![]() Eessõna • @arvamused.ja.ettepanekud |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 1482 artiklit, väljastan 100
aas1 <aasi, `aasi> priit (purjekal) ▪ ae aas `teise `parda, tuul on teina aja priit teise pardasse, tuul on pöördunud Emm
aas2 <aasa, `aasa> silmus; obadus ▪ siis kεis `aasadĕgă nii, et selle rooli sai tagand ära vötta ka siis käis obadustega nii, et selle rooli sai tagant ära võtta ka Emm; pani aasad `sinna `peale `valmis Emm
`aasta <`aasta, `aastad>, `aesta <`aesta, `aestad> ▪ kolm `aestad `seisis see `vaasti kolm aastat seisis see vaikselt Emm; `aastăde `viisi Rei
(h)ablama <(h)ablada, (h)ablab>, (h)oblama <(h)oblada, (h)oblab>
1. lobisema, latrama ▪ mis sa sεεl ablad Käi; ära habla sii keik‿se aeg Phl; seda hoblamĭst äi jöua mittĕ ära `kuuldăgĭd seda lora ei jõua küll ära kuulatagi Phl. Vt ka jäblama, `ploogama
2. õgima, ahnelt sööma ▪ mis sa nenda ablad, kut `enne `teisi lεheb `söömă Emm; sii ta käis ja oblas mo liha keik `kinni Rei
`aegu ajal, paiku ▪ see `ollĭ naa `löună `aegŭ see oli umbes lõunaaajal Phl; odra `niitmesĕ `aegu Emm. Vt ka `aegus (1)
(h)aganad mitm <(h)aganate, (h)aganid> ▪ vanast ajast oli ahju ja seina vahel kuru, kus aganad `sisse `panti Emm
ahe <ahe, ahet ~ ahed> parsil kuivav vili ▪ `möisas ahe oli kolm part, aga meitel ika kaks Emm. Vt ka ahendus, `ahtam
ahvenas <ahvena, ahvenast>, ahven <ahvena, ahvend>, ahve <ahve, ahved> ▪ εεremurd on `palju mihi ahvenate `riiki viind rannaäärne murdlainetus on palju mehi hukutanud Emm; siin `püiti ahvenăst ja `haugi Phl
aid <aja, `aida>
1. (viljelus)ala ▪ `aidăs `ollĭ igadĕ `seltsĭ `pøøsĭd aias oli igasuguseid põõsaid Phl
2. tara, piirdeaed ▪ `meitel ol ajad `ümber (karjamaadel) Emm; see obu `kargab `aidu see hobune on kange üle aia kargama Käi; parandăb mütu `pεεvă seda `aidă Phl
`(h)aigus <`(h)aiguse, `(h)aigust ~ `(h)aigut>, (h)aigus <(h)aiguse, (h)aigut> ▪ teise aigus puu `külgis (teise hädadest ei hoolita) Emm. Vt ka töbi
`ainas korras ▪ nee asjad on nüid `ainas Emm
`(h)aistma <`(h)aista, (h)aistab> ▪ rεεgi senega voi aista perset (temaga rääkimine on mõttetu) Emm
ai`täh, ai`teh ▪ tegi nii äkisti tüki läbi, et saand aitehkid ütelda Emm; `aitäh, `aitäh, ole miheks aitäh, aitäh, ole meheks Rei
ajalik <ajaliku ~ ajaligu, ajalikku> ▪ ajalik vara on maa`pεεlne vara Emm; ajalik peab `kinnĭ ilmalikud asjad takistavad (jutt on kirikuskäimisest) Phl
ajama <ajada, ajab>, `aema <`aeda, aab> ▪ `aesime piima läbi (koorelahutajast läbi) Emm; siis akkăsĭd teine teise süiks `aemă Käi; kaks naist aand jüttŭ Käi; keige esmald `aedi karvad pääld ära Rei; umigŭ vara ajadăksĕ ülesĕ Phl; nad aast `keemă korra nad ajasid korraks keema Phl
(h)akatama <(h)akatada, (h)akatab>, (h)akadama <(h)akata, (h)akadab>
1. algust tegema ▪ `teisteraast akadast eina`tiuga `pihta naabrid hakkasid heinateoga pihta Emm. Vt ka (h)akkama (1)
2. süütama ▪ ek‿sa‿p saa tuld hakadut? kas sa ei saa tuld süüdatud? Phl
(h)akatus <(h)akatuse, (h)akatust>, (h)akadus <(h)akaduse, (h)akadust>
1. algus, alustus ▪ akatŭsĕks `lauldĭ üks laul Phl; kui ma akatŭsĕ kättĕ saa, siiss lεheb küll Phl. Vt ka `algus
2. tulehakatis, süüde ▪ `keiksĕ param tule akatŭs on kase toht Phl
3. käepide ▪ voi kasti `külges on ka akadŭs Emm. Vt ka (h)akati, kää|akat, kää|(h)akatus
(h)akkama <(h)akata ~ akada, (h)akkab ~ akab>
1. alustama ▪ kui akada neid `vetma kui hakatakse neid võtma Emm; kui akab ranna äärest `välja minemă Emm; siis akedakse nenda selle `ümber laduma siis hakatakse nõnda selle ümber laduma Käi; teised `akvad siis senn `ümber ka panemă teised hakkavad siis sinna ümber ka panema Käi; teina akas siis `jälle Käi; ja akedi (hakati) `jälle neid `nühkimă Rei. Vt ka (h)akatama (1)
2. algama ▪ millas see pidu siiss akkăs? Phl; pulm hakkăn `pεεle pulm hakanud pihta Phl
(h)alesti haledasti ▪ vahest nuttis nii alesti Emm
`alla ▪ lapsed olid köik `alla iga lapsed olid kõik alaealised Emm; kadus seda samu `viisĭ maa `allă ka Phl
(h)alle1 <(h)alle, (h)allet ~ (h)alled> härmatis ▪ alle kord oli täna umigu maas juba Emm. Vt ka uude
`(h)altsima <`(h)altsida, (h)altsib> halssima ▪ `purjesid altsita öhe poordi pεεld üle purjesid halsitakse ühelt poordilt teisele Emm; laev saab `alla tuuld pöörat, see on `haltsimeine Phl
(h)alv <(h)alva, `(h)alva>
1. paha ▪ alva ilmaga ei taha `väljagid `minna Rei; helvet on halv söna Phl. Vt ka paha
2. odav ▪ jo ma siis osta ka, kui alvemaks lεheb, nüid nii kallis Emm; viin `ollĭ halv, toop `maksĭs viisteisn kopĭgăd viin oli odav, toop maksis viisteist kopikat Phl. Vt ka odav
`andma ~ `anma <`anda, annab> ▪ peaks `muuseumi selle `anma Emm; nee ikkă `andvad Rei; ja nii annun (andnud) käsu `väljă Phl; egast perest pidi toop `viljă `antamă Phl; kis sul annab, ma‿anna `soole Phl; äi nad anna asu, et ma oma tööd saaks `tehjă Phl
`(h)anguma1 <`(h)anguda, `(h)angub>, `(h)angema <`(h)angeda, `(h)angeb ~ (h)aŋŋeb> tarduma, hüübima ▪ inimene joob `külma vett, rasvad `angevad ära `sisse Emm; sült akab juba `anguma Emm. Vt ka `pahtuma (2)
`ankur1 <`ankru, `ankurd> (laeva, paadi) ankur ▪ vanasti on laevad `ankru pεεl olnd sεεl Emm; surnd `ankruks `panta kivi voi malmijürakas püsiankruks pannakse kivi või malmikamakas Emm
anne <`ande, annet>
1. kink, and, annetus ▪ kuidas sa `tohtist jumala `ande `peale `sülgida Emm; `tahtis `andid `saada, mardi makki tahtis ande saada, mardi vorsti (mardisantide kohta) Käi
2. veimed ▪ `anti `andid ja `villu ja Käi
apama <apada, apab> jooma ▪ ole pai laps, apa kinasti (kenasti) Emm
`(h)apnema <`(h)apneda, `(h)apneb> ▪ `piima pidast ika seal `apnemas piima nad hoidsid ikka seal hapnemas Emm
(h)arak <(h)araga, (h)aragad> harakas ▪ araga munad aa `pruunisi täppisi täis Emm
(h)arali ▪ puust tehet arali `jälgadega pukk puust tehtud harali jalgadega pukk Emm
(h)aruma <(h)aruda, (h)arub> (üles) hargnema ▪ see asi akkab aruma, akkab tulema `välja see asi hakkab hargnema, hakkab välja tulema Emm; suka sεεr `ollĭ üles arun Phl
(h)arutama <(h)aruta, (h)arutab>, (h)arudama <(h)aruta, (h)arudab> hargnema panema (nt lõnga) ▪ siis `anti vana arudet `lönga‿ja Emm
arv <arvu, `arvu>, aru2 <aru ~ arvu, aru ~ `arvu> arv, hulk ▪ `tündri aru on se, et paned kaks`teissend külimitu `sisse Emm; noh sääl oma aru ikkĕ siis ka jäll `tääda oli noh seal oli oma hulk ikka ka teada (rahvariide seeliku jaoks vajaliku kanga koguse kohta) Käi; arvu järelĕ pole tal neid `paljŭ `olngĭd Phl; kis sene aru ja `otsă tεεb kes teab, kui palju seda kõike on Phl
(h)arv <(h)arva, `(h)arva>, (h)aru2 <(h)aru ~ (h)arva, (h)aru ~ `(h)arva>
1. hõre ▪ arva `süiga puu harvasüüline puu Käi; nii haru aid äi pea `loomă nii hõre tara ei hoia looma kinni Phl
2. haruldane, harva esinev ▪ nee on aru pεεvad, mis mina sεεl käi need on harvad päevad, kui mina seal käin Emm; sii väga aru, kui `ülgid saab siin on väga harva, kui hülgeid saab Emm; nee na arvad sönad, aga sedasi räägidi need on nii haruldased sõnad, aga sedasi räägiti Rei
aste <`astme, astend> trepiaste ▪ kojandi `aitab kolme `astmega küll aia ülekäik kõlbab kolme astmega küll Emm
asti <asti, astit>, `aste <`aste ~ `astje, `asted> astja, puunõu ▪ sooled `aedi täis ja siis `aste sooled täideti ja siis pandi astjasse (vorstitegemisel) Emm; `tehtud sügise `valmis, `pantud `aste `sisse Käi; kala astid olid Käi
`astuma <`astuda, astub> ▪ astu `kergeld ja tereda (tereta) `kärmeld Emm; `astŭs nobesti üle ukse Phl
asu <asu, asu> ebamäärast värvi; hall ▪ asu obu ja asu lehem Emm; kui värv äi aka `ästi, jääb riie asuks kui värv ei hakka hästi külge, jääb riie ebamääraseks Rei
au <au, au>, ou1 <ou, ou> ▪ nii suur rikus ja ou asi Emm; eks see `soolĕ au `pihtă äi käi? Phl
(h)aud <(h)aua, `(h)auda>, oud <oua ~ ova, `ouda> ▪ `löidis omal märja oua leidis endale märja haua Emm; ma‿ilma suur kivi `tullĭ `vastŭ, kui nad seda `haudă `kaevăst Phl; jo see aud ka `tehtut saab, kedad pole veel maa `pεεlĕ jεεn Phl
(h)augutama <(h)auguta, (h)augutab>, (h)augudama <(h)auguta, (h)augudab>, ougudama <ouguta, ougudab> riidlema, pahandama, noomima ▪ ougudăs mool pεε täis Emm. Vt ka (h)auguldama, (h)augutlema
auk <augu, `auku>, ouk <ougu, `ouku> ▪ kaanel oli ouk pääl Emm; nee aa ühe ougu kälimihed (sama naisega intiimsuhtes mehed) Emm; kinel oli siis εε ougu koht ja εεd sönad kellel oli siis hea suuvärk ja sõnaosavus (pulmakommetest) Käi; `püidvăd jεε `aukŭs (kalapüügi kohta) Phl
(h)aul1 <(h)auli, `(h)auli>, aulis <auli, aulist>, oul1 <ouli, `ouli> merelind ▪ ouli pösa oli mere `εεres mätta `otsas Emm
aur <auru, `auru>, our <ouru, `ouru> ▪ kui laevaga merele `minta, siis akeda `enne vεhemald tund `aega `ouru üles `aema Emm. Vt ka (h)aul2
`eemal ▪ ta seisab üsna `eemal, tule mitte `juuregid Emm
ees ▪ peremes oli keige ees Emm; siis inimenĕ `ollĕ ees, käis jälle `loomadĕ ees Phl
`eestlane <`eestlase, `eestlast> ▪ `sakste juures olin `teenimăs, need olid `eestlăst Emm; sula `eestlănĕ, aga nii must pεε puhas eestlane, aga nii tume pea (juuksed) Phl
ega1, eiga, äga ▪ äga neid pole‿sis nii `ermpsasti olnd ka ega neid siis nii hirmus palju ka ei olnud Emm; eiga ta pole `ilmăs tahtn sii eladă ega ta pole kunagi tahtnud siin elada Phl
ehitama <ehita, ehitab>, ehidama <ehita, ehidab>
1. püstitama, rajama ▪ äi sεεl pole ehidet midagi ei seal pole midagi ehitatud Emm; nad ehidast selle maja Emm
2. seadma, sättima ▪ raŋŋid ehidadi sinna otsa `pεεle rangid seati sinna otsa peale Käi
3. ehtima, kaunistama ▪ on ennast nii `kangestĭ ehităn, tεε kus ta minemă akkăb on enda nii ära ehtinud, ei tea, kuhu ta minema hakkab Phl. Vt ka `keilima
ehmes <`ehme, ehmest> udusulg ▪ sule roog, `ehmed körval Emm
ei, äi1 ▪ papa `ütles, et äi pole mitte Emm; mool änam äi ole, äi `lapsi, äi kedagid Phl. Vt ka ep, es
`(h)eitlema <(h)eidelda, `(h)eitleb>
1. jõudu katsuma, maadlema ▪ popsid `eitlest elupεεvad `vaesusega Emm
2. virvendama, küütlema ▪ taevas `eitleb `kangest, punase viiruleine Käi
3. muutlik olema (ilma kohta) ▪ ilm `eitleb, tεε kas tuleb `vihma Emm
elgudama <elguta, elgudab> kisama, pahandama; ähvardama, peletama ▪ elgudas ouna`vargad minema Emm
`elmama <elmata, `elmab> äigama, lööma ▪ sain teist paar `korda elmata Emm; `elma röhmaga äiga rihmaga Käi. Vt ka `ehnama, virutama (1), `(h)äigama (2)
elu1 <elu, elu> elusolek, eluaeg ▪ eluks ajaks `viida sind Siberi sunni`tööle eluajaks viiakse sind Siberisse sunnitööle Emm; üks jähi elusĕ üks jäi ellu Phl
`enne ▪ `enne `pulmi `toodi pruudi kerst ära enne pulmi toodi pruudikirst ära Emm
erk <ergu, `erku> ere ▪ kus sa nii ergu asjaga `jülgud `minna kuhu sa nii eredavärvilise riidega julged minna Emm. Vt ka äre
`(h)ermpsasti, `(h)erpsasti ▪ neid pole siis nii `ermpsasti sellepärast olnd ka neid ei olnud sellepärast siis ka nii hirmus palju Emm
(h)ermus <`(h)ermpse ~ `(h)erpse ~ `(h)ermpsa ~ `(h)erpsa, (h)ermust> ▪ sa nεεd, kui `erpseks on elud-majad jεεnd Emm; see üks ermus värv Käi; ükskord oln nii `hermpsăd nöiad Phl
(h)ermutama <(h)ermuta, (h)ermutab>, (h)ermudama <(h)ermuta, (h)ermudab>
1. hirmutama ▪ kui `öössĭ kedad tuleb, peab ära ermudamă Emm; ermutăb pimes `lapsĭ Phl
2. imestama; pahandama; kaeblema, kurtma ▪ `naabrĭd said selle üle eige ermută Phl
(h)ers <(h)erre, (h)ert>, (h)örs <(h)örre, (h)ört> aiaroigas; õrs, latt, ritv ▪ viiskümend ert Emm; nee örred ja `teibad Emm; kurendŭsaid `ollĭ `hertĕst `tehtŭt Phl. Vt ka pile, piste (2), sudi
esmald ▪ keige esmald oli `söömine Emm; esmald `aedi karvad pääld ära (nahaparkimisel) Rei
esmaspa <esmaspa, esmaspad>, esmabe <esmabe, esmabed> esmaspäev; esmaspäeval ▪ niikoua kui esmabe `öhtani Emm; see oli esmaspa `öhtă, kui naisele tanu piha (pähe) `pantĭ Rei. Vt ka esmasse
etem <etema, etemad> parem ▪ angera liha aa mo meelest `keikse etem Emm; kadagad `olled keige etemad puud Phl
ida <ida ~ ea, ida>
1. ida(kaar); idatuul ▪ `öössĭ `ollĭ tuul east Phl
2. kirre; kirdetuul ▪ kui east sadama akab, siss sajab kolm `pεεva Emm; ida tuul on ise ja `maagare tuul on ise Emm
idenema <ideneda, ideneb> idanema ▪ vili `panta ligusse ja ideneb siis Emm; `kardlĕ seeme aa üsna `εεstĭ idenĕn kartuliseeme on üsna hästi idanenud Phl
igavesti
1. jäädavalt ▪ äi igaveste äi nεε (näe) teda änam Emm
2. tohutult, väga ▪ ärg on igaveste `peksa saand härg on kõvasti peksa saanud Emm
iga|üks <|ühe ~ |öhe, |`ühte>, ega|üks <|ühe ~ |öhe, |`ühte> ▪ egaöhel oli siis kolm lihatükki Emm; jo egaüks oma`moodi teeb Käi; ma äi saa seda igaühe kεεst järjest küsim‿`minnă Phl
`ihkuma <`ihkuda, `ihkub ~ ihub>
1. kisendama, karjuma ▪ `pulmas ihuda ka Emm; peiupoisid `ihkusid köigest körist Rei
2. häälitsema (loomad, linnud) ▪ ärg `ihkub, ta kuuleb vist `vöörud `loomi härg röögib, ta kuuleb vist võõraid loomi Emm
`(h)iidlane <`(h)iidlase, `(h)iidlast>, `iidlene <`iidlese, `iidlest>, `iidleine <`iidleise, `iidleist>, `(h)iiglane <`(h)iiglase, `(h)iiglast> ▪ jönn aa vanam kut `iidlene ise jonn on vanem kui hiidlane ise Emm; `iidlest olid targad ja münu isa oli veel üsna tark Emm; vanad, `muistesed hiiglest seid ika `koostaga vanad, muistsed hiidlased sõid ikka puulusikaga Phl
iiling <iilinga, iilingad>, iling <ilingi ~ ilinga ~ ilingu, ilingid ~ ilingad ~ ilingud>, (h)illing <(h)illinge ~ (h)illingu, (h)illinged ~ (h)illingud> iil, tuule- või sajuhoog ▪ nii `kanged tuule ilingid käivad Emm; saju iilingud ehk saju pagid käivad Phl; suur tuule hilling käis üle Phl
(h)ila1 <(h)ila, (h)ila> (veniv) sülg ▪ venib kut ärja ila (aeglase inimese kohta) Emm; keik rünnaesisĕ hilagă kokkŭ `mεεrin kogu rinnaesise süljega kokku määrinud Phl
ilmal, `ilmas ilmaski, iialgi ▪ vanad inimest pole `koolis ilmal käind vanaaja inimesed pole kunagi koolis käinud Emm; kui `paljŭ ma ole kohut käin, pole `ilmăs `öigŭst saan Rei
ilma|söda <|söja ~ |söa, |söda> maailmasõda ▪ esimese ilmasöa `aegu Emm
ilus <ilusa, ilust> ▪ nii ilus, et kustudab silmad εε nii ilus, et pimestab silmad ära Emm; `tullĭd sügisĕ ilusă rahagă kodu (suvise töö kohta mandril) Phl
ilusti ▪ siiss ta on keik ilusti koos Emm
`imbuma <`imbuda, `imbub> välja või sisse tungima, immitsema ▪ aga vere plekid `imbuvad ikka sεεld lova seest `välja aga vereplekid immitsevad ikka sealt (põranda)laua seest välja Emm
imelik <imeliku ~ imeligu, imelikku> ▪ `ihu lεheb imelikuks (tekib sugutung) Emm
(h)immu <(h)immu, (h)immu ~ (h)immud> himu ▪ soolase immu tuli `pεεle Emm; viina immule pole ta mittĕ `vastŭ saan Phl. Vt ka isandus
(h)ing2 <(h)inge ~ (h)iŋŋe, `(h)inge> osa uksel, aknal ▪ ukse inge `otsas ouk ja `panta sagara `otsast läbi Emm
(h)ipp <(h)ipa, `(h)ippa> ila, rääm ▪ peab omal tubagid suus, suu ja abe ippa täis Emm; ipp suunurkas Käi
iri <iri, iri> naeratus ▪ vettis iri `palge võttis näo naerule Emm
iridama <(ta) iridab> irvitama ▪ nalja ammas, iridab ja naarab `pεεle Emm
isa|lepp <|lepa, |leppa> sanglepp ▪ isalepp, tume koorega Emm
ise <(h)enese, (h)ennast> ▪ kas kooli öpetaja isegid `tεεdis, mis ta nimi on Emm; pole ta ise `oskăn selle `kohtă midad arvată Phl; ise söövad ja kass on laua pεεl Phl; tüdruk oln henese üles poon tüdruk olnud enese üles poonud Phl; kurat `näitab hennast `mütmed `moodĭ Phl
iste <`istme ~ `istna, istend> ▪ `tehta `väike puu iste ja `panta selja taha vεhe puu sang (väike puust sang, tugi) Emm. Vt ka tool1
`istuma <`istuda, istub> ▪ `esteks istu maha, lase suur rutt üle `minna Emm; ta `istus sεεlsamas ukse lappĕs ta istus sealsamas ukse kõrval Phl; mütu `aastăd `kinnĭ `istŭn inimĕnĕ Phl
isu <isu, isu> äike ▪ isu üiab ja lööb `valku kõu kõmiseb ja lööb välku Emm; `kaugĕld `ollĭ juba isu `kuuldă kaugelt oli juba äikesemürinat kuulda Phl. Vt ka müristamine
(h)itu <(h)itu, (h)itud> alp, veider, napakas ▪ itu on `seane, kes nagu vεhe tagasi jεεb hitu on sihuke, kes nagu pisut napakas on Emm; mis hituks teeks mo meeld ja keeld (E. Vrager) Phl
(h)iuk <(h)iuga ~ (h)iugi ~ iugu, `(h)iuka ~ `(h)iuki ~ `iuku> soga, kõnts, lima ▪ tuhlikeedu vesi läind nii paksuks kut iuk Emm; möni külm keedet `kardul trambidi laua tüki pääl iugiks Rei
jada <jaa, jada>, jäda <jäa ~ jää, jäda>
1. jada (õnge- või võrgurida) ▪ lasimi jää `sisse lasime (võrgu)jada sisse Emm
2. peenar ▪ siis on veel `kaapsa ja `leike jäda siis on veel kapsa- ja kaalikapeenrad Emm; `leikĕ jäad kaalikapeenrad Rei; üks jada `kaapsted Phl. Vt ka peenar (1)
jah mööndussõna; rõhutav sõna ▪ jah on tösine asi, neh on poolik, jah on täielik Emm; see kaupmes, see oln rikas kaupmes jah Phl. Vt ka neh
`jahtima <`jahtida, jahib>, `jähtima <`jähtida, jähib>
1. jahti pidama ▪ mees oli igavene kaabak, ainuld `jähtis `vöörud (võõraid) `naisi Emm
2. jahmerdama, sekeldama ▪ sai ma senegă vεhe `jahtĭdă! kas mul oli sellega vähe sekeldamist! Phl
jahu <jahu, jahu>, jähu <jähu, jähu> ▪ jähu tee sa leeme jähuks voi tee sa pudru jähuks Emm; jahu on nii `peene nagu lüit jahu on peenike nagu tolm Phl; `nendĕ jahudĕgă äi saa läbi mittĕ nendest jahudest ei piisa küll Phl
jahu|kivi <|kivi, |kivi>, jähu|kivi <|kivi, |kivi>
1. käsikivi ▪ vanast oli egas peres aida`nurkas jähukivid Emm
2. veskikivi ▪ tuuligu jahukivi Rei
jahuma <jahuda, jahub>, jähuma <jähuda, jähub> jahvatama ▪ jähudi käsikivigă Emm; odrad jahudi käsikivil `peeneks Rei; jahu see kohvi εε! Phl; mis tei jahutĕ änam seda vana `asjă Phl
jahutama <jahuta, jahutab>, jahudama <jahuta, jahudab>, jähutama <jähuta, jähutab>, jähudama <jähuta, jähudab> ▪ mis pala on, seda tuleb ikka jähuta, olgu see supp ehk tee Emm; jahudab supi ää Rei
jakk <jaki, jakki>, jäkk <jäki, jäkki> jakk, kuub; kampsun ▪ `nööpidega jäkk olnd `selgăs Emm; kujut jäkk kootud kampsun Emm; sui `aegăs käib villas‿jakigă suveajal käib villase jakiga Phl. Vt ka jäku