[HMS] Hiiu sõnaraamat

`(h)iljaks ▪ so tulemine jähi `iljaks Käi

kippuma2 <kippuda, kipub> liikuma, liigutama ▪ ma pole kahel pääval nüid kippund ma ei ole nüüd kahel päeval kuskil käinud Rei; et ta nägi mis`moodi so suu kippus, siis `kuulis (kurdi inimese kohta) Rei

`kuivama <`kuivada, `kuivab>, `kuiama <`kuiada, `kuiab> ▪ on so `tasku kala‿nahast εε `kuivănd Käi; linapüud `räästa alla `kuiama Käi; vötedi nahad `välja‿ja `panti `kuivămă Rei

kätas <kätta, kätast> ketas ▪ ma `saesi sennest `kuivand läksist kättud, ähk saab so kärrule rattud `tehja saagisin sellest kuivanud lehisest kettaid, ehk saab su kärule rattaid teha Rei

leek <leegi, `leeki> püksilakk ▪ so püksi leek tagand maas Phl

mönuma <mönuda, mönub> mõjuma ▪ eida `leili nenda, et mönuma akab Emm; mis so `pεεlĕ mönun aa? Phl. Vt ka möjuma

nat, naat3 nagu ▪ so silmad nat öökullil Käi; päiges nat leiges päike nagu kaalikas Phl; see naat suur öud-asi Phl. Vt ka naa, `naagu

sauna|(h)ani <|(h)ane, |(h)ane>, souna|(h)ani <|(h)ane, |(h)ane> lastehirmutis ▪ kui lapsed `sounas äi lase `pesta ja `karjuvad, siis ermudata neid, et souna aned tulad so kallale kui lapsed saunas ei lase pesta ja karjuvad, siis hirmutatakse neid, et saunahaned tulevad sulle kallale Emm

sina <sinu ~ sünu, sind>, sa <su ~ so, sind> ▪ et so obu läheb ära Emm; mis sool viga on? Emm; kui ta on `soole näitnd Käi; äi ma `soogă küll äi tule Rei; sina oled jo ta keige parem söber oln Phl; ega sünu suu pole seina pragu Phl

ula <ula, ula> mütsinokk ▪ vaada, so mütsi ula ka vehe `viltu Käi. Vt ka nott1, sirm (3)