[HMS] Hiiu sõnaraamat

(h)alle1 <(h)alle, (h)allet ~ (h)alled> härmatis ▪ alle kord oli täna umigu maas juba Emm. Vt ka uude

(h)ernes <`(h)erne, (h)ernest> ▪ see`aasta polegid `ernĭd maas Rei

istuli istukile; istukil ▪ mehed olid istuli `karge pääl maas mehed olid istukil rohu peal maas Rei; kukkŭs istulĭ maha Phl; istulĭ `peendră vahel Phl

kaapsas <`kaapsa, kaapsast> kapsas ▪ `nendĕl `ollĭ nii `paljŭ `kaapsŭd maas oln nad olid nii palju kapsaid istutanud Phl

keretama <kereta, keretab>, keredama <kereta, keredab>
1. õgima ▪ küll üks mees vois aga `süia kereta, et sant `vaata Emm
2. logelema, lesima ▪ poiss keretas `pεεvade `koupa maas, teind töötegust `väljagid Emm

köhuli, köhulisti kõhuli ▪ ma via natust köhuli heidan korraks pikali Rei; ise lesis köhulisti maas Phl

küli <küli, küli> külv ▪ küli on maas Käi; tegid külid ja vedasid puud Käi; küli tegemise aeg kääs Rei

lapiti küljeli; siruli, röötsakil ▪ peaks tütsid `allă panemă, muidu ta leheb üsna lapitĭ peaks toed alla panema, muidu ta ta vajub üsna küljeli (viltu vajunud aiast) Rei; obu on `aige, lapiti maas Rei

leek <leegi, `leeki> püksilakk ▪ so püksi leek tagand maas Phl

maa <maa, maad> ▪ see oli sedasi, et lumi oli veel maas Emm; kus need `körgemad maad olid Emm; üks kubjas tuli suureld maald Emm; pole maa `päälgid mina kuulnd ega näind ei ole ma eales kuulnud ega näinud Käi; keik nee maad on vanaisa `väljă `ostĕn kõik need maad on vanaisa välja ostnud Phl; poeg `terve `aastă oln maas ja surn poeg olnud terve aasta voodis ja surnud ära Phl; homigu hakedi `surnut maha `viima (matma) Phl; pole `surnut maha `viiă oln polnud surnut, keda matta Phl

paiuma <paiuda, paiub> mängima ▪ lapsed `istuvad maas ja paiuvad Emm

pöliti põlvili ▪ ma `otsĭsĭ pölitĭ maas keik nurgad läbi, pole löidn `ühtĭd ma otsisin põlvili maas kõik nurgad läbi, pole leidnud ühtigid Phl

riist <riista, `riista>
1. (puust) nõu ▪ pani piima `riistade `sisse Käi; vanal ajal oli ölle käsik, senega `toodi, oli suurem riist, kalti kapa `sisse Käi; ölut on `riistăs Rei
2. töövahend ▪ keik riistad ikka oma nor`maalis kohapεεl kõik rakmed ikka oma õiges asendis Emm; keik riistad on maas kõik (hobu)rakmed on maas Käi; sene töö juures peab ikkă εεd riistad olemă Phl

ränk <ränga, `ränka>
1. koli, kraam ▪ ja `tühja `ränka ja koli `senna `pεεlε Käi; keik kohad `ränkă täis Phl. Vt ka kola, trään
2. risu, räga, lasu ▪ metsa ränk, mis on keik alvad asjad sεεl maas, tihed ja, pajud ja, mitte suur mets end Emm; kiviränk mere `εεres kivilasu mere ääres Emm. Vt ka räga. Vrd rängane

seliti selili ▪ `panti seliti vasik vasikas pandi selili Käi; soldat magas selitĭ maas Phl

`toibuma <`toibuda, `toibub> paranema ▪ kes on üsna `vaaste maas olnd, `ööldaks, akab `toibuma kes on päris voodihaige olnud, (siis) öeldakse, hakkab toibuma Käi

uude <uude, uuded ~ uudet> härmatis ▪ puude `külge laseb suur lume kord, lume uude Emm; puud on uudes Emm; umigŭ vara `ollĭ uude maas, paar `kraadĭ `külmă Phl. Vt ka (h)alle1. Vrd uudetama

vahel
1. mingis vahemikus ▪ vahe aid on ega öhe krundi vahel Emm; pole aru saan, mis asi sεεl pøøsastĕ vahel maas on Phl
2. mõnikord ▪ vahel pole `leibă ka majas oln mittĕ Phl. Vt ka vahest

vikk1 <viki, vikki> segavili ▪ vikkĭ peab ikkă maas olemă, kui sa tahad `loomĭ pidădă Phl