Eesti-soome sõnaraamat

Käyttäjälle/Kasutajale

Päring:

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit

kahjuks1
M
‹adv›
märgib kahetsevat suhtumist, kahjutunnet
valitettavasti, ikävä kyllä, pahaksi onneksi
▪ kahjuks ei vasta see jutt tõele valitettavasti se tarina ei pidä paikkaansa
▪ uurimine kahjuks venib tutkiminen valitettavasti venyy
▪ kodukanti satun kahjuks harva satun ikävä kyllä harvoin kotiseudulle
maitse
M
‹s›
1 toidu, joogi vm aine omadus, mida väljendab suus tekkinud aisting
maku
▪ peale soola muud maitset ei tundnudki suolan lisäksi en tuntenut mitään muuta makua
▪ pasteedil oli hõrk maitse pasteija maistui herkulliselta / pasteijan maku oli herkullinen
▪ magusa maitsega õunad makeat omenat / makealta maistuvat omenat
■ väljakujunenud tunne selle kohta, mis on maitsev ja mis mitte
maku
▪ menüüs on eestlase maitsele harjumuspärased toidud ruokalistalla on virolaisten makuun sopivia ruokia
▪ spagetid olid liiga pehmed minu maitse jaoks spagetti oli liian pehmeää minun makuuni
■ (nähtuse vm hrl ebasoovitava erijoone, varjundi kohta)
maku kuv.
▪ kuidagi kahtlane maitse on sel ideel juures idealla on jotenkin epäilyttävä maku
2 esteetiliste väärtushinnangute kogum, sellel rajanev arusaam ilust vms
maku
▪ kontsert nõudlikuma maitsega muusikasõpradele konsertti musiikinystäville, joilla on vaativa maku
▪ Antonina välimusega naised pole tema maitse (ei vasta tema maitsele) Antoninan näköiset naiset eivät ole hänen makuunsa
▪ Evelinil pole riietuse suhtes mingit maitset Evelinillä ei ole minkäänlaista makua pukeutumisen suhteen
meil
M
‹s›
elektronposti vahendusel saadetud sõnum
sähkö|posti, sähköposti|viesti, meili ark., maili [maili, meili] ark.
▪ ta ei vasta mu meilidele hän ei vastaa sähköposteihini
▪ küsimused saatke sekretäri meilile (meiliaadressile) lähettäkää kysymykset sihteerin sähköpostiosoitteeseen
■ süsteemi kohta, mis võimaldab sõnumite saatmist arvutivõrgu kaudu
sähkö|posti
▪ vastus saadeti meili teel vastaus lähetettiin sähkopostitse
mõtlema
M
1 mõistuse abil seoseid leidma ja järeldusi tegema; mõttes asjaolusid või öeldavat kaaluma
ajatella, miettiä, pohtia, tuumia
▪ pean asjad enda jaoks selgeks mõtlema minun täytyy miettiä asiat selviksi itselleni
▪ inimesed ei mõtle, mida nad ütlevad ihmiset eivät ajattele, mitä sanovat
▪ ära kohe vasta, mõtle enne natuke älä vastaa heti, mieti ensin vähän
■ oma mõtteid millelegi konkreetsele suunama või keskendama; kedagi konkreetset silmas pidama, midagi väljendada tahtma
ajatella [jotakuta/jotakin]
tarkoittaa [jotakuta/jotakin]
▪ Millest sa mõtled? Mitä ajattelet?
▪ Mõtle millegi ilusa peale! Ajattele jotakin kaunista!
▪ ma kogu aeg mõtlen, et kõik läheb nagunii halvasti ajattelen koko ajan, että kaikki menee kuitenkin pieleen
▪ ma ei mõtle sind, mõtlen üldiselt en tarkoita sinua, tarkoitan yleisesti ottaen
▪ Mida sellega mõeldud on? Mitä tällä on tarkoitettu?
■ teatud viisil suhtuma, teatud arvamusel, seisukohal olema
ajatella, arvella
▪ Mõtle positiivselt! Ajattele positiivisesti!
▪ ei tasu teistest halvasti mõelda ei kannata ajatella pahaa toisista
▪ mõnikord ma mõtlen, et saan sellega hakkama küll joskus arvelen pystyväni siihen kyllä
2 kavatsema, plaanitsema
ajatella, aikoa
tarkoittaa
▪ mõtlesin õhtuks teha pastarooga ajattelin tehdä illaksi pastaruokaa
▪ Jägermeister oli algselt mõeldud köha ravimiseks Jägermeister oli alun perin tarkoitettu yskänlääkkeeksi
▪ mõeldud – tehtud (otsustamise ning kiiresti järgneva tegutsemise kohta) sanottu ja tehty
3 ‹hrl koos asesõnaga end› ette kujutama
kuvitella
▪ mõtle ennast minu asemele asetu minun asemaani / kuvittele itsesi minun asemaani
■ ‹käskiva kõneviisi 2. isikus, tingivas kõneviisis või da-tegevusnimena› (juhib millelegi tähelepanu, tõstab emotsionaalselt esile)
ajatella vars. ark.
▪ mõtelge, missugune raha lihtsalt maas vedeleb ajatelkaa, mikä määrä rahaa vain lojuu maassa
▪ mõtleks, mida kõike välja ei nuputata ajatteles, mitä kaikkea keksitään
▪ Mõelda vaid, millest me kõik oleks ilma jäänud! Ajatella, mistä me kaikki olisimme jääneet paitsi!
ootus
M
‹s›
‹hrl mitm› see, mida kelleltki või milleltki oodatakse või loodetakse
odotus
▪ tulemused ületavad ootusi tulokset ylittävät odotukset
▪ palk ei vasta ootustele palkka ei vastaa odotuksia
▪ Eesti sportlastel läks üle ootuste hästi virolaiset urheilijat onnistuivat yli odotusten / virolaisilla urheilijoilla meni odottamattoman hyvin
■ ootamine
odotus, odottaminen
▪ õhus on romantika ootust ilmassa on romantiikan odotusta
▪ suvi möödus ootuses, jaatav vastus tuli septembri lõpus kesä kului odottaessa, myöntävä vastaus saapui syyskuun lopussa
sulguma
M
1 kinni või kokku minema, nii et miski, mis oli lahti, avatud, on kaetud või muust eraldatud
sulkeutua
▪ millegipärast aken ei sulgu korralikult ikkuna ei jostain syystä sulkeudu kunnolla
▪ Ettevaatust, uksed sulguvad! Varokaa, ovet sulkeutuvat!
▪ sel anumal on tihkelt sulguv kaas tässä astiassa on tiiviisti sulkeutuva kansi
▪ istun saalis, eesriie sulgub pikkamisi istun katsomossa, esirippu laskeutuu verkalleen
■ senist tegevust lõpetama, edasist tegevust, toiminguid katkestama
sulkeutua
▪ sel aastal sulgub kolm põhikooli tänä vuonna sulkeutuu kolme peruskoulua
▪ aktsia sulgus 27,10 euro juures osake sulkeutui 27,10 euroon
▪ poolfinaaliuks sulgus 12 : 15 kaotusega ovi semifinaaliin sulkeutui 12–15-häviön myötä
2 end (mingisse ruumi) eraldama, ümbrusest eralduma
sulkea itsensä johonkin tilaan, vetäytyä, eristäytyä
sulkeutua
▪ tüdruk sulgus vannituppa tyttö sulkeutui kylpyhuoneeseen
■ endasse tõmbuma, iseloomult, käitumiselt kinnine olema
eristäytyä ympäristöstään, vetäytyä omiin oloihinsa
sulkeutua kuv.
▪ Marit ei vasta, sulgub endasse Marit ei vastaa vaan sulkeutuu kuoreensa kuv.
■ (ahistavana) endaga midagi ümbritsema
ympäröidä (ahdistavasti)
–
▪ me ümber sulgub tihkelt üks teistmoodi tegelikkus toisenlainen todellisuus ympäröi meitä tiiviisti
tahtma
M
1 soovi, vajadust omama midagi saada, teha, saavutada
haluta, tahtoa, mieliä vars. ylät.
▪ Miia tahab modelliks saada Miia haluaa malliksi
▪ Tahan riigikokku! Haluan parlamenttiin!
▪ haige tahab juua sairas haluaa juoda
▪ maantee tahetakse neljarealiseks teha maantie halutaan rakentaa nelikaistaiseksi
■ kedagi (seksuaalselt) ihkama, himustama
himoita jotakuta (seksuaalisesti)
haluta
2 [mida teha] midagi vajama
olla jonkin tarpeessa
vaatia, kaivata
▪ töö tahab tegemist työ on tehtävä
▪ põrand tahab pesta lattia kaipaa pesemistä
▪ laps tahab toita lapsi on ruokittava
3 [mida teha] (osutab millelegi, mis oli juhtumas või võinuks juhtuda:) kippuma, pidama
tahtoa, tupata
▪ uni tahtis vägisi silma tulla uni tahtoi tulla silmään
4 [mida teha] ‹eitusega› osutab, et millegi toimumine on takistatud
‹kielteissä yhteyksissä› ilmaisemassa, että jonkin tapahtuminen on estynyt
–
▪ kevad ei taha kuidagi tulla kevät ei mitenkään ota tullakseen
5 [mida teha] ‹koos olema-verbiga› osutab, et miski püüdleb olema miski, milleks tal puuduvad eeldused
olla olevinaan
▪ öeldu tahtis nali olla sanottu oli olevinaan vitsi
6 ‹ühendites› ükskõik mis, ükskõik kui palju jne
ilmaisemassa samantekevyyttä
–
▪ miski ei aita, tee mis tahad mikään ei auta, vaikka kuinka yrittäisi
▪ ta ei vasta, küsi palju tahad hän ei vastaa, vaikka kuinka kyselisi
tingimus
M
‹s›
‹hrl mitm› asjaolu, ilma milleta mingi muu asjaolu ei saa tekkida või olemas olla
Võrdle eeldus
ehto, vaatimus
▪ töölepingus kokkulepitud tingimused ehdot, joista on sovittu työsopimuksessa
▪ esimene tingimus on, et .. ensimmäinen ehto on, että...
▪ konkursi tingimused kilpailun ehdot
▪ trass ei vasta tehnilistele tingimustele linja ei täytä teknisiä vaatimuksia
▪ lepingutingimus sopimusehto
▪ lisatingimus lisäehto
▪ laenutingimus lainaehto
■ tingimused pl millekski sobivad (asja)olud
olot mon., olo|suhteet mon.
▪ pikk ja soe sügis loob ideaalsed tingimused väljas trenni teha pitkä ja lämmin syksy luo ihanteelliset olot ulkoharjoitteluun
▪ kakaopuu kasvab hästi ka tubastes tingimustes kaakaopuu kasvaa hyvin myös sisätiloissa
▪ hoiutingimused säilytysolosuhteet
▪ sõidutingimused matkustusolosuhteet
▪ tootmistingimused tuotanto-olosuhteet
vaim
M
‹s›
1 kõik psüühiline inimeses, hrl vastandatuna kehale
henki, sielu, mieli
▪ vanaisa vaim on virge ka kõrges eas vaarin mieli oli vanhalla iälläkin virkeä
▪ vaim on valmis, aga liha nõder henki on altis, mutta liha on heikko
▪ kunst ülendab vaimu taide ylentää mieltä
▪ vaim saab vaba olla ka vangistuses henki voi olla vapaa vankeudessakin
■ (inimese loomulaadi kohta; inimese enese kohta, mõnd omadust esile tõstes)
henki, sielu
▪ temas pole ettevõtlikku vaimu ei hänellä ole aloitekykyistä henkeä
▪ see väsimatu vaim jõuab igale poole tämä väsymätön sielu ehtii kaikkialle
■ ‹hrl seesütlevas› (ettekujutuse, kujutluse kohta)
henki
▪ vaimus näen ennast printsessina hengessä näen itseni prinsessana
2 (religioosses tähenduses:) mittemateriaalne osa inimesest; elusolendi elujõud
henki, sielu
▪ ülestõusmisel usutakse vaim kehaga taasühinevat ylösnousemuksessa uskotaan sielun ja ruumiin jälleenyhdistyvän
3 mingit kollektiivi, ajajärku jne iseloomustav mõtteviis
henki
▪ me kodus valitses isamaaline vaim kotonamme vallitsi isänmaallinen henki
▪ otsus ei vasta põhiseaduse vaimule päätös ei vastaa perustuslain henkeä
■ vaimuelu sfäär ühiskonnas vm
henki
▪ võimu ja vaimu vastasseis vallan ja hengen oppositio
■ vaimus [mingis, kelle/mille] viisil, kombel, moel
hengessä
▪ korraks tõmmati tagasi, aga siis lasti vanas vaimus edasi hetkeksi peräännyttiin, mutta sitten jatkettiin entisessä hengessä
▪ ta proovis epikuurlaste vaimus elada hän yritti elää epikurolaisten hengessä
4 (kehatu) üleloomulik olend uskumuslikes kujutelmades
henki, henki|olento
■ surnu hing viirastuse, kummitusena
aave, haamu, kummitus
▪ tapetud noorhärra vaim käib ja kustutab tulesid surmatun nuorenherran haamu kulkee ja sammuttelee valoja
▪ Hamleti isa vaim Hamletin isän haamu
■ kaitsevaim, haldjas
haltija, haltia, suojelus|henki, henki
▪ ohvriand vaimudele uhrilahja hengille
■ paharet, põrguvaim vm pahasoovlik olend
paha henki
▪ mis kurjad vaimud küll teda vaevavad? Mitkä pahat henget häntä riivaavat?
5 (ristiusus Jumala enese või tema väe kohta)
henki usk.
▪ Jumala vaim Herran henki / Jumalan henki
6 ilma hobuseta mõisateol olnud inimene, ka naine või poiss mõisatööl
kartanossa ilman hevosta päivätyötä tehnyt talonpoika, myös nainen tai poika
–

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur