[HMS] Hiiu sõnaraamat

kola <kola, kola>, koli <koli, koli>, kolu3 <kolu, kolu> kraam, (vanad) asjad ▪ keik kohad suurd kola täis Emm; korista see koli siit ühekorra εε Phl; nii `paljŭ kolu, `kambrĭ uks äi lεhe ka änam `lahtĭ Phl. Vt ka ränk (1), trään

kolu1 <kolu, kolu> veskikolu ▪ `kallăs kotitäie korragă kolusĕ Phl

kolu2 <kolu, kolu> pea, mõistus ▪ senel kolu jägab Emm. Vrd koluma

kolu3 vt kola