[HMS] Hiiu sõnaraamat

`(h)austel <`(h)austli ~ `(h)austle, `(h)austeld>, `oustel <`oustli, `ousteld>, `ouster <`oustri ~ `oustre, `ousterd>, `ouskel <`ouskli, `ouskeld>, `ousker <`ouskri, `ouskerd> hauskar ▪ vettĭs `viimăks `austlĕ kättĕ ja akkăs vett `väljă ajamă Phl. Vt ka kappel

`jöhker <`jöhkre, `jöhkerd> jõhker ▪ nii `jöhkerd pole veel ennem näin Phl

`jööper <`jööpri, `jööperd> jõhker, jõhkard ▪ sina `jööper, oja meidest `kougemale! sina, jõhkard, hoia meist eemale! Rei; se va `jööper mees Rei

`lööper <`lööpri, `lööperd> (tali)köis (laevas) ▪ seda pole ennem mittĕ oln, et `lööpĕr oleks pooleks läin Phl

`naaskel <`naaskle, `naaskeld> ▪ `pistĭs `naasklĕgă omalĕ `sörmĕ Phl

`niiske <`niiske, `niisked> ▪ saand midagid `niisked käde ja pistnd suhu Rei. Vt ka `nepse

nöder <nödra, `nötra> nõder ▪ see tuline saun vettĭs ihu üsna nödraks Phl

nöör <nööri, `nööri> ▪ kolmas oli, kes siis seda `nööri `körgelĕ `töstis Emm; `nööridegĕ `ollĕd `jalgĕs (puukingad) Phl

`ouskel, `ousker vt `(h)austel

röösk <röösa, `rööska>, røøsk <røøsa, `røøska> rõõsk ▪ röösa piima supp Rei

`söömer1 <`söömre, `söömerd> suur, paks (sõimusõna) ▪ nii kui igavene `söömer, kui paks ja punane on Emm

`söömer2 <`söömre, `söömerd> tuuliku osa ▪ `söömer `panta üles, sene `pεεle `panta tuulik üles; jälg on keige esimene, siis on `söömer Emm

`töuker <`töukri, `töukerd>, `touker <`toukri, `toukerd>, `toukur <`toukru, `toukurd> tuuker ▪ `töukrĭd töid selle mere pöhjast `väljă Phl

`ööder <`öödri, `ööderd> pihik ▪ see oli küidŭ `öödrĭ riie see oli (rahvarõiva) küütkuue pihiku riie Käi; `ööder oli üle pεε visat, vööst saadik pihik tõmmati üle pea, ulatus vööni Käi

`ööse vt `öössi

`öössi, `öösse, `ööse öösi, öösel ▪ ta olnd `öösse `naabri peres Emm; `öösse `öues, `pεεvă `öues – tuulelipp Phl; pidimĕ ikkă `öösĕ ka ära olemă Phl