[KES] Kihnu sõnaraamat

kukal <.kukla, kukalt> kukal ▪ Mio kukal süelüb, ruasiks otsõ kümne küünegä Minu kukal sügeleb, [nii et] kratsiks kohe kümne küünega; Ää käüg sedäsi keps kuklas Ära käi niimoodi, soni kuklas. Vt kiire