![]() Eessõna • @arvamused.ja.ettepanekud |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 21 artiklit
koonatu <koonatuma, koonatud ~ koonatumad> inetu ▪ ni koonatu inimene pitka ja köhna `näoga – pole mette muku end Emm
kriips <kriipsu, `kriipsu> joon ▪ mette `kriipsugid pole `sisse `aedut (talvel pole teed sisse aetud) Rei; tömma `siiă kriips `allă Phl
`kuskild, `kusseld, `kuskist kuskilt ▪ et `kuskild poold midagĭd mette `viltu äi saa `minna Emm
`kähtama <`kähtada, `kähtab>, `kehtama <`kehtada, `kehtab> raatsima ▪ pole `kähtand koeral öigus jägu `süia `anda ei raatsinud koerale nagu kord ja kohus süüa anda Käi; äi mina `kehta mette oma `aega `raidada ei ma raatsi oma aega raisata Käi; pole ta kähtn mittĕ midad `andă Phl. Vt ka `täima
`kölbama <kölvata ~ `kölbada, `kölbab>, `kolbama <kolvata, `kolbab> kõlbama ▪ see äi `kölba `kusse pool see ei kõlba kuhugi Emm; see asi ei `kölba mette, see on `kölbmata Rei; pole `kolban `taevă ei kõlvanud taevasse Phl. Vt ka `aitama (3), `passima (2), `sündima (2)
löime <`löime, löimet> lõimelõng ▪ see `kölba mette kudesse äga löimesse Emm; suure völla rattal on puust `ambad `külges, nendest `lasta löimet järele Rei
`moodi ▪ niisune päranda `moodi oli niisugune põranda moodi oli Emm; pole mina ema `moodi mette teind Käi
`murdma <`murda, murrab>
1. katki murdma, ära murdma ▪ sarabu oksast `murtakse sarapuu oksast murtakse Emm; `murdĭs pooleks ja `pistĭs `taskŭ Phl; mere `εεrĕs aa jämed puud maha `murdĕn (murdnud) Phl
2. saaklooma tapma ▪ aga tema pole mette `murdend Käi; läin murdn varsa εε läinud ja murdnud varsa ära Phl
muu <muu ~ muune, muud> ▪ nee pole muud mette midagid Käi; ja `rεεkĭn muunest asjast ka ja rääkinud muust (asjast) ka Phl
möjuma <möjuda, möjub>, `möuma <`möuda, möub> mõjuma ▪ mette ühegisse pole see möund mitte ühessegi see ei mõjunud Emm; see möub üsna `püskust see mõjub päris vähesest Käi. Vt ka mönuma
pastik <pastigu, pastigud> paastuajal niidetud lambavill ▪ `lamba pastigu vill ja kevadene vill ja `suine vill; `suine vill on keige param, pastigu vill äi ole ka mette sant Phl
pukk2 <puki, pukki> jäär, sokk ▪ lase mette poiss`lapsi mei puki `juure, nee `aevad ta `varsti tigeks Käi; pεεru ehk pukk ehk jεεras, se üks puhas Phl. Vt ka jääras
püu|täis peotäis ▪ pole mette jähu püutäit majas Emm; `vöödakse aga suur püutäis võetakse aga suur peotäis Käi
satutama <satuta, satutab>, satudama <satuta, satudab> puudutama ▪ pole ta mind mette satuta saand end ei ole ta mind küll puutuda saanud Emm; teda äi vöi kogemătă ka mittĕ satută Phl
soe <sooja ~ soja, `sooja> ▪ siis umigu supp tee sojaks Käi; `suise soja ajaga Käi; `sooja vett pole mette `pantud Rei; sooja ilmagă `ollĭ hεε `minnă Phl
`süitama <`süita, `süidab> süütama ▪ pole mina seda mette pölema `süitand Käi
tegu <tegu ~ teu ~ tiu, tegu>
1. tegemine, toiming ▪ karjast olid kevade `loomdega üsna tegus karjased olid kevadel loomadega üsna hädas (jutt on karjalaske ajast) Emm; tegu ölut õllelaar Käi; mina pole mette seust tegusid teind Käi; nee pole mihe tegud ega midad Phl
2. feodaalne töökohustus ▪ kui `käidi `möisĕs tiu `päivi tegemĕs Käi; tiul käisin puu`kingadegă Phl
tolgus <tolguse, tolgust> ▪ on aga lapsed tolgust küll on lapsed rumalad Emm; mina pole nii tolgus mette olnd Käi; nad va tolgust `tullĭd küsimă nad juhmakad tulid küsima Käi
trasima <trasida, trasib> lohakalt kokku õmblema, lappima ▪ kui `paika pole ja `kange rutt taga, trasida ouk `kiinni Emm; maa ole kaa pεε `otsa trasind, aga ma‿p joua `kusse `poole (töötanud märgatava tulemuseta) Emm; pühabă trasis oma `riidĭd Käi; trasimene äi‿jole mette ilus töö Phl
`viltu ▪ et `kuskilt‿pold mette `viltu äi saa `minna Emm; nii `viltŭ vajun, et kojauks äi tule ka `lahtĭ Phl
ööl2 <`ööla, `öölad> õel ▪ teist nii `öölad mina äi tunne mette maa `pεεlgĭd Käi