[HMS] Hiiu sõnaraamat

karv <karva, `karva>
1. inimesel, loomal ▪ aes kas voi karva `luhki ajas kasvõi karva lõhki Emm; koer ajab `karvă, keik kohad ta `karvăsĭ täis Phl; taa‿p aja abend, silmnägu `karvă `kasvăn ta ei aja habet, silmnägu on karva kasvanud Phl; akkăs `varssi oma `öigĕd `karvă `näitmă hakkas varsti oma tegelikku olemust näitama Phl
2. värvus ▪ apu piima `karva obune Rei

korv <korvi, `korvi>
1. punutud nõu ▪ ikka lapsed `panti `korvidega `korjama Emm; läks eige kahe korvigă poolalĕ läks kahe korviga pohli korjama Phl. Vt ka rääts
2. heinaveokorv (vankril, reel) ▪ ma äi viitsi `ilmă korvĭtă `einŭ vidadă Phl

körv ~ köru <körva, `körva> kõrv ▪ siis need rangid äi lähe sedasi `vastu `körvasid `sönna Emm; eks sool `körvĭ pεεs pole! Phl