MIS SEE ON

See on Hargla murraku grammatiline andmebaas, mille aluseks on rikkalik näitematerjal Salme Nigoli raamatust "Hargla murraku konsonantism".

Esialgu kasutatakse andmebaasi abivahendina Hargla murraku sõnade morfoloogiliste ülevaadete koostamisel. Perspektiivis on liita andmebaasiga ka muid materjale ning kujundada sellest üldkasutatav murdeuurimise baas.

Murdenäited viisid arvutisse Liina Lindström ja Signe Susi, kasutades selleks Jüri Helekivi süsteemi foneetikamärkide sisestamiseks. Grammatilised andmed ja kirjakeelsed märksõnad lisasid Taimi Murumaa ja Kaire Kivisild. www-versiooni tegi Indrek Hein.

Helmi Neetar ja Ülle Viks

TRANSKRIPTSIOON

Sõnavormid on foneetilises transkriptsioonis ja kuni Võru murde fondi valmimiseni on neid üsna raske lugeda. Diakriitilised märgid ja klaviatuuril puuduvad tähed on kirjas märgikombinatsioonidena. Tähistusviis on järgmine.

Diakriitilised märgid

Kõik diakriitilised märgid on tähe ees. Kui tähe juurde kuulub kaks märki, siis esimesena on pikkust näitav pealmärk, siis allmärk või palatalisatsioon.

Pealmärgid (looksulgude vahel):

tähendus kuju tähistus
----------------------------------------------------------------
kolmveerandpikk: nokk vasakule {<}
ülipikk: nokk üles {^}
poolpikk: graavis {`}
pikk: kriips {-}
lühike: kaareke {(}
lühike (vokaal): punkt {.}
palatalisatsioon: akuut {'}

Allmärgid (nurksulgude vahel):

tähendus kuju tähistus
----------------------------------------------------------------
tagavokaal: kaareke [(]
tagapoolsem: nokk vasakule [<]
eespoolsem: nokk paremale [>]
madalam: nokk alla [v]

Klaviatuuril puuduvad tähed ja märgid

Tehte abil saadavad tähed (tehe looksulgude vahel):

tõste {t}

nt {t}t on tõstega t.

Lihtmärgid (längsulgude vahel):

kurgu-n \n\
larüngaal \q\
rõhk \.\
silbipiir \,\
sõnaseos \_\

Vt ka Tähised

ANDMEVÄLJAD

Andmebaasis on esindatud järgmised keeleandmed iga sisestatud sõnavormi (sõne) kohta:

SNE: sõne originaalkujul (vt Transkriptsioon)

FRA: fraas, mille osa sõne on (verbi liitvormid, ühendverbid, fraseoloogia, liitsõnad, kaassõna- ja arvsõnaühendid)

MSN: märksõna algvorm e lemma (kirjakeelestatud kujul)

TAH: märksõna tähendus

SLK: sõnaliik (vt Lühendid)

MRF: muutevormi nimetus (vt Lühendid)

REK: rektsioon (nõutava muutevormi nimetus)

VDE: viide teisele keelendile: '~ sõne' - paralleelvorm originaalkujul

KOM: kommentaar (tegija küsimuste ja märkuste jaoks)

KHA: alamurrak: M (Mõniste), T (Taheva), K (Koikküla)

PAR: alajaotis ja / või pealkiri

LKN: leheküljenumber

LÜHENDID

A
adjektiiv
ab
abessiiv
abl
ablatiiv
ad
adessiiv
Adem
deminutiivne adjektiiv
Adv
adverb
Ag
genitiivatribuut
Ak
komparatiivne adjektiiv
all
allatiiv
As
superlatiivne adjektiiv
Anud
mineviku personaalne pts adjektiivina
Atav
oleviku impersonaalne pts adjektiivina
Atud
mineviku impersonaalne pts adjektiivina
Av
oleviku personaalne pts adjektiivina
el
elatiiv
es
essiiv
g
genitiiv
ger
gerundium (des-vorm)
ill
illatiiv
imp
imperatiiv
in
inessiiv
ind
indikatiiv
inf
infinitiiv
inst
instruktiiv
Int
interjektsioon
ipf
imperfekt
ips
impersonaal
knd
konditsionaal
kom
komitatiiv
Konj
konjunktsioon
kvt
kvotatiiv
Mn
eitussõna liitvormides
Ms
võrdlussõna liitsuperlatiivis
n
nominatiiv
neg
negatiiv
nud
pts pt ps
Num
numeraal
p
partitiiv
pas
passiiv
pf
perfekt
pl
pluural
Post
postpositsioon
pot
potentsiaal
ppf
pluskvamperfekt
pr
preesens
Pre
prepositsioon
Pron
pronoomen
ps
personaal
pt
preteeritum
pts
partitsiip
S
substantiiv
Sdem
deminutiivne substantiiv
sg
singular
Sja
tegijanimi
Smine
teonimi
Snu
mineviku personaalsest pts-st tuletatud substantiiv
Stav
oleviku impersonaalne pts substantiivina
Stu
mineviku impersonaalsest pts-st tuletatud substantiiv
Sv
oleviku personaalne pts substantiivina
sup
supiin
tav
pts pr ips
ter
terminatiiv
tr
translatiiv
tud
pts pt ips
v
pts pr ps
V
verb
Va
abiverb liitvormides
Vabr
verbi lühivorm (nt las)

TÄHISED

*
järgneb pärisnimi (SNE, FRA, MSN)
!
järgneb tuletusalus märksõnale (MSN)
%
järgneb kogu liitvormi tähendus (MRF - grammatiline; TAH - leksikaalne): sõne tähendus % kogu liitvormi tähendus liitvorm ise (verbi liitaeg, eitus, lahkukirjutatud liitsõna) on väljal FRA
+
piir liitsõna osade vahel (SNE, MSN)
+
piir lahkukirjutatava liitsõnakomponendi ees või järel, kui mõlemad osised käänduvad (MSN)
|
sõnapiir allegrovormis (FRA)
/
piir liite gi-ki ees (SNE)
&
mitmeti tõlgendatavate nähtuste vahel sama välja piires (SLK, MRF) paralleelvormide vahel või ees (FRA, VDE)
?
tegija küsimus-kahtlus (KOM)

Kommentaaris:

SN
Salme Nigoli raamat
Salme
Salme Nigol suuliselt
u.
uus
v.
vana, vananenud
vrd.
võrdle vn (vene), sks (saksa), sm (soome)