[KES] Kihnu sõnaraamat

elädes, elädeski mitte kunagi; ei iialgi ▪ Mia’mtõ põlõ elädes siäl käün Ma ei ole seal eladeski käinud; Mõni riägi teste kohta elädeski mõnda santi Mõni ei räägi teiste kohta iial midagi halba

.endine <.endse ~ .entse, .endist> varasem, kunagine; endisaegne ▪ Kudas praegu sie muatüe ond endisegä võrrõldõs, kergem või raskõm? Kuidas praegu see maatöö endisega võrreldes on, kas kergem või raskem?; Sia kua siokõ endse aa inimene, riägi, kudas ennemä elu oli Sina ka selline endise aja inimene, räägi, kuidas vanasti elu oli; Entsel aal oli ette raskõ Vanasti oli elu päris raske || ▪ Riedil oli pulmõs siokõ eede endine piäs et Reedil oli pulmas ema endisaegne rätik peas (endisaegse mustriga rätik) || .endsest ~ .entsest endisajast ▪ Endsest oli kodo kua mõni sada rubla Endisajast leidus kodus ka mõnisada rubla (tsaariajast)

jõlma1
1. eess ilma, puudu, vajaka ▪ Jõlma lihata põlõ kuastas kedägi Ilma lihata ei ole kapsas midagi (söögina); Ning mia jõlma mehetä ning obosõta Ja mina [jäin] ilma mehe ning hobuseta; Laut lambu täüs ning kõik jõlma ännätä (mõistatus) Laut lambaid täis ja kõik ilma sabata (= leivad ahjus) || ▪ Suamamehed ikka kuulda, jõlma mehest riägi kiegi Saamameestest on ikka kuulda, ilma olevast mehest ei räägi keegi (vaestest ei räägita)
2. määrs ilma ▪ Teesekorra jääsime tormaga muᵉttõst jõlma Mõnikord jäime tormiga võrkudest ilma

.kohkoma <.kohkoda, .kohko> kohkuma, ehmuma ▪ Mis sä ää kohkosid ning kokotama akkasid, riägi aga julgõst vällä Miks sa ehmusid ja hakkasid kokutama, räägi aga julgesti kõik ära; Tüdrik kohkos sedäsi ää, et njaost üsä kolnõ Tüdruk kohkus niimoodi ära, et on näost päris kollane

.riäkmä <.riäki, riägi> rääkima ▪ Ei maksa sedä atilõ riäki Ei maksa seda vanaisale rääkida; Mia ei suass aru, mis näd riäksid Ma ei saanud aru, mis nad rääkisid; Mio miel lähäb nda alõdas, et suagid riägitud Mu meel läheb nii haledaks, et ma ei saa rääkidagi; Emäl oli miolõ sõnumi riäki Emal oli mulle uudiseid rääkida || taga .riäkmä taga rääkima, klatšima ▪ Tulõ juurõs ei tohe teist taga riäki, kiel lähäb villi Tule juures ei tohi teist taga rääkida, keel läheb villi || .vasta .riäkmä vastama ▪ Mia riägi siolõ vasta, kui sia küsüd Ma vastan sulle, kui sa küsid

rugi|riäk <rugi|riägi, rugi|.riäki> rukkirääk (Crex crex) ▪ Rugiriäki põlõ ju kiegi näin, iält ond kuulda Rukkirääku pole ju keegi näinud, [aga] häält on kuulda

.rüekmä <.rüeki, rüegi> röökima; karjuma; valjusti hüüdma ▪ Sasja'ka rüegid sedäsi, kohotad teesed ää Mis asja sa röögid sedasi, ehmatad teised ära; Mere piäl lumõ saoss eksüsime ää, mia küll rüeksi, aga tuulõga olõss kulda kedägid Me eksisime merel lumesajus ära, ma karjusin küll, aga tuulega ei olnud midagi kuulda; Rüegib nagu udupasun piltl Röögib nagu udupasun

sein <seenä, .seinä; mitm om sende> sein ▪ Siia seinä lähtväd eledäd tapiedid Siia seina lähevad heledad tapeedid; Torm viis puõe sildi seenä piält ää Torm viis poesildi seina pealt ära; Riägi siolõ või seenäle, sie üks Räägi sinule või seinale, see on sama

sie|sama <selle|sama, sedä|sama> seesama ▪ Ond ju siesama miesterahvas, kissi ennemä sadamas lõugas On ju seesama mees, kes enne sadamas lõugas; Sellesama üese nähtüd siäl üks tuli Selsamal ööl oli nähtud seal üht tuld; Sedäsama juttu ennemä küll juba kuultud Sedasama juttu on varem küll juba kuuldud; Riägi sellesamalõ Räägi sellelesamale; Võta sellesamaga Võta sellesamaga

tölbist pudikeelselt; tölbilt ▪ Mia riägi tölbist Ma räägin pudikeelselt

uhesõma <uhesõda, uhesõ> vuhisema; puhisema ▪ (Raudplokk) tuli piotõ mio piäd alla nagu püssü pauk, mis uhesõs [Raudplokk] kukkus vuhinal minu pea lähedalt alla nagu püssipauk; Mõnõkorra suamõ kodotie piäl vihalõ kua, siis uhesõmõ ning nohesõmõ ning ei riägi üheteesegä tükü aega Mõnikord läheme koduteel riidu ka, siis puhiseme ja nohiseme ja ei räägi üksteisega tükk aega