[HMS] Hiiu sõnaraamat

kehva <kehva, `kehva>
1. vilets, nigel, napp ▪ `kuulmĭnĕ on kehva Phl; nii kehva terisĕgă (tervisega) pole tast `öigĕd töötegijăd midagĭd Phl; näust kehvaks jεεn Phl
2. vaene ▪ `kehvi inimesi on meide `valdas küll Rei

kihvt <kihvti, `kihvti>, kiht <kihti ~ kihi, `kihti>, kihi <kihi, kihi> mürk ▪ sarapukirjul ussil on ermus `kange kiht Emm; äi kihi tee mehelĕ midad Phl

kreet <kreedu ~ kreeda, `kreetu ~ `kreeta> pasknäär ▪ teda söimada ka veel kreedaks, `karduli kreet Rei. Vt ka margus, päägus

sehvt <sehvti, `sehvti>
1. äritsemine ▪ ega igaüks äi `oskă neid `sehvtĭsĭ ajadă Phl
2. kurameerimine ▪ taal pidid Saaremal kövad sehvtid sees olemă Phl