[KES] Kihnu sõnaraamat

.ruaᵉsma1 <.ruasi, ruasi>
1. van laasima, oksi eemaldama (raiudes, lõigates) ▪ Õmbud kolõ paksuks läin, muga oksõ taris ää ruasi Õunapuud on väga tihedaks läinud, muist oksi on vaja ära lõigata || (linu) kupardama, raatsima ▪ Kupardõ ruaᵉsmine Kuparde raatsimine
2. kulutama, (hõõrudes) lõhkuma ▪ Suapa kengäd ruaᵉsvad kolõdast sukkõ Saapad lõhuvad koledasti sukki; Käsi jäi vaieritõ vahelõ ning ruasis sõrmõ liikmete otsast tüküd ää Käsi jäi vaierite vahele ja lõhkus sõrmenukkide otsast tükid maha
3. kaklema, kisklema ▪ Poesid läksid karupidi ruaᵉsma Poisid läksid karvupidi kisklema

.ruaᵉsma2 <.ruasi, ruasi>
1. rassima ▪ Ää ruasig sedäsi tüed rakõnda, tapad oma ää Ära rassi sedasi tööd teha, tapad end ära (tööga); Talvõ suab kaladõ päräst küll iäd kaodu ruasi Talvel saab kalade pärast mööda jääd küllalt rassida; Tede nuõrik ruasib igänes tüed tehä Teie noorik rassib palju tööd teha
2. piltl ahnitsema, (kokku) kahmima ▪ Mõni ruasib nda paelu omalõ kui vähädegi suab Mõni ahnitseb endale nii palju, kui vähegi saab

.ruõsma <.ruõsi, ruõsi> roosima, kirjadega kaunistama ▪ Ruõsitõt kjõnda piälne Roositud kinda pealne; Mia kudusi omalõ jõlusad ruõsitõt sõᵉrmkjõndad Ma kudusin endale ilusad roositud sõrmkindad