[HMS] Hiiu sõnaraamat

rahu1 <rahu, rahu> rahuolukord, vaikus ▪ see `ollĭ üsna hεε, et sai rahus `ollă, pole kedad tulemăs oln Phl; rahu ajal pole söavεεs viga midad oln rahuajal ei olnud sõjaväes midagi viga Phl

rahu2 <rahu, rahu> (kivine) madalik meres ▪ ega igaüks äi `oskă sεεld rahude vaheld läbi purjută ega igaüks ei oska sealt madalike vahelt läbi purjetada Phl. Vt ka kari2, krunt (2), kräss6, madal (2)