[HMS] Hiiu sõnaraamat

`alla ▪ lapsed olid köik `alla iga lapsed olid kõik alaealised Emm; kadus seda samu `viisĭ maa `allă ka Phl

järjest
1. alatasa ▪ ta käib järjest, vist iga nädalĕ, öngel Phl
2. järgemööda ▪ nendĕ lapsed `lεhtvăd nüid keik järjest `koolĭ Phl

`jöulu|`laupa <|`laupa, |`laupad>, `jöulu|`laube <|`laube, |`laubed> jõululaupäev ▪ nii rumalăd inimeist, et viisid lapsed `jöulŭ`laupă `öössĭ kabelĭ `mεεle Käi; `joulu`lauba `toodi pöhud tuppa Rei; `jöulu`laube `öhtŭ pidi seapεε ikkă laua pεεl olem Phl; `joulu`laupa `öhta `viidi lapsed tüha kabelisse `tontide käde Phl

kaltsutama <kaltsuta, kaltsutab>, kaltsudama <kaltsuta, kaltsudab> solgutama, trööpama ▪ lapsed kaltsudavad mürades oma `riided `selga εε lapsed trööpavad mürades oma riided ära Emm

`kepsima <`kepsida, kepsib>
1. keksima ▪ lapsed `kepsĭst `ümbĕr laua Phl
2. uhkustama, ärplema ▪ küll see aga kepsib Rei. Vt ka kehitama (2)

koju, kuju2 ▪ lapsed jεεnd (jäänud) `üksi kuju Emm; koer läin (läinud) kurva meelega kuju Phl. Vt ka kodu2 (1)

kook1 <koogi, `kooki> ▪ lapsed `ootsĭd, millas `jällĕ `kookĭ `tehtăksĕ Phl

korv <korvi, `korvi>
1. punutud nõu ▪ ikka lapsed `panti `korvidega `korjama Emm; läks eige kahe korvigă poolalĕ läks kahe korviga pohli korjama Phl. Vt ka rääts
2. heinaveokorv (vankril, reel) ▪ ma äi viitsi `ilmă korvĭtă `einŭ vidadă Phl

`krantsima <`krantsida, krantsib> koerust tegema, kraaklema; osatama ▪ vehest rumald lapsed `krantsivad vahel tee `εεres väikesed mõistmatud lapsed osatavad vahel tee ääres Emm

krekkima <krekkida, krekib> hüplema, karglema, keksima ▪ obu krekib, ei taha `astuda `vankri ede Rei; lapsed, ärge krekkige ja `kargage sedasi Rei

kuper|`kuuti, kuper|`kuutsi, kuper|`käntsi, kuper|`palli uperpalli ▪ lapsed lasid karel kuper`käntsi lapsed lasid muru peal uperpalli Emm; kuper`kuutsi `lasma Käi; möni on üsna `meister selle kuperpalli pεεl Käi; laps läks kuper`kuuti Rei

kusema <`kusta, kuseb> ▪ kui kadribe on sula, kadrid kusevăd `ööldăks Käi; `kussi aja vaheld kusi aia vahelt Käi; lapsed `lasti `sisse `kustă (ämbrisse nn potisinise tegemiseks) Phl

kääves <`kääve, käävest>, kεεves <`kεεve, kεεvest>, kääve <`kääve, käävet>, kεεve <`kεεve, kεεvet>, kääv <käävi, `käävi>, kεεv <kεεvi, `kεεvi> kangapool ▪ kεεves `pantaks süstigu `sisse ja `aedaks läbi Käi; kεεve on süstigu sees Phl; lapsed tegid `jälle `kεεvisi Phl

laudi <laudi, laudid>, loudi <loudi, loudid> (kõrvalhoone) lakk ▪ tema pole tahtnd sεεl magada, läind loudile Emm; ronige aga loudile Rei; lapsed magast loudil Rei; vidas einad toa loudile vedas heinad elumaja pööningule Rei; öled `seoti `vihku ja `pandi laudile Phl. Vt ka laudibe, pöönik

`leedrid mitm <`leedride, `leedrid> leetrid ▪ mei lapsed aa nüid keik `leedrĭ jεεn meie lapsed on nüüd kõik leetritesse jäänud Phl

leet|selg <|selja, |`selga> leetseljak ▪ lapsed käist ikkă leetselja pεεld ujumăs lapsed käisid ikka leetseljakult ujumas Phl

`liugu, `liugi, `liuged liugu (laskma) ▪ lapsed ja vanad `laskvad `liugu (vastlapäeval) Rei; `lεhtvăd `liugĕd `lasmă Phl

läts <lätsi, `lätsi> kullimäng ▪ lapsed `mängivăd `lätsi Phl. Vt ka napi|mäng, nits

`löugama <`löugada, `löugab>, `lougama <`lougada, `lougab> lõugama ▪ äi saa sii rahu, lapsed `lougavad Rei

majal mujal ▪ ju nee lapsed ika majal `valmis `tehta Emm; majal pole `enne `poodid olnd kui `Kärdal pidi olema olnd Rei

moor <moori, `moori> vanaema ▪ lapsed `üitsĭd vanaema mooriks Phl. Vt ka ell (1)

mürama <mürada, mürab> vallatlema, hullama ▪ lapsed mürasĭd nii `ermpsăstĭ Phl

nelja|töllakil, nelja|töllali, nelja|töllalisti käpuli ▪ vεhest lapsed ja juuatäis mihed käivad neljatöllalesti Emm; `jöulupukk oli ise inimene -- neljatöllali tuli `sisse Käi; mees läks neljatöllakil sääld kuurust läbi Rei

nits <nitsi, `nitsi> kullimäng ▪ lapsed `mängĭst öue pεεl `nitsĭ Phl. Vt ka läts, napi|mäng

noppima <noppida, nopib> korjama ▪ lapsed panemĕ odra päid noppimă Emm

`(h)oidma <`(h)oida, (h)ojab> ▪ oja et seda ühegĭ inimĕsĕlĕ äi rεεgi vaata, et sa seda ühelegi inimesele ei räägi Emm; `oiti sedasi tuulpius (laeva kohta, tormivarjus) Emm; ja hoja ise ukse taha ja hoidu ise ukse taha Phl; lapsed `ollid ikka `hoidmăs Phl

oma|väge omapead ▪ ja lapsed jähid `tervĕ pεεvaks omaväge Phl

`otsa
1. peale ▪ `istusime `ühte `kohta `künka `otsă maha Emm; `ollĭ sene kohe kapi `otsă heitn oli selle kapi otsa visanud Phl; pannun omal `ankrŭ `otsă pannud endale ankru otsa Phl
2. lõpule ▪ mei lapsed söövad nenna `paljŭ, et pudru löpeb `otsă Käi; see sai juba `eilĕ `otsă Phl

paiuma <paiuda, paiub> mängima ▪ lapsed `istuvad maas ja paiuvad Emm

palgi|lits <|litsi, |`litsi> palgikelk ▪ obuse`reega `palkisi vidades oli lade‿`otste all palgilits Emm; lapsed lasad palgilitsidega mεεst alla Emm. Vt ka palgi|kölk

petus <petuse, petust>
1. pettus ▪ ma `arvăsĭ kohe, et see üks petusĕ kaup on Phl
2. peitusemäng ▪ lapsed `mängĭvăd öues petust lapsed mängivad õues peitust Phl. Vt ka petidus

piss <pissi, `pissi> ▪ lapsed `lähtvad pissile, aga vanad `lähtvad kusele Käi

plii|pulk <|pulga, |`pulka> pliiats ▪ lapsed kirjudavad `esteks pliipulgaga Emm; `kautăs `jällĕ oma pliipulga εε Phl

pool4 <pooli ~ poola, `pooli ~ `poola> rull, millele keritakse lõng ▪ lapsed `pandi ikka `poolĭsĭ tegemă Phl

`purgama <`purgada, `purgab> õgima, järama ▪ lapsed `purgavad, pärast `karjuvad, et valu läks `sisse Phl

pää <pää, pääd>, pεε <pεε, pεεd> pea ▪ lapsed panemĕ odra päid noppimă Emm; ema `niitis `jälle pää (lambaniitmisel) Käi; naine pole `tohtĭnd `paljă `pεεgă raamandŭd lugedă Käi; sain pougu (paugu) `vastu pääd Rei; siis `vetnud tanu pεεst Rei; eks sool omal pεεd `otsăs pole! Phl; nee sönad pole `tahtĕn tale mittĕ pεhe `jεεdă Phl; laulu sönad pole ikkă veel pεεs Phl

pöis <pöie ~ `pöise, pöit> põis (elund) ▪ lapsed `mängĭst täis puhut pöiegă Phl

rage ~ ragi <rae, rage> tera, iva, sõmer (nt rahetera) ▪ liiva ragi tuli `amba `alla Käi; pisist lapsed söid vöid-sepigud, isegid natust `sukruragesid oli `pääle ripudet Rei; ragede seas `vihma täna, raed ja vihm segamini Phl. Vt ka rahe1

riie <`riide, riiet> ▪ lapsed juba `riidĕs Rei; ära nii `uute riietegă mine Rei; pane ikkă uued `riidĕd `selgă Phl

rügama <rügada, rügab>
1. tööd rabama, vaeva nägema ▪ see on `kange mees tööd rügama Emm
2. möllama, mürgeldama ▪ lapsed rügavad, et `terve ilm väriseb kεε Käi

sauna|(h)ani <|(h)ane, |(h)ane>, souna|(h)ani <|(h)ane, |(h)ane> lastehirmutis ▪ kui lapsed `sounas äi lase `pesta ja `karjuvad, siis ermudata neid, et souna aned tulad so kallale kui lapsed saunas ei lase pesta ja karjuvad, siis hirmutatakse neid, et saunahaned tulevad sulle kallale Emm

tolgus <tolguse, tolgust> ▪ on aga lapsed tolgust küll on lapsed rumalad Emm; mina pole nii tolgus mette olnd Käi; nad va tolgust `tullĭd küsimă nad juhmakad tulid küsima Käi

tont <tondi, `tonti> ▪ siiss `ollĭd iga peres tondid Käi; viisid lapsed kella kahe`teisme ajal, kui keige `rohkĕm `tontĭsĭ on, `tontĭde käde Käi. Vt ka kadu, külm|king, nook2

trööm <trööma, `trööma> mustus ▪ lapsed aest ennast `trööma täis Emm; see trööm äi lähegid änam ära Rei

tuba <toa ~ tua, tuba> eraldi ruum majas; elumaja (maal) ▪ mees jεεnd tuba mees jäänud tuppa Emm; talusin `lambăd tuba ja `niitsin tuas ää tassisin lambad tuppa ja pügasin toas ära Käi; lapsed `mängĭst toa juures lapsed mängisid elumaja ümber Phl; ajas tua `suitsu täis Phl; `nendĕl `ollĭ suur tuba ja kaks vεhemăd `kambĕrd Phl

täi <täi, täid> ▪ lagi pääl on laisad täid, `kukla `oukus kurjad täid, körva ääres `körkjad täid ja otsa ees on orja täid Emm; nii kasimătă inimĕst, lapsed ka `täisĭd täis Phl

tüi <tüi, tüid>
1. tüügas, konts ▪ aga muidu tüid olid ikka ka Emm; loed va obuse naala `tüisid rasja seest loed hobuseraua naelte tüükaid karbis Käi; ta käib ikkă `mütmĕ pεεvasĕ abemĕ `tüigă Phl. Vt ka tüigas, tünk
2. kõrretüügas, kõrrepõld ▪ lapsed noppist rugi tüi seest päid lapsed korjasid lõigatud rukkipõllul (mahavarisenud) päid Käi

vaard <`vaardi, `vaardid> kiirus; hoog ▪ oli täves `vaardis Emm; `tullĭ suure `vaardĭgă `møødă kitsast teed Phl; lapsed `vetsĭd `vaardĭd, `lassĭd mεεst `allă Phl; lεheb oma `vaardĭd Phl

vahetama <vaheta, vahetab>, vahedama <vaheta, vahedab> ▪ vanasti `öödi, et kurat vahedab lapsed εε Emm; vahetăs uued `riidĕd ära ja `pannĭ kodusĕd `selgă Phl; obunĕ vahedădĭ εε, pidi param olemă Phl

`valmis ▪ ju nee lapsed ika majal `valmis `tehta küllap need lapsed ikka mujal valmis tehakse Emm; keik äi söö neid, jüst `valmĭs huss kõik ei söö neid, täpselt nagu uss (angerjate kohta) Phl

varuma <varuda, varub> tasakaalus, püsti hoidma; tugema (nt koormat); seadma ▪ lapsed varusid keik moo `ümber Emm; varub `selga Emm; ise ajas oost ja `katsŭs `koormăd ka varudă Phl

viks <viksi, `viksi> tubli, viisakas ▪ ta on üksi nii viksid lapsed ülesĕ kasvatăn Phl

`vinkima <`vinkida, vingib> sörkima, jooksma ▪ lapsed `vinkivad pεεva läbi oues, äga nee väsi Emm. Vt ka `nirkima, `sankima, `vintima

(h)älistama <(h)älista, (h)älistab> meelitama, peibutama ▪ sa älistad mei lapsed oma `seltsi Emm; älistăb kallalĕ küll, aga kallald εε äi saa Phl

`ööksed mitm <`ööste, `ööksid>, `øøksed mitm <`øøste, `øøksid> õeksed ▪ mei oleme sugulased, `ööste lapsed Rei; `nendĕl `øøstĕl `ollĭ küll hεε läbi`saamĭnĕ Phl

(h)ööts <(h)öötsa ~ öötsu, `(h)öötsa ~ `öötsu> kiik ▪ kask tömmeda köveraks, `sinna `otsa `panta korv, ööts on `valmis Emm; lapsed `ollĭd `kanged `höötsă tegemă Phl. Vt ka kiik1

`ütlema <ütelda, `ütleb> ▪ vanasti `öödi, et kurat vahedab lapsed εε vanasti öeldi, et kurat vahetab lapsed ära Emm; üks vana mees `ütlend Emm; ise `ütlest moole ise sa ütlesid mulle Käi