[HMS] Hiiu sõnaraamat

(h)ablama <(h)ablada, (h)ablab>, (h)oblama <(h)oblada, (h)oblab>
1. lobisema, latrama ▪ mis sa sεεl ablad Käi; ära habla sii keik‿se aeg Phl; seda hoblamĭst äi jöua mittĕ ära `kuuldăgĭd seda lora ei jõua küll ära kuulatagi Phl. Vt ka jäblama, `ploogama
2. õgima, ahnelt sööma ▪ mis sa nenda ablad, kut `enne `teisi lεheb `söömă Emm; sii ta käis ja oblas mo liha keik `kinni Rei

`(h)aige <`(h)aige, `(h)aiged>
1. põdeja ▪ `haigĕlĕ peab `siiskĭd midad muud `söömĭst `vaatmă haigele peab siiski mingit muud toitu muretsema Phl
2. valu; valus ▪ kis `soolĕ `aigĕd tegi? Phl; jalg aa täna nii `aigĕ Phl; sees `aigĕ kõht valutab Phl

ain <aina, `aina> võrguselise ots, silmus ▪ leigedi salaja vörgu aina otsast tükk ää, et kala äi saa Rei

`aina korda (toimesaamise mõttes) ▪ vähemad `kolme pole `aină saand‿end vähemaga kui kolmekesi ei saanud hakkama Käi; selle asja saab `ompsĕks `aină Phl; saad sa üksi `aină? Phl

`aitama <aidata, `aitab>
1. abistama ▪ pole teised `aitand Rei; mei vöime aidată küll Phl
2. piisama ▪ jo see täna `aităb eks tänaseks aitab Phl
3. kõlbama, sobima ▪ `aitas suureks tallaks ka kõlbas suureks (saapa)tallaks ka Rei; tall `kasvas niikaua, kui `aităs `niită tall kasvas nii kaua, kui tasus pügada Phl; äi see `aită `süiă mittĕ see ei kõlba küll süüa Phl. Vt ka `kölbama, `passima (2), `sündima (2)

(h)akk1 <(h)aki, (h)akki> koonusekujuline viljavihkude kuhilas põllul ▪ rugid `pandĭ akkĭ Phl

`altus <`altuse, `altust> võrgukudumise hakatus ▪ vörgu `altuse `otsa akedi kuduma Käi

alune <aluse, alust> alune; alus, põhi ▪ rotid `ollĭd pärandă alusĕ `øøntsăks ajan rotid olid põrandaaluse ära õõnestanud Phl; keik `voodĭ alust sai läbi otsit Phl; ma ole ennast εε venităn, rünna alun‿nii `aigĕ olen ennast ära venitanud, rinna alt on nii valus Phl; see metsa alunĕ rohi nii örnes (õrn) `niită Phl

and <anni, `andi> anne, võime ▪ vilets jütu and Käi; egaöhel pole jo laulu `andĭ Phl

`ankur2 <`ankru, `ankurd> väike puunõu ▪ meil aa `praegu `ankrud sii Phl; ölut `ankrutĕ sees Phl

aru1 <aru, aru>
1. aru, mõistus ▪ nii lühise arugă inimĕsĕloom Phl
2. teadmine, selgus ▪ kus sa sene arugă lεhed! mis sa selle teadmisega peale hakkad! Phl

(h)arutama <(h)aruta, (h)arutab>, (h)arudama <(h)aruta, (h)arudab> hargnema panema (nt lõnga) ▪ siis `anti vana arudet `lönga‿ja Emm

(h)arv <(h)arva, `(h)arva>, (h)aru2 <(h)aru ~ (h)arva, (h)aru ~ `(h)arva>
1. hõre ▪ arva `süiga puu harvasüüline puu Käi; nii haru aid äi pea `loomă nii hõre tara ei hoia looma kinni Phl
2. haruldane, harva esinev ▪ nee on aru pεεvad, mis mina sεεl käi need on harvad päevad, kui mina seal käin Emm; sii väga aru, kui `ülgid saab siin on väga harva, kui hülgeid saab Emm; nee na arvad sönad, aga sedasi räägidi need on nii haruldased sõnad, aga sedasi räägiti Rei

(h)arvald
1. harva, hõredalt ▪ `seemĕd `ollĭd üsna arvald ülesĕ tuln Phl
2. mõnikord ▪ ta on nii arvald sii käin Phl

`arvama <arvata, `arvab> mõtlema, oletama ▪ münu `arvamise järele Käi; mis ma selle `kohtă `oskă arvată! Phl

asti <asti, astit>, `aste <`aste ~ `astje, `asted> astja, puunõu ▪ sooled `aedi täis ja siis `aste sooled täideti ja siis pandi astjasse (vorstitegemisel) Emm; `tehtud sügise `valmis, `pantud `aste `sisse Käi; kala astid olid Käi

`(h)aukuma <`(h)aukuda, (h)augub>, `oukuma <`oukuda, augub>
1. peamiselt koera kohta ▪ äi tεε, mis see `ollĭ, koerad `haukust öö läbi Phl
2. tõrelema, lõõpima ▪ augub ta kallal ala`löpmătă Phl

`ehted mitm <`ehtede, `ehtid> ebemed (enamasti tekstiilijäätmed, nt voodikoti või padja täiteks) ▪ `kanga `ehted, mis maha kukkuvad (kudumisel) Phl. Vrd `ehte|kott

`ehtima <`ehtida, ehib> kaduma, lõppema, kinni jääma ▪ ma `kohkusi nii `kangest, et piim `ehtis `röndust ää ma kohkusin nii kangesti, et piim lõppes rindadest Käi

`(h)eided mitm <mitm os `(h)eidid> peenikesed villa- või linakiud ▪ mi‿sa kedrad, `heidĕd said `otsă Phl

eige, ege õige, päris, küll ▪ see‿on ege münu nuga see on küll minu nuga Phl; kott `ollĭ eige täis kott oli päris täis (raha) Phl

(h)ein|saks <|saksa, |`saksa> võhumõõk

`(h)eiste <`(h)eiste, `(h)eisted>, `eister <`eistri, `eisterd> veeruum paadi põhja peal

`(h)eitlema <(h)eidelda, `(h)eitleb>
1. jõudu katsuma, maadlema ▪ popsid `eitlest elupεεvad `vaesusega Emm
2. virvendama, küütlema ▪ taevas `eitleb `kangest, punase viiruleine Käi
3. muutlik olema (ilma kohta) ▪ ilm `eitleb, tεε kas tuleb `vihma Emm

`(h)elkuma <`(h)elkuda, (h)elgub> kajama, kõlama ▪ `karjuvăd naa et keik kohad `elkŭvăd Phl

(h)ellik <(h)elligu, (h)elligud> õrn, habras, tundlik ▪ uued püksid on `öörund kintsu pääld ermus elliguks uued püksid on hõõrunud kintsu pealt hirmus hellaks Rei; püupesad nii helligŭd peopesad on nii hellad Phl

ema|puu <|puu, |puud> paadi või laeva kiil ▪ paadi emapuu – kiilupuu Käi. Vt ka ema (2)

(h)ers <(h)erre, (h)ert>, (h)örs <(h)örre, (h)ört> aiaroigas; õrs, latt, ritv ▪ viiskümend ert Emm; nee örred ja `teibad Emm; kurendŭsaid `ollĭ `hertĕst `tehtŭt Phl. Vt ka pile, piste (2), sudi

igade igasugu, kõiksugu ▪ igadĕ `seltsĭ `söömĭst ja `joomĭst `ollĭ nii `herpsăstĭ igasugust sööki ja jooki oli nii hirmsasti (palju) Phl; see on nüid igade pidi parem Phl; küll nad tegevăd igadĕ `moodĭ vigurĭd Phl

igavene <igavese, igavest>
1. alaline, lõpmatu ▪ mis sii maa pεεl igavĕnĕ aa? Phl; see on taal see igavĕnĕ jöru see on tema alaline joru Phl
2. tohutu (rõhutamiseks) ▪ rebase saba on igavene tore Käi

iiling <iilinga, iilingad>, iling <ilingi ~ ilinga ~ ilingu, ilingid ~ ilingad ~ ilingud>, (h)illing <(h)illinge ~ (h)illingu, (h)illinged ~ (h)illingud> iil, tuule- või sajuhoog ▪ nii `kanged tuule ilingid käivad Emm; saju iilingud ehk saju pagid käivad Phl; suur tuule hilling käis üle Phl

(h)iiu|`ranti teatud õmblusega (jalats) ▪ iiu`rantĭ kiŋŋad, nee käisid ikka kouem veel kui tikkudega tehet kiŋŋad Rei

(h)ila2 <(h)ila, (h)ila> võrgu ankrukivi

ilma|söda <|söja ~ |söa, |söda> maailmasõda ▪ esimese ilmasöa `aegu Emm

`imbuma <`imbuda, `imbub> välja või sisse tungima, immitsema ▪ aga vere plekid `imbuvad ikka sεεld lova seest `välja aga vereplekid immitsevad ikka sealt (põranda)laua seest välja Emm

`(h)inktus <`(h)inktuse, `(h)inktust> hingetõmme ▪ jöi kruusi ühe `inktusega tühjaks Käi

`(h)irri pidama <pidada, peab ~ piab> (parastavalt) kõrvalt vaatama, muigama ▪ pole ta midad `ütlĕn, pidan ainuld `irrĭ ei ta öelnud midagi, muianud ainult Phl

`(h)iugema <`(h)iugeda, `(h)iugeb> lauguma, katkema (peamiselt lõnga kohta) ▪ see löng äi kinida `sölmidagid, `iugeb ää see lõng ei kannata sõlmidagi, katkeb ära Rei; `hiugen löng, `hiugeb viimaks εε, lεheb `katke katkenud lõng, katkeb viimaks ära, läheb katki Phl

(h)iuk <(h)iuga ~ (h)iugi ~ iugu, `(h)iuka ~ `(h)iuki ~ `iuku> soga, kõnts, lima ▪ tuhlikeedu vesi läind nii paksuks kut iuk Emm; möni külm keedet `kardul trambidi laua tüki pääl iugiks Rei

jada <jaa, jada>, jäda <jäa ~ jää, jäda>
1. jada (õnge- või võrgurida) ▪ lasimi jää `sisse lasime (võrgu)jada sisse Emm
2. peenar ▪ siis on veel `kaapsa ja `leike jäda siis on veel kapsa- ja kaalikapeenrad Emm; `leikĕ jäad kaalikapeenrad Rei; üks jada `kaapsted Phl. Vt ka peenar (1)

jah mööndussõna; rõhutav sõna ▪ jah on tösine asi, neh on poolik, jah on täielik Emm; see kaupmes, see oln rikas kaupmes jah Phl. Vt ka neh

jalg <jala, `jalga>, jälg2 <jäla, `jälga>
1. jäse ▪ tagumiste `jälgade `pealĕ Emm; `jalkte juurest siit läbi Emm; sedavisi olen `jälgu puhastand Käi; äi see jälg pole `aige suuremad ei, see jalg ei valuta eriti Rei; tekk oli vähe `jalge peal Rei; `trampis `jalgegă Rei; kukkus jala pεεld maha kukkus äkitselt maha Rei; uued `saapăd `jalgăs Phl
2. pikkusmõõt ▪ üks jalg – kaksteist `tolli Phl

jalutu <jalutuma, jalutumad>, jälutu <jälutuma, jälutumad> kehva liikumisega, kõndimisvõimetu ▪ üsna jalutŭmăks jεεn, `saagĭd ise ülesĕ Phl

joosedama <jooseta, joosedab>
1. joosta (või käia) laskma ▪ joosedas `poissi naa‿t sant `vaata pani poisi jooksma, nii et paha vaadata Emm
2. jahvatama (veskil) ▪ käis `Kärdĕl joosedămăs käis Kärdlas veskil Rei

`jootu <`jootuma ~ `jootu, jootumad ~ jootud> jõuetu, abitu ▪ üks noorusĕst `jootŭ, teina vanusĕst `vεεtĭ üks noorusest jõuetu, teine vanadusest väeti Phl. Vt ka jöuetu, ramb, varatu

`joudlik <`joudligu, `joudlikku> nobe; jõuline ▪ `joudlik mees Rei

`jourama <jourata, `jourab> jõurama, jõrisema ▪ üks `jourab natust `aega, jεεb magama, teina `jourab öö `otsa umiguni Emm

jumin <jumina, juminad>, jümin <jümina, jüminad> kõmin, mürin ▪ vεhe jumina `kuulsi läbi une väikest kõminat kuulsin läbi une Emm; suurestüki jümin tuli ikka lisemale Rei

jupi|`meeter <|`meetri, |`meeterd> ruumimeeter (lõhkumata) küttepuid ▪ pole tal `talvĕks puid ka, üks jupi`meetĕr on `rεεstă all tal ei ole talveks puidki, üks ruumimeeter lõhkumata pakke on räästa all Phl. Vt ka tihu

`juplik <`jupliku ~ `jupligu, `juplikku> tüklik, ebaühtlane (nt lõng) ▪ `juplik ja `pinklik löng, tükkisi täis Emm. Vt ka `jumplik

jäku <jäku, jäkud> pealisrõivas ▪ jäku rönnad olid `lahti jaki rinnaesine oli lahti Emm; jäkud `ollĭd jäme ja paksu `riidest Phl. Vt ka jakk

jäss <jässi, `jässi> kidur, väike (olend või ese) ▪ nee jässid aa nii kehvaks jεεn (kartulikribulate kohta) Phl; äi söust öunajässid `aită `süiă `ühtĭd Phl; männajässid sεεl liiva`rüngăs männinässid seal liivarinnakul Phl. Vt ka jöss

jögi <jöö ~ jøø, jöge> jõgi ▪ nad kukkustkid jöge nad kukkusidki jõkke Rei; jøøst peaks sülla üle tegemă jõest peaks silla üle tegema Phl

`jöhker <`jöhkre, `jöhkerd> jõhker ▪ nii `jöhkerd pole veel ennem näin Phl

jöhkerdama <jöhkerda, jöhkerdab> jõhkrutsema ▪ oma `kangust pruugid, mes sa jöhkerdad Käi; kui ta sedamdĕ `teistĕ inimĕstĕ `lastĕgă jöhkerdăb Phl

jöhv <jöhvi, `jöhvi> jõhv ▪ obus‿saba jöhvist saab keiksugusĭd `asjŭ Phl

jöhvik <jöhvigu, jöhvigud> jõhvikas ▪ `Mεεvlĭ rabas aa `keiksĕ suuremăd jöhvigŭd Phl; nad käist veel esimĕsĕ külmagă jöhvigŭl Phl

jölgutama <jölguta, jölgutab>, jölgudama <jölguta, jölgudab>
1. hulkuma, jõlkuma ▪ mi‿sa jölgutad, et sa tööd äi tee Phl. Vt ka kinderdama
2. kõlgutama ▪ jölgudab aga `pääle oma `ända liputab muudkui oma saba (koera kohta) Rei

jölk <jölgi, `jölki>
1. lühike, pisike ▪ jölk paat Rei
2. lühike ja jäme ese või olevus ▪ sita jölk sitajunn Käi; puu jölk puutomp Rei

jönk <jöngi, `jönki> jõnks, käänak ▪ selle jöngi tagand paistab selle käänaku tagant on näha Phl. Vt ka kään, köverdus, pöör2, vönk

jöss <jössi, `jössi> pisike ja jässakas (ese või olend) ▪ üks pisigene poisi jöss on kavalam kui `kaapsa uss Rei. Vt ka jäss

jöud <jöu, `jöudu>, joud <jou, `joudu> jõud ▪ siiss obusel on `jöudu tagasi lükata Emm; tegin ise oma `jouga juba ää senn töö tegin ise oma jõuga selle töö juba ära Käi; jo see sool üle jöu ka käib Phl; akkăst aga `jällĕ `jöudŭ `katsŭmă Phl; tere, `jöudŭ! – jöud hεε (tervitus töötegijale ja vastus) Phl

`jöudma <`jöuda, jöuab ~ jövab ~ jöövab>, `joudma <`jouda, jouab ~ jovab> jõudma ▪ kis `rohkem `joudis ja `rohkem `tahtis Emm; sa jövad `sennĕ küll sa jõuad sinna küll Phl

`jöudus <`jöutsa, `jöudust>, `joudus <`joutsa, `joudust> jõudus, hästi edenev ▪ see on ise `εεstĭ `jöudŭs töö `nendĕl see on siiski päris nobedasti edenev töö neil Phl

jöuetu <jöuetuma, jöuetumad>, jouetu <jouetuma, jouetumad> jõuetu ▪ ta on üks nörk ja jouetu Emm; vana on viimasĕ ajal kehvaks, üsna jöuetŭmăks jεεn Phl. Vt ka `jootu, ramb, varatu

`jöulu|kuu <|kuu, |kuud>, `joulu|kuu <|kuu, |kuud> jõulukuu, detsember

`jöulu|`laupa <|`laupa, |`laupad>, `jöulu|`laube <|`laube, |`laubed> jõululaupäev ▪ nii rumalăd inimeist, et viisid lapsed `jöulŭ`laupă `öössĭ kabelĭ `mεεle Käi; `joulu`lauba `toodi pöhud tuppa Rei; `jöulu`laube `öhtŭ pidi seapεε ikkă laua pεεl olem Phl; `joulu`laupa `öhta `viidi lapsed tüha kabelisse `tontide käde Phl

`jöulu|puu <|puu, |puud> jõulupuu ▪ Eesti ajal `peetĭ küll `koolĭs `jöulŭpuud Phl

`jööper <`jööpri, `jööperd> jõhker, jõhkard ▪ sina `jööper, oja meidest `kougemale! sina, jõhkard, hoia meist eemale! Rei; se va `jööper mees Rei

`jöörama <jöörata, `jöörab>
1. rüselema; jõurama ▪ `jöörăvăd nat joond inimest Phl; `jöörast sεεl öö läbi Phl
2. lengerdama (laeva kohta) ▪ ketid `panta ristati `ahtrist `välja, siis laev äi saa tuulese ilmaga `külgipidi `jöörama akata (kai ääres) Emm

jürtsutama <jürtsuta, jürtsutab>, jürtsudama <jürtsuta, jürtsudab>
1. mürtsutama ▪ see jürtsudas, nii et kövad pougud olid see mürtsutas, nii et olid kõvad paugud Emm
2. põrutama, raputama ▪ outu jürtsudas tee pεεl `erpsesti auto rappus teel hirmsasti Emm

jütt1 <jütu, jüttu> jutt, kõne ▪ taal oli ega `öhtu ika midagĭd jüttu Emm; kinel oli vilets jütu and, see oli `kimpus ka kellel oli kehv kõneand, see jäi kimpu kah Käi; kaks naist aand jüttŭ Käi

kaela|kott <|koti, |kotti> kaelas või üle õla kantav kott ▪ päheste jäuks `vöödakse kaelakott `seltsi pähklite jaoks võetakse kaelkott kaasa Rei

kalas <kalase, kalast> võrgukudumisel kasutatav puuliist ▪ takispust `tehta vörgu kalasid kuslapuust tehakse kalaseid Rei

`kange <`kange, `kanged>
1. jäik, tuim ▪ kεεd aa külma kεε `kangĕks jεεn käed on külma käes kangeks jäänud Phl
2. kangekaelne, jonnakas ▪ sa äi tohi nii `kange `olla Rei
3. jõuline, äge ▪ `kange `töstmisest saab seda viga ägedast tõstmisest tekib see tervisehäda Käi; nii `kangĕ tuuleg‿äi maksa `väljă `minnă nii tugeva tuulega ei maksa merele minna Phl; `kangĕ nälg vetab silma nägemĭsĕ ära Phl; nii `kangĕd `tahtmĭst pole killegĭ teisel Phl
4. tubli, hakkaja ▪ nii `kangĭd `naisĭ löiab harvă nii tublisid naisi leiab harva Phl

kapp <kapa, kappa> puunõu ▪ kapaga vett kaala vahele Emm; ölle kapp Phl. Vt ka kibu, käsik

kapsa <kapsa, kapsad>, kaps <kapsi, `kapsi>, köpsa <köpsa, köpsad> kõbus, käbe ▪ ta on üsna köpsa veel, lεheb na `kapsides, et katsu et järel jövad Käi; see veel kapsa inimene Rei; veel nii kaps inimeine, käib külas tööl Phl

kare1 <`karge ~ kare, kared ~ karet>
1. sööt, harimata põllumaa ▪ neid maid pole `küntutkid, jεεvad `kargĕ Rei; pöld `ollĭ `kargĕ jεεn Phl
2. muru, rohumaa ▪ käi sa sεεl kare εεre pεεl, jo ma plardi sii pasa sees kõnni sina seal muru ääre peal, eks ma plartsin siin pori sees (noormees neiule) Phl

`kargama <karata, `kargab>
1. hüppama, karglema ▪ ja läin keik karatĕs `metsă Phl
2. põgenema, pagema ▪ siiss `ollĭ söavεεst εε `kargăn siis oli sõjaväest põgenenud Phl

kasu1 <kasvu, `kasvu> võrse, kasv (puul) ▪ `noorĭ männa `kasvŭsĭ keededĭ Phl

kasvandus <kasvanduse, kasvandust>, kasvand <kasvandi, kasvandid> kuuse- või männikasv ▪ kuuse kasvandust, vεhegest punast otsad kuusekasvud, väiksed punased otsad Käi

katkestama <katkesta, katkestab> (jõudu) pingutama, pingutamisega liiga tegema ▪ katkestas ennast kivi`töstmaga εε tegi endale kivitõstmisega liiga Emm

kaunis1, kounis1 üsna, võrdlemisi ▪ see kounis ilus riie see on üsna ilus riie Rei

kedra|kont <|kondi, |konti> põlvekeder ▪ löi kedrakondi nii kövastĭ εε Phl

kedrus <kedruse, kedrust>
1. ketramine, ketrustöö ▪ `laubε `öhtŭ kεε, kedrusĕl löpp pεεl Phl
2. kedratud lõng ▪ see kedrus on nii ilus tuln Phl

kee <kee, keed> (köie, lõnga) keere ▪ see on `mütmĕst keest kokkŭ keerutŭt see on mitmest keermest kokku keerutatud Phl

kena <kena, kena>, kina <kina, kina>
1. ilus ▪ on üks ilus, kina saar (laulurida) Käi
2. sõbralik, vastutulelik ▪ ta `ollĭ küll üks kena mees Phl

kere <kere, kered>
1. inimese või looma keha ▪ söö nii `paljŭ, kui keres käib söö nii palju, kui jaksad Phl; vidas kere maha ja jähi kohe magamă heitis pikali ja uinus kohe Phl; mine küsi, kus nad `pannĭd sene vana kere Phl
2. eseme või seadme peamine osa ▪ paadi kere `ollĭ nat søøla pöhi paadikere oli nagu sõelapõhi (lasi vett sisse) Phl

keretama <kereta, keretab>, keredama <kereta, keredab>
1. õgima ▪ küll üks mees vois aga `süia kereta, et sant `vaata Emm
2. logelema, lesima ▪ poiss keretas `pεεvade `koupa maas, teind töötegust `väljagid Emm

`kerge <`kerge, `kerged>
1. väikesekaaluline ▪ nii `kerged `koormăd poleks maksn kaalu `pεεlĕ mittĕ ajadăgĭd Phl
2. hõlpus ▪ `kerge teha ja odav `pruukida Emm; sedasi sai `kerge ermuga söömakorra käde sedaviisi sai hõlpsasti söönuks Emm

kergitama <kergita, kergitab>, kergidama <kergita, kergidab>
1. (pisut) tõstma ▪ kergită ennast natunĕ, et ma oma mütsi kättĕ saa Phl
2. kaarutama ▪ kui väga paks ein oli, siis sai kergidăt Käi

kergu|(h)ärra <|(h)ärra, |(h)ärrad> kirikuõpetaja ▪ kerguärra pole `paarĭ pannund Käi

kess <kessi, `kessi> võrkkott ▪ tule `aita `einu `kessi `panna Rei. Vt ka `kessel

`kessel <`kesle, `kesseld> heinakess, võrkkott ▪ hobuse jägu `heinu `kesle sees Phl. Vt ka kess

kibu <kibu, kibu> väike kapp (puunõu) ▪ pisine kibu, mikega viseda souna kividele väike kapp, millega leili visatakse Emm; piim kibu `sisse Rei. Vt ka kapp, käsik

kida2 <kia, kida> kalalõpus ▪ rapid `vöödaks `välja, kiad jεεvad `sisse rapped võetakse välja, lõpused jäävad sisse Käi

kidev <kideva, kidevad> kidur, põdur ▪ kidevad `moodi inimene põdura olekuga inimene Rei. Vt ka `vialene

kidi <kidi, kidi> kõdi ▪ möni inimene kardab `erpsesti (hirmsasti) kidi Emm

kidistama <kidista, kidistab> kõditama ▪ tohi mitte sedasi kidista Rei

`kiljum <`kiljumi, `kiljumid> lõhik ▪ `kiljumitega jäkk lõhikutega jakk Rei