[KES] Kihnu sõnaraamat

aama|ratas <aama|.ratta, aama|ratast> van jalgratas ▪ Mia tahaks omalõ küll uut aamaratast Ma tahaks küll endale uut jalgratast

aenõ <.ainõ, aenõt> uus aine ▪ Mia tahaks kollast kietä, aga muarjast miol mitte põlõ’mtõ, aga mia mitte tiä, kust sedä aenõt viel müüä ond Ma tahaks kollast keeta, aga mul ei ole maarjajääd, aga ma ei tea, kus seda ainet veel müüa on (maarjajää kohta taimedega lõngavärvimisel)

arvuti <arvuti, arvutid> uus arvuti ▪ Laps tahaks omalõ küll uut arvutid Laps tahaks küll endale uut arvutit

käüs <.käüse, .käüst>
1. käis, varrukas ▪ Ei suass emä, emäl käed jäid käüstesse Ei saanud ema [jakki seljast], emal jäid käed käistesse kinni; Mia tahaks uusi käüsi aada vanadõ käüstele Ma tahaksin vanale pluusile uued varrukad panna
2. käised, naiste (rahvarõiva)pluus ▪ Pulmõs naestõl kirjutõt käüsed käe Pulmas on naistel kirjatud käised seljas; Käüsi kirjutõs piäväd iäd lõngad olõma Käiseid kirjates peavad head lõngad olema; Mõnõd nuõrõmad kaotavad selle käüste muõe kua ää juba Mõnel nooremal see käiste kandmise komme juba kadunud

küpse <küpse, küpset> küps; valminud ▪ Leib juba küpse Leib on juba küps; Vili küpse küll, võib lõikama akata Vili on küllalt küps, võib lõikama hakata; Mia ei taha tuõrõst, tahaks küpset Ma ei taha toorest, ma tahaks küpset (liha) || piltl krõbe, käre ▪ Tuhat nied oidvad tuisu iest, kümme küpse külmä iest (rahvalaulust) Tuhat need hoidvad tuisu eest, kümme küpse külma eest

minemä <.minnä, lähä, (nad) .lähtväd, nud-kesks läin, (kaudne kv) minnäte>
1. minema, liikuma; suunduma ▪ Kussõ meitel muulalõ minnä ond, ikka koo Kuhu meil mujale minna on, ikka koju; Mine pongota lient Mine sega leent (jahutükke peenestades); Teesed lähtväd puhas mere, mis teie viel uõtatõ Teised lähevad kõik kalapüügile, mida teie veel ootate; Mia jäe ikka minemätä Ma jään ikka minemata (ma ei lähe) || ▪ Ning eenätegemisest lähä riäkmägi Ja heinategemisest ei lähe ma rääkimagi (ei tasu rääkidagi) || .alla minemä randa sõitma, randuma ▪ Kirikutoᵉrn ning veske kolõ iäd kuõsid alla minnä Kirikutorn ja veski on väga head kaldamärgid randumiseks || .vällä minemä lõbutsema minema ▪ Tänä õhta tahas üestä vällä minnä Täna õhtul tahaks kuhugi välja minna (lõbutsema) || üle minemä mandrile minema ▪ Kas olõtõ kuuln, kas mõni tänä üle mingä? Kas olete kuulnud, kas keegi võiks täna mandrile minna?
2. (millekski) kuluma, vaja minema ▪ Sepäle minnes lähäb süsi taris Sepale minnes läheb süsi tarvis; Kuivi puid lähäb paelu vähämä kui tuõrõsi Kuivi puid kulub palju vähem kui tooreid
3. seisundit, olekut muutma ▪ Mõni ond pissikse kasuga, känni jään Mõni on väikse kasvuga, kängu jäänud; Miol läks kjõnda kiri ukka Mul läks kindakiri segi; Nämäd kartsid selle tuulõga pao lahti minäd Nad kartsid selle tuulega jääprao lahti minevat
4. algama, (peale) hakkama ▪ Läksime Elsingi minemä Hakkasime Helsingisse minema || .lahti minemä ▪ Siis läks süemätegemine lahti Siis algas söögitegemine (läks söögitegemiseks); Ai-ai, miokõ laheng nüüd lahti lähäb! piltl Oi-oi, milline lahing nüüd lahti läheb! (pallimängust)
5. mine tea mine (sa) tea, mine võta kinni ▪ Mine sia neid luõmu tiä Mine sa neid loomi tea (nad on ettearvamatud)

oma|ede omaette; oma käe peal; (teistest) eraldi ▪ Egäüks eläb omaede Igaüks elab omaette; Mia tahaks rohkõm omaede olla Ma tahaks rohkem üksi olla

puõl|suabas <puõl|.suapa, puõl|suabast> poolsaabas; nöösaabas ▪ Mia tahaks kua omalõ sioksi puõlsuapu nao siol Mina tahaksin endale ka selliseid nöörsaapaid nagu sinul

.seltsis
1. tagas koos ▪ Mia üsä mjõtmõ mehega seltsis laevõs oln Ma olen üsna mitme mehega laevades koos olnud; Mia tahass teste lastõga seltsis jalgrattaga kimada Ma tahaks koos teiste lastega jalgrattaga kihutada
2. määrs üheskoos ▪ Meie käösime ikka seltsis Meie käisime alati koos

suᵉts <sutsi, .sutsi> peks; mahv ▪ Küll sie tüdrik tahaks sutsi suaja Küll see tüdruk tahaks peksa saada; Küll saemõ sellekorra sutsi, kui Ruhnust tulimõ Küll saime seekord mahvi, kui Ruhnust tulime

sõnuma <sõnuda, sõnu> sõnama, sõnuma ▪ Mia ei tahass ää sõnuda sedä asja Ma ei tahaks ära sõnuda seda asja

tabandama <tabanda, tabanda> tabandusega mõõtes võrku paelutama, võrgulina ja -paela kokku siduma ▪ Kussõ sie meetrine tabandus sai, tahaks kakuami tabandama akata Kuhu see meetrine kepp sai, tahaks kakuami paelutama hakata. Vt tabandus

.tahtma <.tahta, taha>
1. tahtma, soovima ▪ Mia tahaks tänä kindla piäle õuni võtta Ma tahaks täna kindlasti kartuleid võtta; Mia tahass ikka seüä Ma tahaksin ikka süüa ka; Mies tahtma küll, aga andma põlõ ühti Ta on küll [kange] mees tahtma, aga andma mitte sugugi || takistatud olema ▪ Ädä oli, et pullid ei tahass ää jahtu ning neid ei suass käde võtta Häda oli selles, et leivad ei tahtnud maha jahtuda ja neid ei saanud kätte võtta
2. ihkama, ihaldama ▪ Sie üks tahetav tüdrik See on tüdruk, keda kõik tahavad
4. (kindlakskujunenud ühendites) ▪ Las ta riäkä, mis tahtõ Rääkigu [pealegi], mis ta tahab

taim <taemõ, .taimõ> taim; kasvatatav taim ▪ Taemõd tahaks katku Taimed peaks umbrohust puhastama; Katkug'mte taimi üles Ära kitku taimi üles; Kuasta taemõtõ iest sai kua mõni kroon maksa Kapsataimede eest tuli ka mõni kroon maksta

takistama <takista, takista> õmblema; kinnitama ▪ Takista kördipael terä viksemini kindi Õmble kördipael natuke tugevamini kinni; Siol tahaks kördipael ühe koha piält kindi takista Sinu kördipaela peaks ühest kohast kinnitama

tänämä <tänädä, tänä> tänama ▪ Tänäme kõiki, kissi meiti aitasid Täname kõiki, kes meid abistasid; Tahass tänädä kõiki, kissi aitavad kihnu kielel ning mielel edekohe elädä Tahaks tänada kõiki, kes aitavad kihnu keelel ja meelel edasi elada

.uhtma1 <.uhtu, uhu> uhtuma; vanutama ▪ Piälmised jakid tehti uhutud kangast Pealmised jakid tehti vanutatud kangast; Mia tahaks kangast kua ljõnna viia uhtu Ma tahaksin kangast ka linna uhtumiseks viia || .uhtu .suama piltl riielda saama ▪ Vanadõ käest suad uhtu kui'mtõ õigõ aaga kodo põlõ Vanemate käest saad riielda, kui õigel ajal kodus ei ole

vagavast tasa; vaikselt, vagusi ▪ Lapsõd, olgõ korra vagavast, mia tahaks elistä Lapsed, olge korraks tasa, ma tahaks helistada; Olõ'nd terä aega vagavast, mia tahaks kuulda, sasja teesed kua riäkväd Ole natuke aega vagusi, ma tahaksin kuulata, mis teised ka räägivad || vagavast .jäämä vait, vakka jääma ▪ Olõ sia omiti targõm ning jäe vagavast Ole sina ometi targem ja jää vakka; Anna kops pähe, küll siis vagavast jäeb Anna kops pähe, küll siis vait jääb

vanus <vanusõ, vanust> vanus ▪ Oma vanust ei tahaks üeldägi Oma vanust ei tahaks üteldagi

vjõrutama <vjõruta, vjõruta>
1. virutama; midagi intensiivselt tegema ▪ Ju nuiamies näin põlvõnukki, arvan selle ülge piä olad ning vjõrutan nuiaga Ju nuiamees oli näinud põlvenukki, oli arvanud selle hülge pea olevat ja oli virutanud nuiaga (hülgepüügil); Siis vjõrutasimõ magama piltl Siis heitsime magama
2. pesu pesema ▪ Otsi kurikas üles, mia tahaks vjõrutama minnä Otsi kurikas üles, ma tahaks pesu pesema minna; Naesõd käün randõs vjõrutamas Naised olid käinud rannas pesu pesemas
3. varastama ▪ Vahel tehti rüevelt kua ning käüdi testess randõss teste poestõ omi ää vjõrutamõs Vahel mängiti röövlit ka ja käidi teistes randades teiste poiste omi (mängulaevu) ära varastamas