[HMS] Hiiu sõnaraamat

aid <aja, `aida>
1. (viljelus)ala ▪ `aidăs `ollĭ igadĕ `seltsĭ `pøøsĭd aias oli igasuguseid põõsaid Phl
2. tara, piirdeaed ▪ `meitel ol ajad `ümber (karjamaadel) Emm; see obu `kargab `aidu see hobune on kange üle aia kargama Käi; parandăb mütu `pεεvă seda `aidă Phl

kaarid mitm <`kaaride, `kaarisi> tööriist villakraasimiseks. Vt ka kraasid

`keegid ~ keegid <kennegi, kedagid ~ kedad>, `kiskid <killegi ~ kinnegi ~ kinegi, kidagid ~ kidad> keegi ▪ küsija suu pääl äi pane `kiskid kätt Emm; mitte kinegile ta‿i anna änam Emm; pesu `pulberd pole killegi inimesel olnd pesupulbrit ei olnud kellelgi Käi; jo ta kinnegi jägu ikkă oli Käi; üks müts, pane pεhe, `kiskid äi nεε Phl; ehk kedad viib mind ka Talina ehk viib keegi mind ka Tallinna Phl; ma `kuulĭ küll, et kedad ukse taga kolistăb ma kuulsin küll, et keegi ukse taga kolistab Phl; pole ma täna sii veel kedagĭd näin ei ole ma täna siin veel kedagi näinud Phl; hännaraha `anti `pεεle kauba, nüid änam äi anna keegid Phl

`kiskid vt `keegid

kleid mitm <`kleide, `kleisid> leid (hobuserakmete osa) ▪ sii meitĕl pole `hoostĕl `kleisĭd `selgăs oln siin meie kandis ei olnud hobustel leisid seljas Phl

käärid mitm <`kääride, `käärisi>, kεεrid mitm <`kεεride, `kεεrisi> ▪ sossib seda kεεri`otstĕgă torgib seda kääriotstega Phl

laid1 <laidu, `laidu> paan, riba ▪ purju`riide laidud aa keik ühelaiust purjeriide paanid on kõik ühelaiused Emm

laid2 <laiu ~ laju, `laidu> väike saar ▪ mere lajud on juba poole suuremaks `kasvand Käi; ja ööd `oldĭ sεεl `laidŭs Phl

mailid mitm <`mailide, `mailisi> teatud õnged ▪ kui kevade mailid sees on, siis saab `haugisi Phl

nagid mitm <nagide, nagisid> võrgukuivatamise puud

`nearid mitm <mitm om `nearide>, `niarid mitm <mitm om `niaride> näärid ▪ `nearĭ `laupă ja uue `aastă `öösse näärilaupäeval ja uue aasta öösel Phl

`niarid vt `nearid

näpid mitm <näppide, näppisi>, näpud mitm <näppude, näppusi> tangid ▪ majapidamises peavad ikka näpud olema, muidu äi saa kuidagid `aina (ei saa hakkama) Emm; `panna süsi `näppidega Rei. Vt ka pihid, tangid

nöid ~ nöi <nöia, `nöida> nõid ▪ `kartis et mees `kangem nöi kut tema Emm; see oli nöidinimene Käi

nüid nüüd ▪ see on suur vahe, mis nüid ja `ennĕvanastĭ Phl

pihid mitm <`pihtide, `pihtisi> tangid ▪ ainuld `pihtĭdĕgă sai sene kättĕ Phl. Vt ka näpid, tangid

pärid mitm <päride, pärisid>
1. kõlud, aganad ▪ ega (iga) vilja pärid on, odra ja kaera ja Phl. Vt ka `kölkad
2. päramised, järelsünnitis. Vt ka kasidus, lääs|vasik, ääs|vasik

pöid <pöia ~ pöva ~ pööva, `pöida> labajalg; sukalaba, sukapöid ▪ luukont on sii jala pöva juures pahkluu on siin jalapöia juures Käi; tüid `tärkivad suka `pöistest läbi Rei; suka `pöisel `käima (sukkis, ilma saabasteta) Phl

püid <püiu, `püidu> kalapüük ▪ lihasink oli ega mehel, kes püiul läks lihasink oli igal mehel kaasas, kes püüule läks Käi; kalamehed püiust elasid Phl; kaks nädalĭd `enne `marti ja kaks nädalĭd `peale `marti oli keige parem siia püiu aeg Phl

püksid mitm <`pükste, `püksi> ▪ äi `aită midad, töuse aga ülesĕ ja tömma aga püksid `jalgă Phl; püksi rehm püksirihm Phl

rangid ~ raŋŋid mitm <`rangide, `rangisi> ▪ pani siit `rangidĕ juurest teise otsa `kinni Emm; raŋŋid ehidadi `senna otsa `pεεlε ka rangid seati sinna otsa peale ka Käi

rapid mitm <rappide, rappisi> kalarapped ▪ kass saab kalarapid omale Käi

rubid mitm <rubide, rubisid>
1. rõuged ▪ laps rubis, pisigest villid ajavad ihu `pεεle Käi; rubid `ollĭ `söunĕ `aigus Phl
2. kananahk, naha krobelisus külmast ▪ külm tuul, lapsel rubid ülevăl Phl

saksid mitm <`sakside, `saksisi> tõsteseade (laevaehituses) ▪ `saksidega `panta ka laeval `kliiverpoom ette Emm

süid <süidi, `süidi> lõuna (ilmakaar) ▪ noordi ja süidi prikk on, annab `märku põhja ja lõuna meremärk on, annab märku Käi

tangid ~ taŋŋid mitm <`tangide, `tangisi> ▪ pane siiss tangid ka `taskŭ Phl. Vt ka näpid, pihid

uid <uiu, `uidu>, uit <uidu, `uitu> oid ▪ targa uiduga mees Käi; äi temal pole seda `uitu ka mitte Rei; pole tal nii `paljŭ `uidŭ mittĕ pεεs oln, et oleks vaid jεεn Phl

umb|aid <|aja, |`aida> aiaga piiratud põllulapp ▪ umb`aidas söödedi ka söömavahes obusid Emm; peaks umb`aida kanebid tegema (kanepit külvama) Emm

vaid vait, vaikselt ▪ äi ta äi `oskă mittĕ vaid `ollă Phl; `viimăks jähid iseenesest vaid Phl

varid mitm <varide, varisid> pudemed, varisenu (nt varisenud terad, paadipõhja pudenenud kalad) ▪ varid jεεvad ikka paadimihele Emm

`ühtigid, `ühtid ühtigi ▪ ärra pole sest `oolind `ühtid Rei; pole neid `rohkem käind `ühtid Rei; äi `ühtĭd mitte sugugi Phl

`ükskid ükski ▪ seda poleks küll mittĕ `ükskĭd ennem `uskŭn Phl