[HMS] Hiiu sõnaraamat

ma vt mina

maa <maa, maad> ▪ see oli sedasi, et lumi oli veel maas Emm; kus need `körgemad maad olid Emm; üks kubjas tuli suureld maald Emm; pole maa `päälgid mina kuulnd ega näind ei ole ma eales kuulnud ega näinud Käi; keik nee maad on vanaisa `väljă `ostĕn kõik need maad on vanaisa välja ostnud Phl; poeg `terve `aastă oln maas ja surn poeg olnud terve aasta voodis ja surnud ära Phl; homigu hakedi `surnut maha `viima (matma) Phl; pole `surnut maha `viiă oln polnud surnut, keda matta Phl

mari <marja, `marja> ▪ `marjŭ nii `paljŭ, `lεhtvăd `jällĕ mäjaks marju on nii palju, lähevad jälle mädaks Phl; mei pole see `aastă veel marjal käin Phl

mart <mardi, `marti>
1. mardipäev ▪ mardiks ikka `tehti (hapusid makke) Rei. Vt ka mardi|pääv
2. mardisant ▪ `martĭdĕlĕ pidi `ühtĕ ja teist `anmă Phl

mina <minu, mind>, müna <münu, mind>, ma <mu ~ mo, mind> ▪ kene `pihtă see lεheb, see on münu pruut Emm; müna ole vanatüdruk mina olen vanatüdruk Emm; ja vanaema `kinkis `moole kassi Emm; kus mina sellest pea `tεεdmă kuidas mina sellest pean teadma Phl; pole mo‿kεεst midad küsit minu käest ei küsitud midagi Phl; see `ollĭ moost vanem Phl; nad `ollĭd `moogă kohe esimĕsĕ `pεεvă rahul nad olid minuga kohe esimesel päeval rahul Phl; münul oo ka soldatĭd Phl; neid lεheb münul tarvist Phl; mis see `surnu münule teeb ja mina `surnule Phl