[KES] Kihnu sõnaraamat

.karjama <karjata, .karja> karjatama; piltl järele vaatama, valvama ▪ Mio tüe ond tillusi karjata Minu töö on lambukesi karjatada; Karjakõ te mio kalu, mia lähä otsi nuga Valvake te minu kalu, ma lähen otsin noa

.lüemä <.leüä, lüe; lihtmin lei>
1. lööma, lööki andma ▪ Aug lei muti lõhki ning pani minemä Haug lõi võrgu lõhki ja pani minema; Lüe kuanõ piäle üks põks viel, et kindi lähäb Löö kaane peale üks põks veel, et see kinni läheks || .lüedäv kesks löödav ▪ Ond üks lüedäv luõmukõ (knk) On üks löödav loomake (laisk inimene, keda on vaja tööle sundida)
2. (ahinguga) kala püüdma ▪ Mede vana suan siokõst suurt augi ahengaga leüä, et murdn varrõ ää Meie vana saanud ahinguga sihukest suurt haugi lüüa, et murdnud [ahingu]varre ära
3. löögimänge mängima ▪ Poesid leüäd tanavas kjõtsu Poisid löövad külatänaval ketast
4. kinnitama naelte, pulkade vms sisselöömisega ▪ Mia lähä varna seenä külge lüemä Ma lähen varna seina külge lööma; Raudtald leüäkse alla laevalõ Raudtald lüüakse alla laevale
5. välku lööma ▪ Juba lei välku, varssi akkab müristämä Juba lõi välku, varsti hakkab müristama
6. (järsku) tulema, (kuhugi) tekkima ▪ Maossõ lei suurõ valu Makku lõi suure valu; Südämesse lei valu Südamesse lõi valu; Ristluudõssõ lei juõksva sisse Ristluudesse lõi jooksva sisse || .vällä .lüemä tunda andma ▪ Ju tal oli aigusõ vjõmb juba ammu siss, nüüd lei vällä Ju tal oli haigusevimm juba ammu sees, nüüd lõi välja
7. paiskama, viskama ▪ Kui trummõl iästi juoniss ond, siis lüeb vilja vällä Kui trumlil on hea hoog sees, siis viskab vilja välja

panõma <.panna, panõ>
1. panema, asetama ▪ Kui kiriku lähäd, tulõb küünäl kua panna Kui kirikusse lähed, tuleb küünal ka panna; Muarjapäe pannõ varõs esimese pesä palgi paegalõ Maarjapäeval paneb vares esimese pesapalgi paika; Võtkõ siis paramad vihud katusõ jaoks vällä ning pangõ kõrva Võtke siis paremad [rukki]vihud katuse jaoks välja ja pange kõrvale; Naa kui ahe kuumass sai, pandi akõ ede ning akati saunõs käümä Nii kui ahi kuumaks sai, pandi [suitsusaunale] aken ette ja hakati saunas käima (mindi sauna); Latid pannassõ ümber ning akkab plangutaminõ Latid pannakse ümber ja algab plangutamine (laeva ehitamisel) || .kindi panõma sulgema; (loomi) lauta ajama ▪ Panõ ruttu uks kindi, tuba lähäb muedu külmäss Pane ruttu uks kinni, muidu läheb tuba külmaks; Ma lähä aita luõmad kindi panna Ma lähen aitan loomad lauta ajada || üles panõma üles seadma, püstitama ▪ Emä pannassõ kõegõ ennemä üles, siis tävid ning siis pannassõ plaani kuarõd Emapuu pannakse kõige enne püsti, siis täävid ja siis pannakse plaanikaared || .ümber panõma van tõlkima ▪ Panõ sie esti kiele ümber Tõlgi see eesti keelde
2. midagi alustama, hakatama ▪ Aᵉtt tõi jõlusi alga ning pani tulõ ahju Vanaisa tõi ilusaid halge ja pani tule ahju
3. kuhugi liikuma ▪ Üsä otsõ pani vädämä kua, naakui meiti nägi Aga kohe lasi jalga ka, niikui meid nägi; Viisime lapsõd koo magama ning ise panimõ tahakohe pidulõ Viisime lapsed koju magama ja ise põrutasime tagasi peole; Poestel oli vasta suid kõegõ suurõma jaᵉht, kui sai, oma purjulaevad kaindlas, randa panna Poistel oli vastu suve kõige suurem lõbu, kui sai, oma purjelaevad kaenlas, randa minna || .putku panõma põgenema ▪ Mede koera iest panad kõik putku Meie koera eest panevad kõik putku

.pitkä pikali ▪ Naa ljõbõ oli, et sadid pitkä Nii libe oli, et nad kukkusid pikali (maha); Mia lähä taota üheks teräks aaks pitkä Ma lähen viskan veidikeseks ajaks [voodisse] pikali; Lankõ siia samasõ pitkä Heitke siiasamasse pikali

.piäle2
1. pealegi ▪ Mia lähä siis piäle Ma lähen siis pealegi (hakkan siis minema)
2. muudkui, alailma ▪ Mugib piäle nagu olõkskid ambu suus olad Mugib peale, nagu poleks hambaid suus olevatki

.puhkus <.puhkusõ, .puhkust> uus puhkus ▪ Miol viel terä puhkust suaja Mul on veel veidi puhkust saada; Mia lähä puhkusõlõ Ma lähen puhkusele

.päilik <.päiliku, .päi.likku> päikesepaiste ▪ Mia lähä päilikule natuksõ magama Ma lähen päikesepaistelisse kohta natukeseks magama

rötsäkile röötsakile; pikali ▪ Mia lähä korra rötsäkile Ma lähen korra pikali (pikutama)

varn <varna, .varna> varn, nagi ▪ Mia lähä varna seenä külge lüemä Ma lähen varna seina lööma; Mio kiriku kengäd taga kambris varna piäl Mu kirikuskäimise pastlad on tagakambris varna peal; Riided olid tuaes varnõs Riided olid esikus nagis; Varas jätäb varna seinä, tuli ei jätä sedägi (vns) Varas jätab varna seina, tuli ei jäta sedagi