[KES] Kihnu sõnaraamat

kjõda <kia, kjõda>
1. keelekida; keelepära ▪ Lastõl lõegati kjõda, et kiel iästi lahti lähäb ning iästi selgest riäkmä akkab Lastel lõigati kida, et siis läheb keel hästi lahti ja laps hakkab selgesti rääkima
2. kalalõpused ▪ Kjõda seüä ühti, aga mõnõd panad nad suõla ikka Kalalõpuseid küll ei sööda, aga mõned soolavad nad ikka sisse; Mia rapi kiad ikka ää Ma rapin ikka lõpused ära || ▪ Kjõda valgõ piltl Kida valge (= surnud) || ▪ Siol lähäb kjõda juba valgõks nlj Sul on habe juba hall

.oidõr <.oidra, .oidõrt> sügavik, sügav koht meres ▪ Mere oidrad Meresügavikud