[KES] Kihnu sõnaraamat

isänd <isändä, isändäd> isand; peremees, käskija ▪ Jõstub kui isänd, seesäb kui saks, kõikõlõ näütäb valgust (mõistatus) Istub kui isand, seisab kui saks, kõigile näitab valgust (= tuletorn)

jõnd <jõnna, .jõnda> hind, rahaline väärtus ▪ Mis selle kanga jõnd kua oli? Mis selle kanga hind ka oli?; Üks tõu mullikas maksab autu jõnna Üks tõumullikas maksab auto hinna; Oᵉkkõ jõnnad ollõ sellekorra üsä odavad Vokkide hinnad olevat seekord üsna odavad || .jõndas, .jõndõs hinnas, hinnatud ▪ Põrsad olid sellekorra igänes jõndõs Põrsad olid seekord väga hinnas (nõutud); Kalad ja räemed ollõ kua jõndas Kalad ja räimed olevat ka hinnas

kand1 <kanna, .kanda>
1. jalakand ▪ Assi jala kannaga naela otsa Astusin jalakannaga naela otsa (naela kanda); Lagun kapõtad olid jalgõs, kannad paljad Katkised sokid olid jalas, kannad paljad || jalanõu, soki või suka osa ▪ Suka kand Sukakand || .kanda taha panõma raiskama ▪ Küll pojad panad isä rahalõ kanna taha Küll pojad raiskavad isa raha ära
2. eseme osa, alus või lõpuots ▪ Ennemä pandi tävi kanna alla õbõraha Varem pandi täävikanna alla hõberaha; Kjõrvõ kand Kirvekand (kirve varrepoolne osa koos silmaga); Vikati kand Vikatikand (löe sisse passitatud vikati tagumine osa)
3. aas, kõrv ▪ Kaelarahasi tehti vanadõ surdõ õbõmüntest, nendele tehti kannad taha Kaelarahasid tehti vanadest suurtest hõbemüntidest, neile tehti kannad taha

kand2 <kannu, .kandu> känd ▪ Ai-ai kui suurõd puu kannud jätn Ai-ai kui suured puukännud [on saagija] jätnud (liiga kõrgelt saetud); Kand jääb mullassõ Känd jääb mulla alla

lend <lennu ~ lennü, .lendu ~ .lendü> lend; (õhus või vees liikumisest) ▪ Poesid panid tuha lendu ning vana tuli vemblägä vällä Poisid loopisid tuha lendu ja vana tuli vemblaga välja (neid keelama); Kui lieviidikäs kardab, siis poeb põhja ning aab lie lendu Kui hink kardab, siis poeb ta põhja ja ajab leeteliiva lendu; Kuivõn parandad pühkis aab tolmo terven lendü Kuivalt põrandat pühkides ajab kõik tolmu lendu || piltl ära, laiali ▪ Lapsõd lähtväd kõik vanõmate juurõst lendü Kõik lapsed lähevad vanemate juurest ära (oma elu elama)

ljõnd <ljõnnu, .ljõndu> lind ▪ Peksmine jäi iljaks, nüüd ulk vilja ljõndõ nahkõs piltl Viljapeks jäi hiljaks, nüüd hulk vilja on lindude poolt nahka pandud; Ljõnnu pojad üsä suurõd, varssi akkavad lendmä Linnupojad on üsna suured, varsti hakkavad lendama; Ljõnd lennäb üle mere, tiivad tjõlkvad verd (mõistatus) Lind lendab üle mere, tiivad tilguvad verd (= paat)

Läti rand <Läti .randa, Läti .randõs> merekallas Heinastest Riiani

mänd <männä, .mändä> mänd (Pinus) ▪ Kihnlanõ tuõb jõuluks tuba männä Kihnlane toob jõuluks männi tuppa; Naesõd riisvad männä ogõ paa alla panna Naised riisuvad männiokkaid paja alla panemiseks

pand <panna, .panda> kinnitusvits, kütke

pjõnd1 <pjõnna, .pjõnda>
1. (välis)pind, pealiskiht ▪ Sjoksõd läüküjäd pjõnnad ju nüüd muõdis Sellised läikivad pinnad on ju nüüd moes || mere .pjõndõs merepinnal
2. (maa)pind ▪ Paelus pjõnda kuõlimaja juurõ tulõb? Kui palju pinda koolimajja juurde tuleb?

pjõnd2 <pjõnnu, .pjõndu> pind, väike puukilluke ▪ Võta nõelaga pjõnd mio peiläst vällä Võta nõelaga pind mu pöidlast välja; Uata, suad varssi omal pjõnnu perss piltl Vaata ette, saad endale varsti pinnu persse (miski hakkab häirima)

rand <ranna, .randa>
1. rand; (mere)kallas ▪ Talina meres paelu jarsõmad rannad kui sii Tallinna meres on palju järsemad kaldad kui siin; Selle tuulõga tõi paksu lamu piendrä randa Selle tuulega tõi paksu adrupeenra randa; Lamu suavad nied, kelle latsid randõs ond Adru saavad need, kelle krundid on rannas
2. sadam ▪ Randõs juba kjõrs, akati puaᵉta üles vädämä Sadamas oli juba jääkirmetist, hakati paate kaldale vedama; Ranna piält laatsimõ puid Sadamast laadisime puid (paatidesse)

rjõnd <rjõnna, .rjõnda>
1. rind, rindkere ▪ Laidus nda suur rohe, et rjõndu Laiul on nii suur rohi, et rindu (rinnuni); Siol ei põlõ inimese südänt rjõndus Sul pole inimese südant rinnas
2. võrgurind, tooder ▪ Lähme mere, jo rjõnnad näükse Lähme merele, juba võrgutoodrid paistavad || rjõnna|kivi toodrikivi
3. kinnisjää ▪ Seisime puadiga rjõndas Seisime paadiga kinnisjää serval || iä|rjõnd jäärind, novembri lõpus lahtedesse ilmunud esimene, punakas jää

ruand <.ruanda, .ruandad> van puuämber ▪ Käiä moᵉld tühi, mine tuõ ruandaga vett Käia mold on tühi, mine too ämbriga vett. Vrd sang2

Tapu rand <Tapu .randa, Tapu .randõs> rand Kihnu idaosas

tuᵉnd <tunni, .tundi>
1. tund; tunni kestusega ajavahemik ▪ Kolmkümmen viis senti oli tuᵉnd viimsel aal Kolmkümmend viis senti oli tund viimasel ajal (enne sõda laevaehitusel); Puaᵉr tundi jäi viel aega Paar tundi jäi veel aega; Puari tunniga oligi puaᵉt värvitüd Paari tunniga oligi paat värvitud
2. koolitund ▪ Ond loodusõpõtusõ tuᵉnd On loodusõpetuse tund; Meitel käüs käsitüe tuᵉnd Meil oli just käsitöötund; Siäl tundis olid ikka mjõtmõ klassi poesid ulkõs Selles tunnis olid ikka mitme klassi poisid koos

und1 <unna, .unda> und, elussöödaga õng ▪ Unnapüüdü praegu suurõmad ei põlõ Unnapüüki praegu eriti ei ole; Unnad ond õngõd, kellegä talvõ auga püüdässe Unnad on õnged, millega talvel hauge püütakse

und2 ~ unn <unna, .unda> sump ▪ Panimõ angõrjad unnassõ Panime angerjad sumpa; Ju nendel angõrjad kua unnass ond Ju neil angerjaid ka sumbas on

vend <vennä, .vendä> vend ▪ Meiti oli kolm vendä Meid oli kolm venda; Mia üsä üksi, põlõ vendi egä õdõsi ühti Ma olen täitsa üksi, pole vendi ega õdesid ühti; Vennäl ikka vennä arm Vennal ikka venna arm; Viis vendä lähtväd ühte aida (mõistatus) Viis venda lähevad ühte aeda (= käsi läheb kindasse)

vjõnd <vjõnnu, .vjõndu> vind, kõrne ▪ Vjõnnud jääväd järge, rasu tulõb vällä, tehässe supissõ puᵉlla nende rasva vjõndudõst Kõrned jäävad järele, rasv tuleb välja, tehakse supi sisse käkke nendest rasvakõrnetest; Kas rasvlasõd piäks vjõnda süemä? Kas rasvatihased peaks kõrneid sööma?

änd <ännä, .ända>
1. (looma) händ, saba ▪ Sia änd pandud kiemä Seasaba oli pandud keema; Koeral änd sorgos jalgõ vahel Koeral on saba sorgus jalge vahel; Aug vjõrutas ännägä muti lõhki Haug virutas hännaga võrgu lõhki; Arakas aitõs, änd välles (mõistatus) Harakas aidas, händ väljas (= võti); Laut lambu täüs ning kõik jõlma ännätä (mõistatus) Laut lambaid täis ja kõik ilma hännata (= leivad ahjus). Vrd saba
2. ülerõiva alaosa, (seeliku)saba ▪ Kördi ännäd üsä sjõrgus taga, sioksõ valuga panid pidusõ nlj Seelikuhännad üsna sirgus taga, sellise hooga läksid peole || ▪ Änd .kuõrmaks Händ koormaks (noore neiu muretust elust)
3. (taime) idu ▪ Kui viljal ännäd taga ond, siis äestässe kua piltl Kui viljal idud taga on, siis äestatakse ka