[HMS] Hiiu sõnaraamat

ränk <ränga, `ränka>
1. koli, kraam ▪ ja `tühja `ränka ja koli `senna `pεεlε Käi; keik kohad `ränkă täis Phl. Vt ka kola, trään
2. risu, räga, lasu ▪ metsa ränk, mis on keik alvad asjad sεεl maas, tihed ja, pajud ja, mitte suur mets end Emm; kiviränk mere `εεres kivilasu mere ääres Emm. Vt ka räga. Vrd rängane