[HMS] Hiiu sõnaraamat

`kerge <`kerge, `kerged>
1. väikesekaaluline ▪ nii `kerged `koormăd poleks maksn kaalu `pεεlĕ mittĕ ajadăgĭd Phl
2. hõlpus ▪ `kerge teha ja odav `pruukida Emm; sedasi sai `kerge ermuga söömakorra käde sedaviisi sai hõlpsasti söönuks Emm

kerves <`kerve, kervest> kirves ▪ `kaarde tahumine ju `kerve töö ikka Emm; pidid keik `ennĕ `kervega `valmis `raiuma Emm

korges <`korge, korgest> lumekoorik ▪ lumel on korges pεεl Phl. Vt ka `korske

`körgel, `körges kõrgel ▪ see oli ika na `meeter `körgel, see kiil Emm; aga see on nüid `liigă `körgĕs ülevĕl juba Phl

`körges vt `körgel

körges1 <`körke, körgest> kõrkjas ▪ pole nad seda sεεld körgestĕ seest änem leidn Phl

körges2 <`körke, körgest> kõhr, krõmpsluu ▪ körges on `pehme `nörkuja kont Käi