentteja yhdistävä osa tai komponentti; koneiden osien tai muiden komponenttien liittyminen toisiinsa
liitin, liitoskappale
jatkos, liitos, sauma
▪ tuleb väga hoolikalt jälgida, et kõik liited korstnaga oleksid tehtud korrektselt on hyvin huolellisesti tarkistettava, että kaikki liitokset savuhormiin on tehty asianmukaisesti
▪ reguleeritav liide säädettävä liitos / säädettävä liitin
■ kahe puitdetaili vaheline (fikseeriv) liitmisviis või ehituskivide vastastikune asetus müüris
liitos
2 ‹hrl mitm› med (organismis:) suuri kehaõõsi katvate siledate ja niiskete kestade (ning nendega kaetud elundite) haiguslik liitunud olek
kahta elintä yhdistävä epänormaali kudossäie
kiinnike lääk.
▪ pleuraõõnes on tugevad liited pleuraontelossa on voimakkaita kiinnikkeitä
3 sõnaosa, mis liitub sõnatüvele ega esine iseseisvalt (nt tuletusliide -stik, eesliide eba-, muutelõpp -le)
affiksi kiel.
4 teksti, dokumendi lisaosa
liite
▪ näidis on esitatud teksti liites malli on esitetty tekstin liitteessä
läbi hammustama
1 midagi (hammustamisega) läbistavalt katki tegema
katkaista jotain (puremalla)
–
▪ hülgel on tugevad hambad, mis võivad raksuga luu läbi hammustada hylkeellä on voimakkaat hampaat, jotka voivat puraista luun poikki kerralla
▪ jämedat trossi on tangidega raske läbi hammustada paksua vaijeria on vaikea katkaista pihdeillä
2 millestki aru saama, midagi taipama
ymmärtää jotakin
–
▪ hea näha et kõik on selle artikli läbi hammustanud hyvä nähdä, että kaikki ovat lukeneet ja ymmärtäneet artikkelin
maja|kõrgune
M
väga suur, kõrge kui maja
talon korkuinen
▪ tugevad tuuled on kuhjanud randa majakõrgused jäämäed voimakkaat tuulet ovat kasanneet rannalle talon korkuisia jääröykkiöitä
nokk
M
‹s›
1 esileulatuv moodustis linnu peas
nokka
▪ kajakas lendas minema, kala noka vahel lokki lensi tiehensä kala nokassaan
▪ toonekurg plagistab nokka haikara kalisuttaa nokkaansa
■ nokklooma laienenud lame koon
nokkaeläimen kuono
nokka
■ sääse, lutika vm putuka pistmis- ja imemiselund
imu|kärsä
▪ kui riided on piisavalt tugevad, siis sääskede nokk sealt läbi ei lähe hyttysen imukärsä ei mene läpi riittävän paksuista vaatteista
2 millegi ette-, väljaulatuv osa
jonkin uloke
nokka, lippa
▪ õlikannu nokk (tila) öljykannun nokka
▪ nokaga vormimüts lipallinen virkalakki
▪ nokaga kiiver lipallinen kypärä
■ aukudega joomisotsik imiku või väikelapse joogipudeli või -tassi kaanel
nokka {nokkamukissa}, tutti {tuttipullossa}
▪ meie laps hakkas kohe tassist jooma, nokaga kruusi ta ei tunnistanud meidän lapsemme alkoi heti juoda tavallisesta mukista, nokkamukia hän ei huolinut
■ kraananoole liigendosa, mis võimaldab lasti rõhtsihis teisaldada
nosturin osa
puomi, nokka
■ kõnek auto, mootorratta vms esiosa
auton, moottoripyörän tms. etuosa
keula yleisk.
▪ üks mootorrattur sõitis üle ristmiku, nokk püsti (esiratas õhus) joku moottoripyöräilijä ajoi keulien risteyksen yli
3 kõnek (suu kohta, hrl väljendites)
suusta, tavallisesti sanonnoissa
leipä|läpi
▪ Hoia nokk koomal, kui sa ei tea, kuidas asjad on! Pidä leipäläpesi kiinni, jos et tiedä, kuinka asiat ovat!
perekondlik
M
‹adj›
perekonnaga seotud, perekonna(elu)s avalduv
perhe-
▪ perekondlikud sidemed on moslemitel väga tugevad muslimien perhesiteet ovat hyvin vahvat
▪ perekondlik sündmus perhetapahtuma
▪ välismaale tööle minnakse eelkõige perekondlikel põhjustel ulkomaille mennään töihin ennen kaikkea perhesyistä
■ perekonda hoidev, perekonnale pühendunud
perhe|keskeinen
▪ Kadri on hästi perekondlik Kadri on hyvin perhekeskeinen
Seotud sõnad
perekondlikkus ‹s›
perhe|keskeisyys
perekondlikult ‹adv›
perhe|keskeisesti
räsima
M
1 rebima (ja viga tegema), kiskudes, muljudes vm viisil lõhkuma või rikkuma
raastaa, riepottaa, riepotella
▪ Kanaari saari räsinud tugevad tuuled on põhjustanud suurt kahju Kanariansaaria raastaneet voimakkaat tuulet ovat aiheuttaneet suurta vahinkoa
▪ põuast räsitud taimed kuivuuden rasittamat kasvit
■ ‹hrl tud-vormis› vaevatud, vigastatud seisundis olema; (hingelist) vaeva, raskusi põhjustama
‹tav. tud-muodossa›
raastaa kuv., riepotella kuv.
▪ majanduskriisist räsitud riik talouskriisin raastama valtio
▪ kaotused on räsinud ka vaimu häviöt ovat raastaneet myös henkisesti
▪ kuidagi räsitud nägin välja näytin jotenkin elämän riepottelemalta
2 kiirustades, räpakalt haarama, käega kinni kahmama
tarttua johonkin (kädellään) kiirehtien, huolimattomasti
kahmaista, kaapata
▪ mees räsis kasti sülle mies kahmaisi laatikon syliinsä
tugev
M
‹adj›
1 (inimese, looma kohta:) suure kehajõuga
(ihmisestä tai eläimestä:) sellainen, jolla on suuret ruumiinvoimat
vahva, voimakas, väkevä, raavas, roteva
▪ vanaisa oli tugev nagu karu isoisä oli väkevä kuin karhu / isoisä oli vahva kuin karhu
▪ kehalt tugev mees raavas mies / roteva mies
■ jõudu rakendades sooritatav, jõudu ilmutav
jossa on paljon voimaa
voimakas
luja
▪ tugev käepigistus luja kädenpuristus / voimakas kädenpuristus
■ (vaimujõu, eluvõime kohta:) tahtekindel, elujõuline
vahvatahtoinen, elinvoimainen
vahva, voimakas
▪ tugev erakond vahva puolue
▪ mis ei tapa, see teeb tugevaks mikä ei tapa, se vahvistaa
■ ‹substantiivselt› see, kes on jõult või vaimult tugev
‹substantiivisesti› se, joka on ruumiillisesti tai henkisesti voimakas
vahva
▪ tugevate tee vahvojen tie
2 (kellegi või millegi ehituse kohta:) vastupidav, kindel
(rakenteeseen liittyen)
tukeva, luja, vankka, jämerä, kestävä vars. tekn.
▪ tugevad talad vankat palkit
■ (inimese, mõne tema organi kohta:) vastupidav, heas korras
(ihmisestä tai jostakin elimestä:) kestävä, hyväkuntoinen
vahva, luja, voimakas, rautainen kuv.
▪ tal on tugev tervis hänellä on hyvä terveys / hänellä on rautainen terveys
▪ sul on tugev süda sinulla on vahva sydän
3 (protsesside, nähtuste, omaduste kohta:) suure intensiivsuse või mõjujõuga
teholtaan, vaikutukseltaan, intensiteetiltään suuri
voimakas, vahva, kova, ankara, raju
▪ naine vappus, otsekui oleks tugeva voolu alla sattunud nainen tärisi kuin häneen olisi osunut voimakas sähkövirta
▪ vajan tugevamaid prille tarvitsen vahvemmat silmälasit
▪ puhkes tugev torm puhkesi kova myrsky / puhkesi ankara myrsky
■ (aine kohta:) suure kontsentratsiooniga
(aineista:) jossa jotakin olennaista, vaikuttavaa ainetta on runsaasti
väkevä
▪ tugev lahus väkevä liuos
■ (toidu kohta:) toitev, rammus
(ruoasta:) ruokaisa, täyttävä
ravitseva, vahva
▪ kasvav organism vajab tugevat toitu kasvava elimistö tarvitsee ravitsevaa ruokaa
■ (füsioloogiliste või psüühiliste protsessidega seoses)
(aistimuksiin, haluihin, tunteisiin tms. liittyen)
voimakas, kova
▪ tugev valu voimakas kipu / kova kipu
▪ tugevad tunded voimakkaat tunteet
■ (millegi pingelisusele osutavalt)
ponnistuksia vaativa, vaikea (kestää), rasittava
kova, ankara
▪ konkurents on tugev kilpailu on kovaa
■ (kaashäälikute kohta:) suure(ma) jõuga hääldatav
(klusiilien ääntämiseen liittyen)
kova
▪ tugev p, t kova p, t
■ (väljenduse kohta:) vänge, mahlakas; mõjukas, jõuline
(ilmaisutapaan liittyen)
voimakas, vahva
▪ ta armastab tugevaid vandesõnu kasutada hän käyttää mielellään voimakkaita kirosanoja
▪ need olid tugevad argumendid ne olivat vahvoja argumentteja
4 (kellegi või millegi taset hinnates:) hea
tasoltaan hyvä
vahva, kova
▪ tugev maletaja vahva šakinpelaaja
5 mõõtmeilt, hulgalt, määralt suur
hyvin erottuva, silmiinpistävä; määrältään suuri
voimakas
▪ tugev lõug voimakas leuka
▪ poiss lõikas endale tugeva tüki liha poika leikkasi itselleen paksun viipaleen lihaa
tuhara|lihas
M
‹hrl mitm› tuharat moodustav lihas vaagnavöötmes
pakara|lihas anat., istuma|lihas tav. mon.
▪ kiiruisutajal on tugevad tuharalihased pikaluistelijalla on vahvat pakaralihakset
võrse
M
‹s›
külgharu rohttaimede võrsumisel; puittaime pungast arenev suvine juurdekasv
verso, vuosi|kasvain kasv.
▪ spargli rohelised võrsed parsan vihreät versot
▪ Austria mustal männil on tugevad võrsed ja pikad okkad Itävallan mustalla männyllä on tukevat vuosikasvaimet ja pitkät neulaset
■ (millegi alge, algusjärgu kohta)
(jonkin alkuvaiheesta)
itu kuv., verso kuv.
▪ siis ajas meie kirjandus alles esimesi võrseid silloin kirjallisuutemme oli vasta idullaan kuv.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur