[HMS] Hiiu sõnaraamat

`muistma <`muista, muistab>
1. mõistma, aru saama, oskama ▪ et nad kerigŭ ees pole lugedă muistnd et nad kirikuliste ees lugeda ei osanud Käi; mina muista muud `moodi `rääkida Käi; mina muista ütelda nüid, naa vähese poold kokk ma ei oska nüüd õieti öelda, väiksepoolne saad oli Käi; ja `muistis ka ja läks `jälle `vaulĕ ja sai aru küll ja läks jälle vao peale (künnihärja kohta) Phl; ega ta `naljă äi muista Phl. Vt ka `möistma
2. mäletama, meeles pidama ▪ ma pole `muistĕn `taalĕ üteldă mul ei olnud meeles talle öelda Phl; kui mees poleks muistn ette valmista kui mehel poleks meeles olnud ette valmistada Phl