[HMS] Hiiu sõnaraamat

Eessõna@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 7 artiklit

jung <jungi ~ juŋŋi ~ juŋŋa, `jungi ~ `junga>
1. (puust) kaevuämberkaju jung, `ämber, kinnega saaks kajust vett `toodud kaevuämber, millega kaevust vett tuuakse Emm; kas senne juŋŋa äärest voib `juua? Rei. Vt ka raand, rakk1, `ämber
2. kaevuvinnkaju jung oli, kui `lahtised kajud olid Käi. Vt ka kaju|kook

krapp <krapi, krappi> (puust) karjakellhärjal ja lehmal `olled ikka krapid, hobustel `ollid kellad Phl

lasn <lasna, `lasna> (puust) labidaslasnaga `löödaks öljed tasaseks, kui katust `tehtaks Käi. Vt ka labit, laste

`liugene <`liugese, `liugest> puust liud`liugene on puust küna, nelja`kantlik, kalad olid sees Emm

naga <naga ~ naa, naga> puust pruntvirre tilgub naa otsast Rei; `viimăks said sene naga `lahtĭ Phl. Vt ka prunn, töök (2), vikk2

riist <riista, `riista>
1. (puust) nõupani piima `riistade `sisse Käi; vanal ajal oli ölle käsik, senega `toodi, oli suurem riist, kalti kapa `sisse Käi; ölut on `riistăs Rei
2. töövahendkeik riistad ikka oma nor`maalis kohapεεl kõik rakmed ikka oma õiges asendis Emm; keik riistad on maas kõik (hobu)rakmed on maas Käi; sene töö juures peab ikkă εεd riistad olemă Phl

tuts <tutsi, `tutsi> puust jooginõututs on puust treit, vetab poole `toopi `sisse, üks mees saab tugeva seeme Emm; pisine tuts, `heitsime sauna kivide `pεεle vett Phl


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur