[HMS] Hiiu sõnaraamat

pöhi1 <pöhja ~ pöha, `pöhja> aluspind ▪ sai mere `pöhjăst kivi veedut vedasime merepõhjast kive Emm; oli üsna vεhe vani pöhja pεεl oli üsna vähe kausi põhjas Käi; `katkise pöhagă äi `aită katkise põhjaga ei kõlba (sõela kohta) Rei; kardetĭ, et veab laeva `pöhjă Phl

pöhi2 <pöhja ~ pöha, `pöhja>, pohi <pohja ~ poha, `pohja> ilmakaar ▪ `keerĭs juba `öhtŭ `pöhjă keeras juba õhtul põhja (tuule kohta) Phl