[KES] Kihnu sõnaraamat

ahe <ahu ~ ahju, .ahju>
1. ahi; ka ahjus põlev tuli, söed ▪ Ahe eelsest üsä soe allõs Ahi eilsest üsna soe alles; Uata, kas ahe ond põlõn ning kui ond, panõ ahe kindi Vaata, kas ahi on küdenud ja kui on, pane ahi kinni; Paelu kivä siia ahjussõ mingä? Kui palju kive selle ahju ehitamiseks võiks minna?; Pullid kuastalehtegä pandi ahjusuhu Leivapätsid pandi kapsalehtede peal ahjusuhu || piltl ▪ Kodostõl oli juba vesi ahjus Kodustel oli juba vesi ahjus (häda käes); Mõni mõisa või ahju täüs voᵉrsta Mõni mõis või ahjutäis vorste (öeldi ebaolulise kaotuse korral)
2. (ahjutaoline) tühemik ▪ Kissi mõestab, laob kivisülläle suurõd ahjud sisse Kes mõistab, laob kivisillale suured tühemikud sisse