[HMS] Hiiu sõnaraamat

(h)arv <(h)arva, `(h)arva>, (h)aru2 <(h)aru ~ (h)arva, (h)aru ~ `(h)arva>
1. hõre ▪ arva `süiga puu harvasüüline puu Käi; nii haru aid äi pea `loomă nii hõre tara ei hoia looma kinni Phl
2. haruldane, harva esinev ▪ nee on aru pεεvad, mis mina sεεl käi need on harvad päevad, kui mina seal käin Emm; sii väga aru, kui `ülgid saab siin on väga harva, kui hülgeid saab Emm; nee na arvad sönad, aga sedasi räägidi need on nii haruldased sõnad, aga sedasi räägiti Rei

virv <virva ~ virve, `virva ~ `virve>, virb <virva, `virba> (paju)vits, varb ▪ paju virvad aa, neist saab `korvi `tehja Emm