[HMS] Hiiu sõnaraamat

säru <säru, säru>
1. keretäis ▪ see oli sihanse säru saand Emm. Vt ka `perse|täis (2)
2. tuuleviru, tuuline ilm ▪ ilm lεheb säruks ilm läheb tuuliseks Käi; ja siiss läks eige säruks ja siis keeras päris tormiseks Phl