[HMS] Hiiu sõnaraamat

vanuma <vanuda, vanub>
1. tihenema, kokku tõmbuma (riide kohta) ▪ nii εε vanun ja kokku `tömbăn, lεhegĭd änam `selgă Phl. Vt ka vanutama
2. hapnema, tilgastama ▪ vanund piim Emm. Vt ka kalgastama, `kalkama, kilgastama