[KES] Kihnu sõnaraamat

Sõnastikust • Eessõna • @arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 27 artiklit

alt
1. määrs alt ▪ Kui vesi alt ää kuivab, siis jääb iä korge maha Kui vesi alt ära kuivab, jääb jääkohr maha; Nda ku'sa meile tulõd, nda ma'su siäred alt ää lüe Nii kui sa meile tuled, nii ma su sääred alt ära löön
2. tagas alt ▪ Aa külä kaᵉss udjaga aeda alt vällä Aja võõras kass hudjaga aida alt välja

ehe <eheme ~ .ehte, ehet> ehe, kaunistus; piduriie ▪ Umbrukkõl olid ehted kaelõs Pruuttüdrukutel olid ehted kaelas; Valgõd rätikud pannassõ peiudõlõ üle õla, sõni pidid kõik olõma oma ehemetegä ku nuõrikul tanu pähä pandi Valged [käte]rätikud pannakse peiupoistele üle õla, seni pidid kõik olema piduriides, kuni noorikul tanu pähe pandi; Panõmõ ennätsi kua ehte Ehime endid ka ära; Sia juba ehtes Sa juba ehtes (ehitud)

.juõminõ <.juõmisõ, .juõmist> jook, joogipoolis ▪ Tuaᵉr ond apu juõminõ nao kali Taar on hapu jook nagu kali; Iäd juõmist naa paelu ku kulub Head jooki [on seal] nii palju kui kulub (hästi palju); Emä andis noiga juõmist juurõ Ema andis nõuga jooki kaasa

.kampsun <.kampsuni, .kampsunid>, .kampsul <.kampsuli, .kampsulid> kampsun ▪ Kampsuni võtsi mia naasama juurõ, et ku kirikus külm akkab, siis iä pluusõlõ piäle tõmmata Kampsuni võtsin ma niisama kaasa, et kui kirikus külm hakkab, siis on hea pluusile peale tõmmata; Kihnu mieste kampsunid kutsutassõ troiks ehk Kihnu kuulikindlaks Kihnu meeste kampsunit kutsustakse troiks ehk Kihnu kuulikindlaks; Aruta sie vana kampsul üles Haruta see vana kampsun üles

kehä <kehä, kehä>
1. keha, kere ▪ Kui ma su käde sua, oja siis oma patunõ kehä Kui ma su kätte saan, siis hoia oma patune kere (hoia oma nahk); Siokõ kehä piäl et Sellise suure kerega kohe et (täidlasest inimesest); Üks oli nagu uaᵉt, jõlmatu kehä tuli puadi taga peale Üks oli nagu vaat, ilmatu kere tuli paadi taga vee peale (hülgest merevees) || ▪ Sai igävese kehä siiga käde Sai igavesti suure siia kätte || kehä .piäle ▪ Nda ku sia sedä tied, nda sa kehä piäle suad Nii kui sa seda teed, nii sa kere peale saad (saad nahatäie); Mia anna siolõ kehä piäle Ma annan sulle peksa
2. kõht, vats ▪ Aasimõ kehäd täüde Ajasime kered täis (sõime kõvasti); Ühe terä aaga tõmbasid oma kehäd täüde Natukese ajaga tõmbasid oma kered täis (jäid purju). Vt kere

kere <kere, keret>
1. keha; kere ▪ Oja oma pühä kere, ku ma su siält käde sua Hoia oma püha kere, kui ma su sealt kätte saan (hoia oma nahk) || piltl kõht ▪ Umikust suaᵉt süemätä, kere juba üsä õõnõs Hommikust saati söömata, kõht on juba üsna õõnes (kere hele); Ää süeg nda paelu värsked, varssi kere lahti Ära söö nii palju värsket, varsti kõht lahti. Vt kehä
2. eseme keskne osa; korpus ▪ Sie lae lähäb viel, kere üsä viks allõs See laev käib veel küll, korpus on veel päris tugev

kuõᵉt1 <kuõdi, .kuõti> loomakoot; hlv inimese jalg ▪ Ku'sa oma kuõdid viel mio õuõ piäle piäks tuõma Kui sa oma koodid veel minu õue peale peaks tooma (siis hoia oma nahk)

käsi <käe, kätt> käsi ▪ Ää pühkig käegä lauda Ära pühi lauda käega; Käe suõnõd venüväd korvi kandõs ää Käesooned venivad korvi kandes välja; Valu lei käesse Käe sisse lõi valu; Käsist-jalust viganõ Kätest-jalust vigane || käde, käe, kääst kätte, käes, käest (kinnastest) ▪ Mia pani kjõndad käde ning Ma panin kindad kätte; Tallõ vjõllast kjõndad olid käe Tallevillast kindad olid käes; Mia süessi ühe kjõnda omal käest ää Ma viskasin endal ühe kinda käest ära || omast käest endal olemas, enda päralt (võtta) ▪ Obo raskõ pidädä, aga üsä iä kua, ku ta omast käest võtta ond Hobune on raske pidada, aga päris hea ka, kui ta omast käest võtta on || oma käe piäl iseseisvalt, omaette (tegutsedes) ▪ Lapsõd aitati oma käe piäl elämä Lapsed aidati oma käe peale elama

.lahkõ <.lahkõ, .lahkõd; keskv .lahkõm>
1. lahke; sõbralik ▪ Tämä oli meite vasta ikka siokõ lahkõ Ta oli meie vastu ikka selline lahke; Tie'nd terä lahkõm njagu pähä Tee nüüd natuke lahkem nägu pähe
2. sile; kohev, mitte sassis ega tükkis ▪ Lahkõd juusõd Siledad juuksed; Mamma pani ühe kuari piäle vjõlla ning tõmbas teesegä, ku sai lahkõ kuaritäve valmis Mamma pani ühe kraasi peale villa ja tõmbas teisega, kuni sai koheva kraasitäie valmis

logo <logo, logo> logu ▪ Ku nad selle logoga vällä lähtväd, siis uppuvad küll ää Kui nad selle [paadi]loguga merele lähevad, siis upuvad küll ära; Sedä vana logo enäm ei parandata Seda vana logu ei ole enam mõtet parandada

muedu
1. muidu, (ilma)asjata; ainult, lihtsalt ▪ Sai muedu akkata sjõtta toᵉrkma, nüüd aesõb piltl Asjata sai hakata sitta torkima, nüüd haiseb (miski või keegi oleks tulnud rahule jätta); Suurõmad vjõlla põlõgid, muedu karvad üksi Suuremat villa polegi, ainult üksnes karvad (lambaniitmisest)
2. tasuta ▪ Muedu sua kedägi, ikka raha iest Muidu ei saa midagi, ikka raha eest (tuleb osta)
3. vastasel juhul ▪ Panõ õngõtõlõ kastiss põrk piäle, muedu lähtväd segämini Pane õngedele kastis põrk peale, muidu lähevad segamini; Viina pudõli koᵉrk pannassõ lakiga kindi, muedu engäb ää Viinapudeli kork pannakse lakiga kinni, muidu [viin] hingab ära
4. muul viisil, teisiti ▪ Muedu sellele raha oidjalõ surm ei tulõ, ku piäb oma amõti mõnõlõ teesele edekohe anma Muidu sellele rahahoidjale surm ei tule, kui et ta peab oma ameti kellelegi teisele edasi andma

.näütämä <.näütä, .näütä>
1. (end) näitama, nähtavale tooma ▪ Näütä siis, sasja tõid Näita siis, mis asja sa tõid; Tuõga muedu ühesi vanu muᵉtta, et ühte ede näütä olõks Tooge lihtsalt mingeid vanu võrke, et midagi ette näidata oleks (kontrollijale); Ää näütäg ennäst Ära ennast näita (ole peidus); Läbi pilvete näütäb vahel päävä kua Läbi pilvede näitab vahel päikest ka; Unõs näütet, et ruõmaja konn ollõ piä all Unes olevat näidatud, et roomav konn on tal pea all || .silmi .näütämä näole andma ▪ Päräst põlõ silmigi näütän Pärast pole näolegi andnud || .vällä .näütämä näitama, välja paistma laskma ▪ Kördi kandmine näütäb vällä, kas tegemist ond nuõrõ või vana, leinäjä või rõõmsa inimesegä Kördikandmisest paistab välja, kas tegemist on noore või vana, leinaja või rõõmsa inimesega
2. euf õpetust andma ▪ Ku sa'mtõ sõna kuula, küll sulõ siis näütäkse Kui sa sõna ei kuula, küll sulle siis näidatakse

oma1 <oma, oma>
1. ases oma, endale kuuluv ▪ Sie mio oma asi, sasja mia kodo tie See on mu oma asi, mis ma kodus teen; Võlg ollõ võera oma (vns) Võlg olevat võõra oma; Vana võttis ikka salaja viina, oli oma täüs juõn Vanamees võttis ikka salaja viina, oli end täis joonud; Liha, või, leib, suhkur pidi kokal omal olõma Liha, või, leib ja suhkur pidid kokal endal olema (omalt poolt); Sia vii nied eenäd omalõ Sa vii need heinad endale (oma koju)
2. nimis omand; toiming, asi ▪ Ju ma piäb omaga läbi suama Ju ma pean omaga toime tulema; Tagumine toppsiegel omadõga läbi Tagumine topsel on omadega läbi
3. nimis omainimene; omaksed ▪ Ku üsä suur sugulanõ või siokõ oma ää surõb, siis oli päris must kört Kui mõni suur sugulane või selline omainimene ära sureb, siis oli [naisel seljas] üleni must kört; Meitel põlõ muudõlõ ühti anda, omadõlõ üksi jatkub Meil pole teistele midagi anda, jätkub ainult omadele

pluusõ <pluusõ, pluusõt> pluus ▪ Sie mio uus pidu pluusõ See on mu uus peopluus; Kampsuni võtsi mia naasama juurõ, et ku kirikus külm akkab, siis iä pluusõlõ piäle tõmmata Kampsuni võtsin ma niisama kaasa, et kui kirikus külm hakkab, siis on hea pluusile peale tõmmata

pump <pumba, .pumpa> (vee)pump ▪ Kui lae lekib, siis põlõ muud ku anna pumbalõ valu Kui laev lekib, siis pole muud, kui anna pumbale valu; Siis Pärnau pani pumbad vädämä ning saemõ laeva käde Siis Pärnau [laev] pani pumbad tööle ja me saime laeva kätte (laev päästeti)

.ruõᵉkma <.ruõki, ruõgi>
1. (välja) rookima; puhastama ▪ Vanad põhud ruõgitassõ vällä koslakongist Vanad põhud roogitakse kosklapuurist välja; Nüüd kaos vett vähä, kolõ iä ruõki Nüüd on kaevus vähe vett, väga hea on seda puhastada
2. (lina) ropsima ▪ Ku ruõᵉkma akati, ruõkmise mõek oli, sellegä siss ruõgiti Kui lina ropsima hakati, oli ropsimõõk, sellegä siis ropsiti

siält sealt ▪ Oja oma pühä kere, ku ma su siält käde sua Hoia oma nahk, kui ma su sealt kätte saan; Olõd ikka siält või? Kas sa oled ikka sealt?; Mindi sadama ning siält puadiga laidu Mindi sadamasse ja sealt paadiga laiule

tallitaja <tallitaja, tallitajad>
1. loomade talitaja ▪ Mia oli testel luõmõ tallitajaks, ku'nad ise ljõnnõs olid Ma olin naabriperes loomade talitajaks, kui nad ise linnas (Pärnus) olid
2. van abiline pulmas

.tapma <.tappa, tapa>
1. tapma ▪ Siga tulõb ää tappa Siga tuleb tappa; Vanal aal sõotud ning tapõtud ühte järge Vanal ajal on sõditud ja tapetud ühtejärge
2. lööma; püüdma; peksma ▪ Mede pojad tapvad igänes kalu Meie poisid püüavad palju kala; Tappis jahutsõ kotiga vasta seinä Lõi jahuse kotiga vastu seina; Ahengas vasta kivä nüeridäss tapõtud Ahing on vastu kive nüriks löödud; Lae oli selle aa roolita, tappis põegitõ Laev oli kogu selle aja roolita, lõi põiki [lainet]; Värävad tapvad tuulõga Väravad peksavad tuulega [vastu seina] || .tappa .andma peksma || .tappa .suama peksa saama ▪ Nda ku sia tulõd, nda sia tappa suad Nii kui sa tuled, nii sa tappa saad
3. tapma, üleliia väsitama ▪ Kondid nuõrna tüega ää tapõtud Kondid on noorena tööga ära tapetud

toᵉhm <tohmi, .tohmi> rumal ▪ Toᵉhm inime suab vähä palka, mõesta'mtõ kedägid tehä ju Rumal inimene saab vähe palka, ta ei mõista ju midagi teha; Pidäväd ennätsi igänes targaks, aga paelu tohmimad ku teesed Peavad end kangesti targaks, aga on palju rumalamad kui teised; Toᵉhm nao köstri vassikas (knk) Rumal nagu köstri vasikas || tohmist piäst arutult (palju) ▪ Tohmist piäst sai seüä Arutult palju sai süüa. Vrd arutumast || puu toᵉhm pururumal. Vrd otsõlanõ; tohmikõ; .toira

.trumpi karistada, tuupi ▪ Ku'dõ'mtõ oma vigurisi jätä, suatõ ati käest trumpi Kui te oma vigureid ei jäta, saate (vana)isa käest karistada; Kui trumpi suavad, küll siis aru suavad Kui tuupi saavad, küll siis saavad aru; Sioksõlõ põlõ'mtõ muud kui trumpi taris Sellisele pole muud tarvis, kui tuupi anda

tulõ|lae <tulõ|laeva, tulõ|.laeva> tulelaev, ujuvmajakas ▪ Tulõlaevõs igäv olla, muud'ku tjõlgu ankru otsõs Tulelaeval on igav olla, muudkui tilgu ankru otsas (istu ankrus)

tõbras <.tõpra, tõbrast> sõimus tõbras ▪ Sia põlõ kellegi mies, muut ku üks igävene tõbras Sa pole kellegi mees, muud kui üks igavene tõbras

.tõusma <tõosta ~ tõõsta, tõosõ ~ tõusõ>
1. (üles) tõusma, kerkima ▪ Juanipäe päe tõosõb vara Jaanipäeval tõuseb päike vara; Vesi nda tõus, et kuᵉdagid sua puaᵉtõ juurõ Vesi tõusis niipalju, et kuidagi ei saa paatide juurde || üles .tõusma ärkama, asemelt tõusma ▪ Tuli tõosta, olga uni naa magus ku tahes Tuli tõusta, olgu uni nii magus kui tahes; Riherabamiseks tuli tõosta juba kellä kolmõst Rehepeksmiseks tuli juba kella kolmest üles tõusta
2. puhkema ▪ Kinnitä rossi, puhõ tõusõb Kinnita trossi, torm tõuseb
3. terendama, kangastuma ▪ Metsäd tõusvad Metsad kangastuvad (silmapiiril)

.uppuma <.uppu, upu> uppuma ▪ Ku nad selle logoga vällä lähtväd, siis uppuvad küll ää Kui nad selle loguga välja (merele) lähevad, siis upuvad küll ära; Iä auk oln puadi kõrvõs, siäl uppun ää Jääauk oli olnud paadi kõrval, sinna oli uppunud ära

valu1 <valu, valu>
1. valu ▪ Maossõ lei suurõ valu Makku lõi suure valu || piltl häda; töövaev ▪ Ei põlõ jõrmuta käüdüd ühti, küll valu nähtüd kua Ei ole hirmuta käidud ühtigi, vaeva on palju nähtud ka || (liitsõna põhisõnana) häda ▪ Ai-ai, miol sjõtavalu! Ai-ai, mul on sitahäda!
2. valu, kiirustamine; hoog || valu .andma valu andma, hoogsalt midagi tegema ▪ Annab ärgele valu Annab härgadele valu (kiirustab härgi kündmisel takka); Kui lae lekib, siis põlõ muud ku anna pumbalõ valu Kui laev lekib, siis pole muud, kui anna pumbale valu || valuga (ühe) valuga ▪ Läks sioksõ valuga nagu püssü kuul Läks sellise valuga nagu püssikuul; Naabri õuõ oln ligemäl kui kodosõd uõnõd ning Juku pann otsõ valuga testele sisse Naabri õu oli lähemal kui kodumajad ja Juku oli jooksnud suure valuga naabritele tuppa

värisemä <värisedä, värise> värisema ▪ Njaost valgõ ning värises [Ta oli] näost valge ja värises; Kondid värisesid sõni'ku umikuni, kui mehed tulid Kondid värisesid kuni hommikuni, kui mehed tulid (üksinda öösel laevas); Siis oln ise terven ligun märg ning obo värisen kua terven Siis ta oli ise täiesti läbimärg ja hobune oli värisenud ka üleni; Obosõ saps väriseb Hobuse saps väriseb


© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur