[KES] Kihnu sõnaraamat

Eedi <Eedi, Eedit> Eduard

eeru <eeru, eerut> uus euro ▪ Kui eerusi tasku täüs, siis põlõ ädä kedägi Kui tasku on eurosid täis, siis pole häda midagi

emmik <emmiku, emmikud>
1. lastek nimetissõrm ▪ Esimene sõᵉrm ollõ emmik Esimene sõrm olevat emmik. Vrd immike
2. suurest varbast järgmine varvas ▪ Kui emmik ond pitkem kui essik, siis naenõ vaalitsõb miest Kui teine varvas on pikem kui suurvarvas, siis naine valitseb mehe üle (abielus, peres)

Eriku <Erikulõ, Erikul> talu Lemsi külas

essik <essiku, essikud>
1. lastek pöial ▪ Peiäl ollõ essik Pöial olevat essik. Vt issik
2. lastek suur varvas ▪ Kui emmik ond pitkem kui essik, siis naenõ vaalitsõb miest Kui teine varvas on pikem kui suur varvas, siis naine valitseb mehe üle (abielus, peres)

igerik <igeriku, ige.rikku> vilets, kidur ▪ Igerik puu kasuma, ei taha egä taha kasva Kidur puu kasvama, ei taha ega taha kasvada

kirik <kiriku, kirikud>
1. kirikuhoone ▪ Kiriku taga põllal kasvab tänäve iä rugi Kiriku taga põllul kasvab tänavu hea rukis; Mies lähäb kiriku, vällä ei sua (mõistatus) Mees läheb kirikusse, välja enam ei saa (= kala läheb võrku)
2. jumalateenistus ▪ Pühäbä pidi kirik olõma Pühapäeval pidi jumalateenistus olema; Päräst kirikud pakuti vadõritõlõ seüä Pärast jumalateenistust pakuti vaderitele süüa

meri <mere, merd> meri ▪ Kui Pärnü jõgi maha tulõb, siis üheksä päävä päräst lähäb mere iä kua Kui Pärnu jõel on jääminek, siis üheksa päeva pärast läheb ka merejää; Paksu uõga näe'mte mere piäl kusagilõ minnä Paksu uduga ei näe merel mitte kusagile minna; Merest aab paksu pilve üles, varssi tulõb sadu Merelt ajab paksu pilve üles, varsti tuleb sadu (pilv tuleb vesikaarest) || mere, meres, merest kalapüügile, -püügil, -püügilt ▪ Mehed läksid mere Mehed läksid kalapüügile; Tämä käüb allõs meres Ta käib veel kalapüügil; Käüväd randõs vastõs, kui mehed merest tulad Käivad rannas vastas, kui mehed kalapüügilt tulevad

Riia meri <Riia merele, Riia merel> Liivi laht

sepik <sepiku, sepikud> jämedast jahust nisuleib

veri <vere, verd>
1. veri ▪ Vere oja oli tie piäl Vereoja oli tee peal; Angõrju tehes käed umbsõd veregä Angerjaid puhastades on käed verega koos; Ljõnd lennäb üle mere, tiivad tjõlkvad verd (mõistatus) Lind lendab üle mere, tiivad tilguvad verd (= paat)
2. piltl (väljendites) ▪ Miolõ lei veresse, et iäd asja ei põlõ Mul läks hinge, et head asja ei ole; Miol oli nagu veress, et sedäsi lähäb Mul oli nagu veres, et nii läheb

vessik <vessiku, vessikud>, vesik <vesiku, vesikud> sõtkas (Bucephala clangula) ▪ Vessikud ei tie iält, kui lendväd, siis kudistavad Sõtkad ei tee häält, kui lendavad, siis nad kudistavad; Poesid olid rannast sulil vessiku käde suan Poisid olid rannast sulil sõtka kätte saanud

üebik <üebiku, üebikud> ööbik (Luscinia luscinia) ▪ Üebik käüb kua Kihnust läbi, aga sii vist ei pesitle Ööbik käib ka Kihnust läbi, aga siin vist ei pesitse; Ai-ai kui jõlusast üebikud laulvad! Oi kui ilusasti ööbikud laulavad!