[HMS] Hiiu sõnaraamat

köik <köige, `köike>, keik <keige, `keike>, kiik2 <kiige, `kiike> ▪ keik on tösi, mis rahvas rεεgib Emm; ära sa `keiki `asjŭ ka usu Emm; see köik on üks tühi jütt Phl; mei naised teevad kiik töö ära Phl