[HMS] Hiiu sõnaraamat

luu <luu, luud> ▪ luud-kondid valudavad, ilm leheb sandiks Emm; kui luu sees `aige on, kaabi aga öbet kui luud valutavad, kaabi aga hõbedat Rei; see oli jäll‿luust tehet Rei; paljas luu ja nahk (kõhna inimese v looma kohta) Phl. Vt ka kont