[HMS] Hiiu sõnaraamat

jülu <jülu, jülu> kangekaelne; morn ▪ jülu inimene, ei karda midagid Rei; jülu hobune, äi taha `joosta‿nd Phl. Vt ka jörm, jöru (2), jürm, jüru, kaalakas

küir <küiru, `küiru> küür ▪ küir suurem kut mees Emm

küla <küla, küla> ▪ äi meitĕ külas pole söust `asjă mittĕ `ilmăskĭd oln Phl; olge vaid, küla tuleb (võõras tuleb – hoiatati lapsi) Phl

külg <külje, `külge> ▪ ma `niitsi juba külje ää Käi; see on jälle teise `külges olnd Käi; siit `külgĕ peald oli `lahti siit külgede pealt oli lahti Käi; pöhjatse pold `külgest tuleb leigata põhjapoolsest küljest tuleb lõigata Phl

küli <küli, küli> külv ▪ küli on maas Käi; tegid külid ja vedasid puud Käi; küli tegemise aeg kääs Rei

külm <külma, `külma> ▪ sii aa külm just kut kuera `loutas siin on külm justkui koerakuudis Emm; külm on tulemas, mered on juba `alla lasnd külm on tulemas, merevesi on juba alanenud Rei

lüli <lüli, lüli> kõva puu, lülipuit ▪ kuusepuu, mis köveriti `kasvand, alumine külg on lüli Emm

müir <müiri, `müiri> müür ▪ katel ja nösune müir Phl

püir <püiri, `püiri> püür ▪ tema miniăl `ollĭd ikkă nii `peenĕd padja püirid küll Phl

süld1 <sülla, `sülda> sild; sadam, kai ▪ kui `Vaemlăst `tehtĭ süld `Kassărĭ Phl; `Kärdĕ (Kärdla) inimĕst käisid vanastĭ ikkă süllal laeva `vastŭs (käisid sadamas) Phl

süld2 <sülla, `sülda>
1. pikkusühik ▪ süld pidi olemă kahe`kortseld Käi; üks süld – seitse `jalga Phl
2. küttepuude mõõtühik ▪ paar `süldă puid lεheb `talvĕ sees ikkă εε Phl

süle <süle, süle> süli, rüpp ▪ see `vöedi süle see võeti sülle Käi; ega korra kui sülega `vötsid Käi

sülg <sülje, `sülge> ▪ rünnaesinĕ `kleepĭs süljest (riiete) rinnaesine oli süljega koos Phl

sült <süldi, `sülti> ▪ vasiga jalad mina olen küll süldiks keet Käi; pole‿ta `sültĭ mittĕ `keetă `oskăn Phl; ja kus sa nii hεεd süldiliha oled saan? Phl

tüir1 <tüiri, `tüiri> laeva rool ▪ tüiril `ollĭ midad viga, et nad pole saan änam `kurssĭ pidadă Phl

tüir2 <tüiri, `tüiri> kitsi ▪ üks va tüir inimene Käi. Vt ka ihnus

tüli <tüli, tüli> ▪ nad pidid olemă kohe esimĕsĕ `pεεvă tülisĕ läin Phl; mees ja naine oln humigu kodu `kangestĭ tülis oln Phl

tüll <tülli, `tülli> lind ▪ tüll on üks vεhige lind, mere `ääres teeb ta pösa ka ja Emm

üle ▪ aga `teistest läks üle Phl; jooseb sii `ringĭ ja üpab üle aja ka jookseb siin ringi ja hüppab üle aia ka Phl

(h)üll <(h)ülli, `(h)ülli> karvamüts ▪ üllid on `meestel, `vöödaks körvad maha ja Käi; kus ta sösusĕ hülli `jällĕ saab Phl

üll seljas ▪ `kahte `särki seda küll, üks on pesus teina üll Emm