[KES] Kihnu sõnaraamat

elu <elu, elu>
1. elu, elusolu; hing ▪ Nda ramp akkas olla ühekorraga et, mia mõtlõsi, et nüüd võtab ikka elu vällä Nii halb hakkas korraga olla, et ma mõtlesin, et nüüd võtab ikka hinge seest (suren ära); Inime ikka jäi elusõ jälle Inimene ikka jäi ellu jälle; Meie allõs elus Me oleme veel elus
2. eluaeg ▪ Terve elu aa raskõd tüed tehtüd, sie mio tervise ää tapn ondkid Terve eluaeg rasket tööd tehtud, see mu tervise ära tapnud ongi
3. (intensiteedisõnana) vähesust rõhutavalt ▪ Enge terä, elu terä Pisiterakene, imeväike tera; Elu liimakas Imeväike kübe. Vrd enge